Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Qúiylsyn kóshing 3035 5 pikir 2 Mamyr, 2020 saghat 13:16

Rozanyng әni men Cmaghúldyng haty...

Bizding qazaq eline elendeuimiz 1980 jyldardyng sonynan bastaldy. Qytay men kenes odaghy arasyndaghy tonnyng jibuine oray eki elge bólinip qalghan tuystar eptep bir-birimen hat-habar alysyp, barys-kelis te ornady.

Men ýshin 1989 jyl erekshe manyzdy oqighalargha toly boldy. Ásirese, qazaqstandyq qonaqtar – Týsiphan Maghziyúly, Bazarhan Sýleymenov, Roza Rymbaeva hikayalary osy jyldyng enshisine búiyrdy.

Jazushy, jurnalist, qogham qayratkeri Uaqap Qydyrhanúlynyng aghasy Týsiphan Maghziyúly sol jyly Altayda boldy. Bizben qúdandaly jaqyndyghy bar. Atalghan jyldyng tamyzynda Shirikshiydegi Týsipbek Múhametqaliyúlynyng ýiine baryp, onda qonaqtarmen dastarqandas bolyp – Symeke Qúshabayúly, Aqatay Mәzetúly, Kәkim Aqmәdiyúly, barqy Soltan Jaqypúly sekildi qarttar ne bir tarihy әngimelerding tamyryn qoparyp, olardy et qúlaghymmen estidim. Týsiphan 1986 jylghy 16 jeltoqsanda qyrylghan qazaq jastary jayynda ayanyshty әngimeler aitty.

Osy jyly qyrkýiekte Shynjang oqu-aghartu insitutyna oqugha týstim. Ýrimjide boldym. 11 qyrkýiek kýni Amantay degen sabaqtasymyz ekeuimiz insitutqa jaqyn «Byimyn» bazaryna tamaqtanghaly kirgende, kezdeysoq әnshi Hamit Sqaqúlynyng qazaqstandyq inisi Bazarhan Sýleymenov degen azametpen úshyrasyp, dastarqangha jayghasyp úzaq-úzaq kenester qúrdyq.

1989 jyldyng aitaqalsyn eleuli oqighasynyng biri Roza Rymbaevanyng «Aray» ansamblimen Qytayda konserttik saparda boluy edi. 3 qazan kýni Ýrimji qalasyndaghy «Halyq qúryltayy» sarayynda 3 kýn konsert berdi. Roza Rymbaeva, Qayrat Baybosyn, Múrat Ahmadiyler әn shyrqady. Ábdihamit kýy tartty. Roza «Atameken», «Týngi Almatym», «Araldan úshqan qos aqqu», «Qyzyl qúmda auylym» sekildi әnderdi shyrqady. Qayrat «Inju marjan», «Aghash ayaq», «Qyzyl asyq», «Jiyrma bes»-ti oryndady.

Ásem әn, tәtti kýiler «qúlaqtan kirip, boydy aldy».

Ýrimjide joghary oqu ornynda oqyp jatqan qazaqtardan elendemegeni joq shyghar. Oy men qyrdan qúralyp, tamashagha jýgirgen qazaqtar qyrylarmangha jetip, qyzyqty auzymyzdyng silekeyin shúbyrta otyryp tamashaladyq. Ásirese, Rozanyng oryndauyndaghy «Atameken» әni ishimizge shoq salyp, «úshargha qanatym joq, ne qylayyn» degen kýige týsirdi. Kórmegen taudy kóksegen belgisiz saghynyshtyng ystyghy suyghandy qoyyp, ýdey bastady.

Shirkin, shirkin, Atameken-ay!

Jogharydaghy oqighalar mening qazaq eline degen mahabatymdy odan ary oyata týsti. «Atameken-ay» degen ýn qúlaghymnyng týbinde jii janghyryp túratyn boldy.

Sóitip jýrgende taghy bir oqigha oryn aldy.

1991 jyldyng mausym aiy. Ýrimji qalasy. Shynjang oqu-aghartu insitutynyng studentimin. Senbi orayynda Shynjang pedagogikalyq uniyversiytettindegi jerles bauyrlaryma qydyryp bardym. Jeken atty auylydasym sandyghynyng týbinen jazushy Smaghúl Elubaydyng «Alystaghy aghayyngha ashyq hat» atty maqalasyn alyp shyqty. Hat ózimiz paydalanyp jýrgen tóte jazuda shyghatyn «Shalqar» gezetinde basylghan eken. Qandastardy atamekenge shaqyryp, el bolu ýndeuin kóteripti. Tamsanyp oqydyq. Úzaq-úzaq әngimeler aittyq.

Ýrimjidegi studentter arasynda «Qazaqstangha qashamyz» degen jasyryn әngimeler órbidi. Men de demalys orayynda Altaydyng asqar taularyn aralap, shekaradan asatyn qolayly jerler qarastyrdym.

«Shirkin, qazaq elin, qazaq jerin kóretin kýn tuar ma eken deshi!» dep armandaumen boldyq.

Sóitip jýrgende, Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdik jariyalaghan sýiinshi habary jetti.

Tәuelsizdikting aq tanyn sarghaya kýtken sheteldegi bes million qazaqtyng alghash egemendik jariyalaghandaghy quanyshyn aityp súramanyz. Ózge últtyng otarynda otyryp-aq birinen-biri sýiinshi súrap, kózderinen ystyq jasyn tókti. Talay qariyanyng saqalynan su tamshylap: «qayran elim-ay, jerim-ay, sening de jaqsylyghyndy estiytin kýn bolady eken-au» degenin et-qúlaghymyzben estidik. Bala kýnimizden ýlkenderding kýbir-sybyry arqyly qúlaghymyzgha qúiylghan Atameken – Qazaqstan úghymy jýregimizdi tolqytty. Basqa emes, «sol jerge qashan jeter ekenbiz» degen alyp-úshpa kónilmen talay tandy úiqysyz atyrdyq.

1992 jyly Shynjannan shet jatqan Gansu ólkesining Aqsay qazaq avtonomiyaly audanyndaghy jazushy Qabylqaq Kýlmeshanúly bastaghan qazaqtar Qazaqstangha kóshkeli jatyr eken degen habar jetti. Eli ishinde kýbir-sybyr kóbeydi.

1993 jyldyng eng eleuli oqighalarynyng biri – sәuir aiynyng basynda Ýrimji qalasynan Jaqsylyq Sәmiytúly, Armiyabek Saghyndyqúly, Ghalym Qaliybekúly, Túrsynhan Zakonúly qatarly qalamger azamattar Qazaqstangha ótti. Mening delebem tipti qozdy. Ata júrtqa ketu baylamy kókeyimnen bir kóterilmedi. Jaqsylyq Sәmiytúly azattyq radiosynda sóiledi.

Osy jyldan bastap Qazaqstan eline elendeuim tiptide kýsheye týsti.

1994 jyly sәuirding 25-28 aralyghynda Qytaydyng premier-ministri Ly Pyng ýsh kýn Qazaqstanda saparda bolyp, Nazarbaevpen sóilesti. Sauda-sattyq, shekara saudasy, qazaq jayy, atom synaghy sóz boldy. Birlespe mәlimdeme jariyalady. 30 sәuirde Nazarbaev sózin «Azattyq» berdi. Ol: Qazaqtardyng kóship, tuysshylay keluine qújattyq júmystardyng Ýrimjiden bitetindigin (búryn viza Beyjiynnen alynatyn), azdap keluine memlekettik rúhsat jasaytyndyghyn aitty.

25, 26, 27, 28, 29 sәuirlerde «Azattyqta» Ospan Silәmúlynyng qaytys bolghandyghynyng 42 jyldyghy eske alyndy. Ospan jayly roman jazghan Seyithan Ábilqasymúly sóiledi. Kezinde Ospanmen ýzengiles bolghan, qazir týrkiyalyq qaharman molla Ghappas Ospangha arnap ayat oqydy. Jaghda Babalyqúly sóiledi.

1994 jylghy Qazaqstanda shyghatyn «Parasat» jurnalynyng 4 sanynda(14-bet), S.Ospanov atty jurnalisting Respublika ishki ister ministrligi tól qújat (pasport) jәne rúhsat beru men tirkeu basqarmasynyng bastyghy, milisiya polkovniygi Ómirbay Músaevpen әngimesi «Otanymyz Qazaqstan» degen atpen basyldy. Kóshirip aldym.

Taghyda jurnaldyng osy sanynda: «Aghayyn kóship keldi, al oghan kórsetiler kómek qanday?» atty maqala basyldy. Ony da kóshirdim.

1996 jyly jeltoqsanda qolymyzgha Qazaqstangha shyghatyn tólqújat tiydi. 1997 jyly 16 qantar Qorghas keden beketi arqyly qazaq topyraghyna qadam tastadyq.

Jogharydaghy oqighalardy eske alghan sayyn qúlaghyma Roza Rymbaeva shyrqaghan «Atameken-ay» әni әli janghyryghyp túrghanday bolady. Sol kezdi eske alghan sayyn kóz aldyma Smaghúl Elubaydyng «Alystaghy aghayyngha ashyq hat» atty maqalasy keledi.

Jәdy Shәkenúly,

Jazushy, akademiyk

Abai.kz

5 pikir