Dýniyedegi eng jaman nәrse – belgisizdik: ne bolaryn, qashan bolaryn bilmey daghdaru. Al auyl-aymaghyna, aghayyn-tughanyna, eline, jerine qauip tónip túrghan kezdegi belgisizdik – naghyz azaptyng azaby.

Mine, ýsh kýn boldy, Maqtaaral audanynyng halqy әbden әbigerge týsti. Bes auyl su astynda qaldy. Taghy birneshe auylgha sonday qauip tónip túr. Audan, oblys basshylyghy su tasqynynan zardap shekken túrghyndargha kómektesip, olardy kólikpen kóshirisip, arnayy oryndargha jayghastyryp, as-suyn úiymdastyryp jatyr eken. Dúrys-aq. Biraq kómekting ýlkeni – anyq aqparat beru emes pe? Týrkistan oblysy men Maqtaaral audany әkimshilikterining aqparlaryna qarasaq, «әkeng búghaltyr ma ed?» degendey, tolghan esep-qisap: qay auyldyng qansha adamy kóshirildi, oghan qansha kólik qarastyryldy, qansha tehnika júmyldyryldy, qansha medisina qyzmetkeri jәrdemge tartyldy...

Jaraydy, búl da kerek shyghar. Biraq kimge kerek? Ákimshilikting baryn salyp júmys istep jatqanyn dәleldeu, kórsetu ýshin ghana kerek. Al dәl qazir alang kónil adamdargha ne kerek? "Endi ne bolady, biz qaytemiz?" degen qarapayym súraqtargha jauap bolatynday naqty aqparat kerek! Jedel aqparat kerek!

«Sardoba» su qoymasy 1 mamyrdyng tanynda jarylghan. Odan beri, mine, ýsh tәulik ótti. Osy ýsh tәulik boyyna aghyn sudyng toqtamauynyng sebebi nede? Qay baghytta qanday qarqynmen aghyp jatyr? Onyng jolyn bógeu, kedergi jasau ýshin ne amal jasalyp jatyr? Osynyng bәrine nege jauap joq? Júrttyng jónsiz dýrlikpeui ýshin de osy saualdargha qoldan kelgenshe tolyq ta anyq jauap berip, mәlimet taratugha bolady ghoy?

Eger dýley sudy toqtatu mýmkin bolmasa: «Aghayyndar! Sizder týsininizder: jerimiz yldida ornalasqan, bizden góri sәl órleu tústaghy su qoymasynan beri aqtarylghan sudyng jolyn bógeu adamnyng mýmkindigi túrghysynan da, fizika zandylyghy túrghysynan da mýmkin emes mýshkil sharua. Bar qolymyzdan keletini – qay auyldardyng su astynda qaluy yqtimal ekenin der kezinde eskertip, túrghyndardy tezdetip kóshirip alu, tiyer zalaldy barynsha azaytu», – dep halyqqa týsindiru júmystary nege jýrgizilmeydi?
Osynday aqparat anyq ta jedel berilmegennen keyin el әleumettik jelide taraghan týrli derekke jýginedi. «Sabyr saqtanyzdar! Panikagha berilmenizder!» deydi әkimshilik adamdary. Ózderinizden naqty da tez aqparat ala almaghan júrt uatsapta taraghan beynekórinister men sózderge senbegende qaytedi? Aqparattarynyz kil esep-qisap bolsa, júrtshylyqtyn: «Ne isteuimiz kerek?» – degen qarapayym súraghyna jauap bolatynday naqty mәlimet berilmese, qaytui kerek? Qayta resmy aqparattan góri qarapayym adamdardyng oqigha ornynan týsirgen viydeolary qasiretting qanshalyqty auqymdy ekenin anghartuda. Adamdar bir-birimen osylay aqparat bólisip, óz betimen saqtyq sharalaryn jasap, әiteuir tirlik qyp jatyr.

Keshe týnde «Órgebas» auylyn su basty. Aldyn ala eskertu, habarlandyru, saqtandyru sharalary jasalghan joq. Júrt tym bolmasa malyn bosatyp әketuge ýlgere almay qaldy. Nege búl auylgha qauip tónip túrghany aldyn ala eskerilmedi, eskertilmedi? Ras, audan ortalyghy Myrzakent túrghyndaryn evakuasiyalau týni boyy jýrgizildi. Al «Órgebas» halqy nege osylay aldyn ala kóshirilmedi? Mine, der kezinde aqparat bermeuding saldary!

«1 mamyrda «qauip joq» dedi – «Jenis» pen «Janatúrmysty» su aldy; 2 mamyrda «qauip joq» dedi – «Jantaqsay» men «Firdousi» ketti; 3 mamyrda «qauip joq» dedi – «Órgebas» ketti... «Qauip joq» degen sayyn bir-eki auyldan su basa berse, ne bolghany? Qauipting joqtyghy qayda sonda?» dep otyr auyldaghy aghayyndar...

Sosyn әleumettik jelige aqparat salumen is bitpeydi. Elding bәri instagram men feysbukte otyrghan joq. Qauip tónip túrghan әr auylgha kirip, dauys kýsheytkishpen habarlau kerek. Aldyn ala! Sonda «Órgebastaghyday» ókinish bolmaydy...

Men oblys jәne audan әkimshiligi ókilderining enbegin joqqa shygharghaly otyrghan joqpyn. Óz mindetterin atqaryp jatyr, Alla razy bolsyn! Biraq, jogharyda aitqanymday, jәrdemning ýlkeni – aldyn ala jәne naqpa-naq aqparat beru! Otchet emes, asyp-sasyp otyrghan alang kónil halyqqa qajetti, paydaly mәlimet! Osyny eskersenizder.

Sәken Sybanbaydyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz