Ejelden jasy ýlken adamdy syilau, qariyalargha qúrmetpen qarau qasterli ata dәstýrimiz bolyp jalghasyp kele jatqan elimizde, әsirese, ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysyp, qan maydannan aman oralghan ardagerlerge barynsha әleumettik qoldau kórsetilude.

Úly Otan soghysynyng qatysushysy jәne mýgedegi mәrtebelerine ie maydangerlerding barlyq mәselesi «Ardagerler turaly» Zandy qabyldamay-aq onynan sheshilgen dep aitugha bolady. Óitkeni, Túnghysh Preziydentimiz – Elbasy Núrsúltan Nazarbaev fashistik basqynshylardan el bostandyghyn qorghap qalghan jenimpaz úrpaqtyng óshpes erligin eshqashan úmytugha bolmaytyndyghyn әrdayym qaday aityp, soghys ardagerlerine qoldan kelgeninshe qamqorlyq jasau mindetin qoyghany mәlim. Osy maqsatpen «Úly Otan soghysynyng qatysushylary men mýgedekterine jәne solargha tenestirilgen adamdargha beriletin jenildikter men olardy әleumettik qorghau turaly» Zang qabyldanghan.

Býgingi Memleket basshysy, maydanger jazushynyng úly Qasym-Jomart Toqaev ta ardagerler qauymyn airyqsha ardaq tútatyndyghy anyq. Sonyng aighaghynday, el Preziydenti byltyr kýzde Parlament Mәjilisining deputaty, "Ardagerler úiymy" respublikalyq qoghamdyq birlestigining tóraghasy Baqtyqoja Izmúhambetovty qabyldap, Úly Otan soghysyndaghy Jenisting 75-jyldyq merekesine әzirlik barysymen tanysyp, agha úrpaq ókilderi kópten kýtip jýrgen "Ardagerler turaly" Zandy tiyanaqty dayyndaudy tapsyrghan bolatyn.

«Ardagerler turaly» Zannyng alghashqy jobasyn Parlamentting bir top deputaty osydan 14 jyl búryn әzirlegen edi. Alayda, eldegi әleumettik-ekonomikalyq jaghdaygha baylanysty búl zang jobasy keyinge qaldyrylyp kelgen bolatyn. Endi, mine, Preziydentting tapsyrmasyna sәikes Ýkimet deputattarmen birlesip әzirlegen zang jobasyn Parlamentting qos palatasy da qoldap, Memleket basshysynyng qol qongyna úsynyp otyr.

Búl zang jobasynyng maqsaty – qosymsha әleumettik qoldau sharalarymen qamtylatyn ardagerler sanatyn aiqyndau, sonyng ishinde qay zamanda bolsyn әskery antyna adaldyq tanytyp, basqa memleketterding aumaghynda bolghan úrys qimyldaryna qatysyp, bastaryn bәigege tikken ardagerlerimizge qoldau kórsetu, sonday-aq qoldanystaghy zannamadaghy keybir olqy tústardy týzetu.

Zang jobasy arqyly ardagerlerding әleumettik túrghydan qorghalatyn 5 sanaty aiqyndalyp otyr. Olar – Úly Otan soghysynyng ardagerleri, basqa memleketterding aumaghynda bolghan úrys qimyldarynyng ardagerleri, jenildikter men kepildikter boyynsha Úly Otan soghysynyng ardagerlerine tenestirilgen ardagerler, enbek ardagerleri jәne osy Zannyng kýshi qoldanylatyn adamdardyng basqa sanattary.

Aughanstandaghy jәne basqa da memleketterding aumaghyndaghy úrys qimyldaryna qatysqan әskery qyzmetshiler úrys qimyldarynyng ardagerleri sanatyna jatqyzylady. Osylaysha 1986 jyly Tauly Qarabaqtaghy etnosaralyq janjaldy retteuge qatysqan 255 әskery qyzmetshi, 1992 jyldan 2001 jylgha deyingi kezende Tәuelsiz Memleketter Dostastyghynyng syrtqy shekarasynyng Tәjik-Aughan uchaskesin kýzetude jauyngerlik mindet atqarghan 9635 әskery qyzmetshi, 2003 jyly Iraktaghy halyqaralyq bitimgershilik operasiyalaryna bitimgershi retinde qatysqan 294 әskery qyzmetshi alghash ret әleumettik jenildiktermen qamtamasyz etiledi. Olardyng jalpy sany – 10248 adam.

Atap aitsaq, aldaghy uaqytta Úly Otan soghysyna qatysushylar men olargha tenestirilgen adamdarmen qatar, basqa memleketterding aumaqtaryndaghy úrys qimyldarynyng ardagerlerin de kólik jәne mýlik salyghynan, sottarda memlekettik baj tóleuden, azamattyq hal aktilerin tirkeu kezindegi tólemnen, notariattyq is-әreketter jasau jәne ózge de әreketter jasaghan kezde memlekettik baj tóleuden bosatu kózdelip otyr. Sonday-aq olargha kýntizbelik jyl ýshin 882 ailyq eseptik kórsetkish mólsherindegi standartty salyqtyq shegerim qoldanylatyn bolady.

Basqa memleketterding aumaghyndaghy úrys qimyldary ardagerlerining janadan engizilgen 4 sanatyna ay sayyn 4,8 ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde, yaghny 13 335 tenge jәrdemaqy tólenetin bolady.
Búdan bólek, 1988 – 1989 jyldary Chernobyli atom elektr stansiyasyndaghy apattyng zardaptaryn jonggha qatysushylargha ay sayynghy memlekettik jәrdemaqy eki ese kóbeytilip, 4,8 ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde, yaghny 13 335 tenge bolyp belgilenbekshi.

Sonday-aq «Sosialistik Enbek Eri» ataghyna jәne ýsh dәrejeli «Enbek danqy» ordenderine ie bolghan adamdargha beriletin arnauly memlekettik jәrdemaqy mólsheri «Kenes Odaghynyng Batyry», «Halyq qaharmany» «Qazaqstannyng Enbek Eri» ataqtaryn alghan adamdardikimen tenestirilip, 138,63 ailyq eseptik kórsetkish, yaghny 385 115 tenge bolyp belgilenbekshi. Búl әdil sheshim dep oilaymyz. Sebebi búghan deyin Sosialistik Enbek Erleri men ýsh dәrejeli Enbek Danqy ordenderining tolyq iyegerleri 9,60 ailyq eseptik kórsetkish, nemese 26668 tenge mólsherinde ghana arnauly memlekettik jәrdemaqy alyp keldi. «Egemen Qazaqstan» gazetinde jazylghanynday, erden erding nesi kem?!

Áriyne, zang jobasynda ardagerlerding barlyq tobynyng mýddeleri tolyq qamtyldy deu qiyn. Búl rette Ýkimet ony, «kórpesine qaray kósilip» degendey, qazirgi dýniyejýzi men óz elimizding basyndaghy qiyn-qystau kezdegi qolda bar qarjy mýmkindigine qaray qabyldaghandyghyn aitqan jón. Mәselen, zang jobasynda enbek ardagerleri sanatyna Sosialistik Enbek Erleri, ýsh dәrejeli Enbek danqy ordenderining iyegerleri, «Qazaqstannyng Enbek Eri» ataghyna ie bolghan adamdar, Úly Otan soghysy jyldarynda tyldaghy qajyrly enbegi men minsiz әskery qyzmeti ýshin búrynghy KSR Odaghynyng ordenderimen jәne medalidarymen nagradtalghan adamdar, 1941 jylghy 22 mausym – 1945 jylghy 9 mamyr aralyghynda keminde alty ay júmys istegen jәne Úly Otan soghysy jyldarynda tyldaghy qajyrly enbegi men minsiz әskery qyzmeti ýshin búrynghy KSR Odaghynyng ordenderimen jәne medalidarymen nagradtalmaghan adamdar jatqyzylyp otyr. Al ózge enbek ardagerlerining jәne tyldaghy qiyndyq pen auyr enbekting azabyn tartqan «soghys balalarynyn» mәrtebelerin aiqyndau jónindegi kóptegen ótinishterdi qarau ertengi kýnning enshisine qaldyrylghan. Búl jóninde Mәjilis pen Senat deputattary tarapynan da zang jobasyn әzirlegen Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining atyna oryndy syny eskertpeler aityldy.

Osyghan oray, atalghan ministrlik basshylary aldaghy uaqytta tiyisti saraptamalyq-taldau júmystaryn jýrgizip, zannamany odan әri jetildiru sharalaryn qabyldaugha uәde berdi.

Kәribay Músyrmannyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz