- Qúrmetti  Shaba Ádenqúlqyzy, shygharmashylyq keshinizdi ótkizeyin dep jatyr ekensiz, bәri sәtti bolsyn!  Kesh turaly az-kem oqyrmandargha aita otyrsanyz.

- Shygharmashylyq kesh 16 qarashada Almatydaghy Múhtar Áuezov atyndaghy Akademiyalyq drama teatrynda keshki saghat 19.00-de ótetin bolyp belgilendi. Keshte aitylatyn әnderding mazmúny jaghynan últymyzgha maqtanysh bolyp kelgen halyq әnderi, elimizge belgili kompozitorlardyng әigili әnderi oryndalady. Sonymen qatar, ózim jazghan әnderdi de oryndaymyn.  Qúrmanghazy atyndaghy orkestrding sýiemeldeuimen birneshe әn bolady. Halqymyzdyng qasiyetti qara dombyrasymen jәne gitaramen de әnder aitamyn. Keshting eng basty ereksheligi - tabighy tiri dauysta ótetindiginde. Keshke keletin arnayy qonaqtar memleketttik syilyqtyng iyegeri Qayrat Baybosynov, kópting kónilinen shyghyp jýrgen әnshiler Toqtar men Beybit, Núrlan Alban, Aqbota Kerimbekova, Ghasyr toby, qazaq biyining ýzdik sheberi Shúghyla Saparghaliqyzy jәne ózge de júldyzdar óz ónerin júrtqa úsynady. Kesh tәuelsizdigimizding 20 jylyna arnalyp  "Marjan qyz"  degen atpen úiymdastyrylyp otyr.

- Ánshiliginizben birge kompozitorlyq ereksheliginizding bar ekenin jaqsy bilemiz. Qansha әn jazdynyz, qalay oryndalyp jatyr?

- Qúrmetti  Shaba Ádenqúlqyzy, shygharmashylyq keshinizdi ótkizeyin dep jatyr ekensiz, bәri sәtti bolsyn!  Kesh turaly az-kem oqyrmandargha aita otyrsanyz.

- Shygharmashylyq kesh 16 qarashada Almatydaghy Múhtar Áuezov atyndaghy Akademiyalyq drama teatrynda keshki saghat 19.00-de ótetin bolyp belgilendi. Keshte aitylatyn әnderding mazmúny jaghynan últymyzgha maqtanysh bolyp kelgen halyq әnderi, elimizge belgili kompozitorlardyng әigili әnderi oryndalady. Sonymen qatar, ózim jazghan әnderdi de oryndaymyn.  Qúrmanghazy atyndaghy orkestrding sýiemeldeuimen birneshe әn bolady. Halqymyzdyng qasiyetti qara dombyrasymen jәne gitaramen de әnder aitamyn. Keshting eng basty ereksheligi - tabighy tiri dauysta ótetindiginde. Keshke keletin arnayy qonaqtar memleketttik syilyqtyng iyegeri Qayrat Baybosynov, kópting kónilinen shyghyp jýrgen әnshiler Toqtar men Beybit, Núrlan Alban, Aqbota Kerimbekova, Ghasyr toby, qazaq biyining ýzdik sheberi Shúghyla Saparghaliqyzy jәne ózge de júldyzdar óz ónerin júrtqa úsynady. Kesh tәuelsizdigimizding 20 jylyna arnalyp  "Marjan qyz"  degen atpen úiymdastyrylyp otyr.

- Ánshiliginizben birge kompozitorlyq ereksheliginizding bar ekenin jaqsy bilemiz. Qansha әn jazdynyz, qalay oryndalyp jatyr?

- Negizinde әn aitu ata-babalarymyzdan jalghasyp kele jatqan ereksheligim bolu kerek. Ákemning de, sheshemning de ónerge degen sýiispenshiligi asa joghary edi. Auyl, elding ishinde әjeptәuir óleng aityp jýretin. Eki әpkem jap-jaqsy әn aitady. Solardyng arasynan arnayy óner quyp, bilim jolyna týsip, kәsiptik dengeyge kóterilgen men boldym. Qytayda kolledjding muzyka mamandyghy boyynsha bilim alyp shyqqan son, qyzmet jolymdy shәkirt tәrbiyeleu baghytynda bastap edim. Alla bergen óner shyghar, әdemi әnderdi orynday jýrip ózgeshe bir kýige enip, jana әuender shyghara bastadym. Arnayy kompozitorlyq mamandyqty oqymasam da, bayaghydan bizge belgili bolghan halyq kompozitorlarynyng jolyn quyp, tolyqqandy әnderdi ómirge alyp keldim. Ári olardyng alghashqy oryndaushysy ózim boldym. Auyzdan auyzgha taralghan әnder el ishin kezip ketti. Birneshe әn kassetalarym jazylyp, tyndarmandarym jaghynan yqylasqa bólendi. Búl mening ónerge degen qyzyghushylyghymdy tipti de terendete týsti.  Osylaysha 2002 jyly Qúrmanghazy atynaghy Qazaq Últtyq konservatoriyasynyng dayyndyq kursyna qabyldanyp, osy oqu ornynyng arnayy bóliminde 2004-2008 jyldary aralyghynda halyq әni kafedrasynda dәstýrli әn klassyn bitirdim. Ayryqsha aita ketetin jayt, Qazaqstannyng halyq әrtisi, dýldýl әnshi Qayrat Baybosynov aghamyzdyng sheberhanasynda shyndalghanym - mening eng ýlken oljam boldy. 2008-2010 jyldary osy oqu ornynyng magistraturasyn bitirdim. Diplomdyq júmysymdy oidaghyday qorghap, ýzdik nәtiyjemen oquymdy tamamdadym. Oryndaushylyq jәne әn shygharu jaghynan kәsiptik dengeyde qúlshynystar tanytqandyghymnan bolar, nәtiyje jaman emes. Qazirge deyin 30-gha tarta әn jazdym. Sonyng jeteui oryndalyp jýr. Ónerdegi ózim syilaytyn júldyzdar Ramazan Stamghaziyev, Últu Qabaeva, Meruert Týsipbaeva sekildi әnshiler sahnagha alyp shyqty. Jalpy ózim oryndaghan jiyrmadan asa әn radioda jii berilip jýr. Dәl qazir T.Jýrgenov atyndaghy óner Akademiyasynda dәstýrli әn bóliminde ústazbyn.

- Sizding maqtan tútarlyq óneriniz bolghanymen, kógildir ekrannan kóp kórinbeytin sebebiniz ne?

- Ózinizge belgili óner joly kim-kimge de jenil emes. Býgingidey kýrdeli zamanda halyq әnimen halqymyzgha tanymal bolu asa auyr soghyp túr. Dәstýrli óner jaghynda jýrgen әrbir adamnyng basyndaghy múng - osy. Uaqyt alyp kelgen jahandanu ýrdisi ózining artyqshylyghy, abzaldyghyn kórsetumen birge, últtyq qúndylyqtarymyzgha da ziyanyn tiygizip jatyr. Uaqyt solay boldy eken dep, qasiyetti ónerimizden qashqym kelmeydi. Qazaqtyng halyq әnderinde, últtyq kompozitorlarymyzdyng әnderinde de әdemilik, súlulyq, kórkemdik, tereng filosofiya, danalyqqa bastar oy jatyr. Erte me, kesh pe, últyn sýigen úl-qyzdar últtyq boyauy qalyng halyq qazynasyna toqtaydy. Az sandy batystanghan aghayyndardy esepke almaghanda, basym kóp qaragóz qandastarym halyqtyq dәstýrdi qorghaydy jәne qoldaydy dep nyq senem. "Almaty - mening jýregimde" әn festivalining jýldegeri bolghandyghym últ ónerine degen qúrmet dep sezemin. "Ýri-ay" atty alibomymnyng tyndarmandar jaghynan jyly qabyldanuy sonyng aighaghy.

- Óner mektebinizden habar taptyq, ómir mektebi turaly ne aitasyz?

- Jer janaty Jetisudyng tumasymyn. Áygili Han Tәniri bókterindegi Rayymbek audanyna jalghasyp jatqan Órtekes ónirining qyzymyn. Aqyndar men batyrlargha besik bolghan shúrayly ólke, úiyghan qazaqy tirlik, óz ortasynda eseytti. Atalardan qalghan "Sýiindikting sýikemesinen saqta" dep tәmsil bolghan tildi-jaqty ónerdi ómirim degen ólkede eseydim. Tamyrdan daryghan qasiyet býgingidey qara shanyraghymyzdyng qara ordasynan bilim alu dәrejesine deyin alyp keldi. Qayrat Baybosynov sekildi aghalarymyzben ózge de apalarymyzdyng ayalauynda, alystan kelgen aghayyngha qúshaghyn ashqan elimizding erkeletuinde on-solymyzdy tanyp kelemiz. Mine, endi 10 jyl boyy ónerdegi izdenisimning jauaby retinde halyqtyng ónerin ózine qaytarudy maqsat etip, dәstýrli әnderdi әspettegen shygharmashylyq eseptik keshimdi úsynyp otyrmyn.

- Oqyrmandagha aitar oi-tileginiz bar ma?

- Eng bastysy  - ghasyrlar boyy arman bolyp, ansap jetken tәuelsizdigimiz bayandy bolsyn!  20 jyldyng jemisi men jenisteri mәngilikke jalghassa eken dep Jaratqangha jalynamyn. Ónerin órge sýiregen últymyz bar jerde úyatqa qaltyrmaytyn úl-qyzy bolugha dayarmyz. Sizderding aqparat salasynda kópke jasaghan qyzmetteriniz jemisti bolsyn dep tileymin.

Últtyq ónerdi úlyqtaujolynda úmtylyp jýrmin. 16 qarashadaghy  M.Áuezovtyng әdemi zalynda kezdeseyik!

- Ángimenizge rahmet.

«Abay-aqparat»

Shaba an by Omirzhan Abdihalyh