Halqynyng bolashaghyna kýmәnmen qarap, qayghygha berilgen múndy Abaygha 1891 jyly jaqsy kóretin inisi Ospannyng qaytys boluy ýlken qayghy әkeledi. 

Keshegi Ospan aghasy,

Kisining malyn jemepti.

Mal súraghan kisige

Joq, qaytemin demepti.

Adaldyq ýshin alysyp,

Jegishke aqy tóletti,- dep bastalatyn búl joqtau ólender Abaydyng jeke basynyng ýiishilik qayghysy sekildi kórinse de, qazaq poeziyasynda kóp kezdesetin kónil sheri, múndy joqtau saryndarynda jazylyp, Abay aqyndyghynyng ózgeshe ýlgisi, búryn shyqpaghan sheberlik shyny ispetti. Ospandy joqtaghan Abay ólenderi, eski joqtau sarynynda jazylsa da aramyzda joq sol qaytys bolghan jannyng ómirde qanday adam bolghany, ólenning tútas bolmysynda jaqsy angharylady. Jany kýizelip, inisin joqtaghan, jany jaraly agha «bay edin», «baghlan edin» dep emes, «adam edin», «adamdyq qadiring basqadan bólek edi» dep joqtaydy.

Jaynaghan tuyng jyghylmay,

Jasqanyp jaudan tyghylmay.

...Jalyn jýrek suynbay,

Jan bitkennen týnilmey,

Jaghalay jaylau dәuletin,

Jasyl shóbi quramay.

...Jan bitkenge jalynbay,

Jaqsy ólipsing yapyr-ay!- deydi úly Abay, jaqsy inisine arnaghan allitrasiyalyq jolgha qúrylghan joqtauynda.

Ólim – búl filosofiyalyq úghym. 

«Sәbiyding ómirge attaghan alghashqy qadamy, ólimge attaghan alghashqy qadamy» - deydi úly Firdousi. Ólimning jolynda jas sәbiydi de ayap otyrmaghan sekildi. 

«Ómir – mәngilik úiqy aldyndaghy keshki seruen» - degen Gete, ólimning atyn atap, týsin týstemese de, Firdousy oiyn quattap túrghanday. 

Meni de ólim әldiyle,

Áldiyle, ólim әldiyle,- degen Maghjan she? Ólimdi saghynyp otyrghan sekildi. Týsiniksiz. «Ólim barda qorlyq joq» degen úlaghatty sózdi aitqan halyq arasynan shyqqan Abay:

Jaynaghan tuyng jyghylmay,

Jaqsy ólipsing yapyr-ay!- dep jazghan uaqytta, ólimdi oilay bastaghany aqiqat! 

Álde, ol da úly aqyn inisindey ólimdi saghyna bastady ma eken? Qalay bolghanda da, úly oy alyptary – danyshpandardyn, biz filosofiyalyq kategoriya dep jýrgen ólimge óz kózqarastary bolghany anyq!

Ólse óler tabighat, adam ólmes,

Ol biraq qaytyp kelip, oinap kýlmes.

«Meni» men «menikinin» aiyrylghanyn,

«Óldi» dep at qoyypty ónkey bilmes,- degen Abaydyng ólim turaly oiy basqalargha úqsaydy dep aityp kórinizshi. Aqyn úghymynda «meni» men «meniki» búl – jan men tәn. Jan men tәnning ekige aiyryluy, Abaydyng pikirinshe, ol – ólim emes.

Kóp adam dýniyege boy aldyrghan,

Boy aldyryp, ayaghyn kóp shaldyrghan.

Óldi deuge siya ma, oilandarshy

Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan,- degen Abay, «ólmeytin sóz» yaghny óshpeytin sóz, úmytylmaytyn oy enbegin, óner múrasyn qaldyrghan adam mәngi jasaydy deydi. Qalay kelispeysin. Úzaqqa barmay-aq qoy, úly Abay sózderi әr qazaqtyn, últyna qaramay әrbir adamnyng jýreginde jazuly emes pe?

Osy Abaydy, bolmasa adamzat tarihynda óshpes sóz qaldyrghan úly danyshpan oy iyelerin qalay óldi deymiz?! 

Abay poeziyasy – oqyrmanyn oigha shaqyratyn filosofiyalyq poeziya. Ony jenil kózben, jýrdim-bardym oqy almaysyn.

1895 jyly Abaygha Ospan óliminen de auyr taghy da bir qayghy jabysady. Ol – ózining ýlken ýmiti, oryssha kóp oqyp, oidaghyday tәrbie men bilim alghan Ábdirahman degen balasynyng qazasy. Ábdirahman auyrghan 1894-1895 jyldarda kóp qayghy nala shekken Abay, oghan kóptegen ólender arnaydy.            

Ya, Qúday bere gór,

Tilegen tilekti.

Qorqytpay ornyqtyr

Shoshynghan jýrekti,- degen qamqor әke, aqyn Abay nauqas úlynyng amandyghyn zar tilekpen qúdaydan minәjat etip súraydy. 

Keyin Ábdirahman qaytys bolghanda, Abay:

Jana jyldyng basshysy – Ol,

Men eskining arty edim.

Arman degen ashy sol,

Sýiekke tiydi, qart edim.

Qayghy boldy kýigendey,

Ol quatym edi ras.

Kózge qamshy tiygendey

Shyr ainaldy artqy jas,- dep jazady. 

Úzaq oqyp, mol bilim alyp, endi eline jemisin berer kezdegi Ábdirahman ólimi búl kezde últ ústazyna ainalghan hakim - әkege de, keyingi jastargha da qatty  batady.

Tirshiligi tórt týlik malmen tikeley baylanysty qazaq halqy kiyesi men obalynan qorqyp, maldy kózge úrmaydy. Keyde bir oqystan kózine qamshy tiygen mal, ainala dýniyeni sezuden qalyp, bir ornynda shyr ainalady.

«Jyl basy», endigi jas qauymnyng basshysy Ábdirahmannyng qazasy sonynan ergen jastargha taghdyr soqqysynday qatty batqan qayghyly kýidi, kózine qamshy tiyip, esengirep, esinen aiyrylghan týlikke tenegen aqyn «Kózge qamshy tiygendey, shyr ainaldy artqy jas», - dep suretteydi. Artqy jas bir orynda shyr ainalady. Óitkeni jol núsqar eshkim joq. Oy men sezim tútasyp kelip, suret saralanyp túr. Árbir qazaqqa týsinikti, taygha tanba basqanday aiqyn, últtyq boyaugha toly naqyshty suret. Osy eki shumaqtan-aq «eskining sony» Abay men «jana jyldyng basshysy» Ábdirahmannyng sózben salynghan obrazy kózge aiqyn kórinip, olardyng kim bolghanyn biz anyq úghamyz.       

Abay «Jana jyldyng basy»,-dep tek qana balasy Ábdirahmandy ghana emes, sol zamanda endi qalyptasyp kele jatqan, jana tolqyn, jaqsy lep, jan-jaqty bilim iyeleri, últyn jan-tәnimen, shyn jýregimen sýigen, halqyn bodandyqtan qútqaryp, tәuelsiz memleket etudi armandaghan, sol jolgha ómirin arnap, basyn bәigege tikken, shyn mәnindegi últ ziyalylylary, jana jyldyng alghashqy qarlyghashtary, Ábdirahmannyng zamandastary Álihan Bókeyhandy, Ahmet Baytúrsynúlyn, Jaqyp Aytbaev, Halel jәne Jihansha Dosmúhamedovterdi, Sanjar Asfendiyarov, Múhammedjan Tynyshbaev sekildi Alash ardaqtylaryn aityp otyrghanday. 

Bolashaghynan ýlken ýmit kýttiretin osynday jana lep, quatty tolqynnyng ósip kele jatqanyn bilip, kóregen aqyn Abay olardy «Jyl basy», «Jana tól», -dep ataghan sekildi. Aqyn ýmiti aldamady... 

Eger Abaydyng oqymysty úly Ábdirahman mezgilinen erte qaytys bolmaghanda, sóz joq, óz zamandastary, Alash ardaqtylarymen birge últ bolashaghy, el iygiligi ýshin halqyna adal qyzmet etken bolar edi, - dep oilaymyn. Óitkeni, jaqsy ýmitti halqymyzdyng bolashaghy jastardan kýtken aqyn armany aldamaydy. 

Halqynyng bolashaghyn oilap, halyq múnyn múndaghan, tәrbiyeshi-ústaz, aqyn Abaygha ózining jaqsy kóretin inisi Ospannan, kóp ýmit kýtken oqymysty balasy Ábdirahmannan airylu onaygha soqpaydy. 

Jaynaghan tuyng jyghylmay,

Jaqsy ólipsing yapyr-ay,- dep, inisin joqtaghan aqyn, ómirding órine jetip, onyng artta qalghan qiyr joldaryna múndana kóz salyp, mәngilik-ghúmyr ólimdi oilay bastaydy. Ómirining osy túsynda aqyn qazaq poeziyasynda mәngi ólmeytin «Ólsem ornym qara jer»,- ólenin jazady. 

 “Ólsem ornym qara jer” óleni – Abaydyng zamany men ómirinen mol maghlúmat berip qana qoymaydy, ol – sonymen qatar Abay ómirin zertteushiler ýshin jol núsqar - baghdarsham. Búl jyr ólim jayly tolghanady. Jyrda aqyn keleshekpen, keleshek úrpaqpen tildesip, bar ómirin, sherli syryn solargha aityp otyrghanday. Ómirden әbden qajyghan aqyn, eshkimge shaghynbaydy. Bolashaq oqushysymen jәy syrlasyp otyrghanday. Aqyn oqushygha ózi turaly, zamany, halqy turaly imanday shynyn aitady.  

Ólsem ornym – qara jer syz bolmay ma,

Ótkir til – bir úyalshaq qyz bolmay ma.

Mahabbat, ghazauatpen maydandasqan,

Qayran mening jýregim múz bolmay ma!

 

Amalsyz taghdyr bir kýn kez bolmay ma,

Bireuge jay, bireuge tez bolmay ma.

Asau jýrek ayaghyn shalys basqan,

Jerin tauyp, artqygha sóz bolmay ma!

 

Sonda jauap bere alman men bishara,

Sizderge erkin tiyer, bayqap qara.

Eki kýimek bir jangha әdilet pe,

Qany qara bir janmyn, jany jara.

 

Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma!

 

Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq,

Aylagha, ashugha da jaqtym shyraq,

Erte oyandym, oilandym, jete almadym,

Etek basty kóp kórdim elden biraq.

 

Oy kirgeli tiymedi erik ózime,

Sandalmamen kýn keshken týspe izime.

Ózi ermey, erik bermey, júrt qor etti,

Sen esirke, tynysh úiyqtat, baq sózime!

 

Ishim – tolghan u men órt, syrtym dýrdey,

Men kelmeske ketermin týk óndirmey.

Óleng shirkin – ósekshi, júrtqa jayar,

Syrymdy toqtatayyn aita bermey.

Búl – aqynnyng ózi men qoghamy, zamany turaly, ózge emes, ózi aitqan jan syry. Aqyn bolashaqty boljay bilgendey. Ol ózining bolashaqtyng úly aqyny ekenin bildi me eken? Bilgen sekildi. Áytpese, aqyn Abay ózi turaly osylay jazar ma edi?

Kez-kelgen úly aqynnyng ómiri, zamany keyingi úrpaq ýshin, tarih ýshin asa qúndy tarihy múra ekeni belgili. «Asau jýrek» ayaghyn shalys basqan jerin keyingi úrpaq dúrys týsinu ýshin, óz ómirin ózge emes, aqynnyng ózi aityp otyr. Arab tilinen enip, bizding tilge sinisip ketken «mahabbat» sózi ol týsinikti, «meyirim», «sýiispenshilik» maghynasynda. Al, «ghazauat» she? Ol – zúlymdyq, dúshpandyq degen maghynada. 

Sonda, basqa jәy pendeler sekildi, Abay aqynnyng jýreginde de mahabbat pen zúlymdyq qatar oryn alghan eken-au! Abay eshtemeden qysylmay, taysalmay aqiqatty aitady. Ol sonysymen de syily hәm qúdiretti. Onyng bir jýreginde mahabbat ta, zúlymdyq ta oryn alghan. Úly Shekspiyr: «Mahabbat pen zúlymdyqtyng arasy bir-aq qadam»,- dep edi-au. «Asau jýrek ayaghyn shalys basqan jerin» Abaydyng ózi aitqysy kelip otyr. Sonda Abay, zúlymdyqpen kýn kórgen pende boldy ma? Olay emes sekildi.

«Eki kýimek bir jangha әdilet pe?» deydi. Demek, ol birinshi ret ózin-ózi jerlep, qatty synap, kýiingen. 

Aqyn: «Endi ekinshi ret, bolashaq úrpaq, sening kýidirgening әdilet pe?»-deydi. Bolashaqtan aqyn әdilet súraydy. «Qany qara bir janmyn, jany jara». Ádiletsizdikke barsam da, sol ýshin kýiingen janym jaraly, dedi-au aqyn. Ol tirshiliginde óz janyn ózi jegendey ar jazasymen kýn keshken. 

Imanday shynyn aitqan aqyn, endi oqushysymen syrlasady. Aqtalyp, týsiniskisi keledi. 

Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

IYә, ainalasy ýshin Abay júmbaq jan edi...

Onyng bir basynda aqyndyq úly daryn, ghúlama ghalymgha tәn aqyl-bilim,  әrbir pende armandaytyn baylyq, biylik, ataq, danq – bәri boldy. 

Biraq, ol óte baqytsyz edi. Sondyqtan da ol ainalasyna «Júmbaq adam» bolyp kórinetin. Bir basynda jәy pendeler armandaytyn baqyt pen baqtyng bәri bola túra, Abaydyng baqytsyz boluynyng sebebin, sol feodaldyq-patriarhaldy mesheu qoghamda aqynmen qatar ómir sýrgen sauatsyz da qaranghy onyng zamandastary týgil, atom, kompiuter, jahandanu zamanynda ómir sýrip otyrmyz, bilimdimiz, jogharghy oqu ornyn bitirdik deytin mening zamandastarymnyng ózi tolyq týsingen joq. Týsine de almaytyn shygharmyz...

Danyshpan aqyn, ghúlama ghalym, hakim Abaydyng júmbaghynyng syry tym terende.

Abay shygharmalarynyng syrtqy týr-kelbeti qanday qarapayym, týsinikti bolsa, onyng ishki mazmúny sonshalyqty teren, kýrdeli de, san qily, týsiniksiz. Sondyqtan da Abay әlemi – mәngilik ghalam, syry tereng júmbaq. 

Biz «Júmbaq adamnyn» syryn – ol ómir sýrgen qoghamdy jan-jaqty saralap, zerttep, zerdeley otyryp, tek qana onyng shygharmalary arqyly týsine alsaq kerek. Tek qana shygharmalary arqyly ghana! Basqasha boluy mýmkin emes. Osy shumaqtyng songhy eki jolynda aqyn:

Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma,- deydi. 

«Týsinsenshi» - degen aqyn zamanyna shaghynghanday da bolady. Aqynnyng «mynmen jalghyz alysqany» týsinikti. Halqy qaranghy, mesheu, nadan edi. Bar sanaly ghúmyrynda aqyn solardyng «kókirek kózin» ashyp, halqyna   órkeniyettin, bolashaqtyng jarqyn jolyn núsqaghysy keldi. 

Al, «soqtyqpaly, soqpaqsyz» jerdi qalay týsinemiz? Ol qanday jer? «Soqtyqpaly» degende aghylshyn fiziygi Braun ashqan molekulalardyng retsiz qozghalysy eske týsedi. Kez-kelgen denedegi molekulalar eshbir zangha baghynbay, osynday «soqtyqpaly» týrde retsiz qozghalady. Abay ómir sýrgen kezdegi orys imperiyasyna otarlanghan qazaq qoghamy osynday «soqtyqpaly» kýide ómir sýrgen eken-au! Qayran, aqyn agha! Qaranghy, nadan halqynmen birge, belgili zany, joly joq qoghamda ómir sýru sen sekildi danyshpan, hakim Aqyngha qanday auyr bolghanyn týsinemiz. 

Jasymda albyrt óstim, oidan jyraq,

Aylagha, ashugha da jaqtym shyraq.

Erte oyandym, oilandym, jete almadym,

Etek basty kóp kórdim elden biraq,- degen joldarda Abay ómirining taza shyndyq aqiqaty jatyr. Aqynnyng «albyrt, jas» kezinde el basqarghany ras, al el basqaruda әkesi Qúnanbaydyng ýlgili shәkirti bolyp, «aylagha da, ashugha da shyraq jaqqany» taghy da ras.

Keyin, oqu-bilimning arqasynda óz basynda oi-pikir ózgeristeri bolghan, sanatker-ústaz Abaydyng eline órkeniyet jolyn kórsetkisi kelgeni taghy da shyndyq. Qaranghy, nadan elining ústaz Abaydyng aitqanyna kónip, sonynan ermegeni búl da  aqiqat! 

Erte oyanyp, jete almaghan aqyn: «Ózi ermey, erik bermey júrt qor etti» - dep, eline degen ókpeli yzasyn da jasyrmaydy.

Men qolymnan kelgenining bәrin de jasadym. Biraq, týk óndire almadym. Osyny týsin. Sandalmamen kýn keshtim,- deydi. Mening búl jolyma endi sen týspe! Basqa jol tap degendey. Osylay ghúmyr keshken men beybaqty, sen esirke, tynysh úiyqtat,- deydi úly aqyn. 

Ol óz ólenin әzilmen «ósekshi» deydi. Ishimdegi syrymdy ashyp, jetkizushi sen bolarsyn-au dep, óleng syrlasyna naz aityp toqtaydy. 

Ol ómir-tirlikke laghynet-qarghys aitpaydy. Dana aqynnyng ken, sabyrly minezimen tirshilik esigin aqyryn jauyp shyghyp ketkendey. Ol bolashaqqa ýmitpen qaraydy, kýdiksiz senedi. 

Núrghaly Mahan

Abai.kz