Á. Usmanov Maqtaaral halqyna 5- mln 200 myng dollar audardy. Búl mәseleni resmy Ózbekstannyng bizding elge beyresmy ótemaqysy dep týsinu kerek.

Búl az ba, kóp pe?
Búl az da, kóp te emes, Ózbekstannyng óz kinәsin ishinara moyyndauy.
Biraq, kelgen zalal búl somadan ondaghan ese kóp ekendigi anyq. Ol qalay sheshilmek?

Sonymen birge, búl tehnogendik apattan keyin qanday qorytyndy jasaluy kerek? Ózbekstan tarabymen su, elektr energiyasy, gaz mәselesi boyynsha kelisim jasaluy tiyis.

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary Ózbek tarabynyng әlimjettik jasap, bizding ontýstik ónirlerge gaz bermey qoyghan kezderi bolghan. Endi su mәselesi shyghyp otyr. Su problemasy kóptegen on jyldarda qordalanghan, ózbek aghayynnyng bizge jasaghan taghy bir әlimjettigi. Tabighattyng ózi bergen sudy kórshisinen, tuysynan ayau Kenes kezinde bastalghan. Sonyng arqasynda Aral tenizi apatty jaghdaygha týsip, joyylyp ketti.

Býginde, tapaday tal týste, elimizge jút әkeldi. Ózbekstan Preziydenti Mirzeevtyng bizdi mýsirkeui, Usmanovtyng bes milliony Qazaqstan tarabyn mýlgitpeui kerek. Búl az tólem jәne tolyq kinany moyyndau emes!

Áriyne, ózbek aghayyngha Rahmet, biraz kómek jasap jatyr. Biraq, tez sheshimin tabuy kerek, prinsipti mәsele bar! Infraqúrylym, su, atom energetikasy salasyndaghy jobalar, barsha Orta Aziya memleketterimen kelisilip, halyqaralyq saraptamadan ótip, ratifikasiya jasaluy tiyis. Onan keyin, Tәjikstandaghy Ragun GES-i mәselesine de bizding tarap aralasuy kerek dep oilaymyn.

Eger ol jaqtan apat kelse, katastrofanyng kókesin sonda kóremiz. Jalpy, osy ónirdegi ekologiya, su, energetika mәseleleri, OA memleketterimen birlesip sheshilui tiyis. Búl eng basty aspekt. Qazandy jyly jauyp qoymay,
biz osyghan qol jetkizuimiz kerek!

Aytpaqshy, F.Shodiyev nege ýnsiz? Ol nege Maqtaaral halqyna kómektespeydi? Mirzeevtyng búiryghyn kýtip otyr ma? Álde, Ózbek tarabyna kómektesip jatyr ma?

Erlan Sairovtyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz