ÁLQISSA...

«... Men ýige jýgirip kirdim de asýide týski as dayyndap jýrgen Anama:
- Mama, kórshi Ata qaytys boldy, dedim. Mamam júmysyn tastay salyp, ýiden jýgirip shygha jóneldi...
Azdan song oraldy. Mening janyma keldi de, qúlaghymnan tartyp túryp «endigәri búnday jaman sóz aitqanyndy estimeytin bolayyn», dedi.
Sýitsek kórshi Ata tiri. Biraq, mening qúlaghyma beymәlim bir dauys anyq estilgen edi.
Biraq, kelesi kýni tanerteng kórshi Ata oyanbady. Búl mening ghayyptan bilgen eng alghashqy nәrsem eken, toghyz jasta edim.
... 2020 jyl býkil Jer shary ýshin qiyn bolady, myndaghan adam ólimin kórip túrmyn...»

Búl әngimeni men 2019 jyldyng kókteminde estidim. Tok shougha kelgen astanalyq bir Apaydyng auzynan. Mәn bergem joq, senbegen edim...

ÁUEL BASTA...

2020 asa kónildi bastalghan joq, rasynda. Órtengen qúrlyq, qúlaghan úshaq, bombylanghan qala, beymәlim virus...

Uhani virusy 2019 jyldyng jeltoqsanynda bastaldy da әp-sәtte әlemge jayyldy. 31 jeltoqsan kýni Qytay Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymyna koronavirus infeksiyasynyng jana týri shyqqanyn hәm joyqyn jyldamdyqpen taralyp bara jatqanyn habarlady. DDÚ dereu tekserdi, sol zamatta moyyndady, ghalamgha jar shashty, әlem ishin tartyp ýrpiyisip qaldy.

Desek te, jaybaraqat jýrgender da az emes edi. Sonyng nәtiyjesinde Qytaydan shyqqan indet kóp úzamay AQSh, odan keyin Europa, keyinirek kýlli әlemge jayyldy. Arada bir ay ótkende Jer sharynyng kóp bóligi maska taghyp, karantin jariyalap, ýilerine tyghyldy.

Álemning adam ayaghy basylyp kórmegen eng shuly, eng duly nýktelerining ózinde óli tynyshtyq ornady.

Dýniyejýzilik dýrligis bizge aqpannyng sonynda jetti. Qazaqstan shekaralardy birden «tars» jappaghanmen alys-beris pen barys-kelisti shektep, kýmәn men kýdik tughyzatyn isterdi tiyp, elding etek jenin jinay bastady.

Preziydentting tapsyrmasyna sәikes, Ýkimet naqty qimylgha kósher kez de kóp kýttirgen joq:

26 aqpan kýni qazaq taraby auru órship ketken eki elmen: Iran jәne Ontýstik Koreyamen әue qatynasyn doghardy.

29 aqpan kýni Qazaqstan Qytaymen әue qatynasyn toqtatty jәne QHR azamattaryna viza berudi doghardy.

8 nauryz kýni Qazaqstan Qytay, Ontýstik Koreya, Iran elderining azamattaryn elge kirgizuden bas tartty.

11 nauryz kýni Dýniyejýzilik Densaulyq saqtau Úiymy pandemiya jariyalady.

12 nauryzdan bastap eldegi adam kóp jinalatyn sharalargha tiym salyndy. Oqushylar merziminen búryn demalysqa ketti, sauda ortalyqtaryndaghy kinoteatrlar jabyldy.

13 nauryz kýni Qazaqstanda virus júqtyrghan alghashqy nauqas anyqtaldy.

15 nauryz kýni nauqastar sany 8 adamgha jetti. Kýn jeksenbi edi. Preziydent Qasym Jomart Toqaev «el aumaghyna tótenshe jaghday engizu turaly» jarlyqqa qol qoydy.

16 nauryz kýni Preziydent halyqqa teledidar arqyly ýndeu jariyalady. Tótenshe jaghday turaly, onyng merzimi men jauapkershilikteri, Ýkimet pen azamattardyng is-qimyly jayly egjey-tegjeyli bayan etti.

Sabyrly, salmaqty týrmen әr sózine ekpin berip, qalt jibermey baghyp otyrghan halyqtyng jýregine senim úyalata sóiledi Preziydent:

«... Mening tapsyrmam boyynsha Ýkimet qorynan dәri-dәrmek, test-jýielerin jәne zerthanagha jabdyqtar alu ýshin qarajat bólindi. Auruhanalarda oryn jetkilikti. Búl sharalardyng barlyghy – azamattardyng densaulyghy ýshin jasalyp otyrghan qadamdar. Saqtanghandy Qúday saqtaydy. Búl indetpen kýresuge tolyq mýmkindigimiz bar ekenin basa aitqym keledi!...»

Búl Toqaevtyng qiyn kezeng aldynda halyqty qayrauy, jauapkershilik pen senimge shaqyruy, dýrbeleng aldyndaghy dýrsildegen jýrekterdi ornyqtyrugha jasaghan qadamy edi.

Áytse de, kópting kónili kýpti edi. Sengender ýreyden, senbegender narazylyqtan dirildep elde jenil tolqu jýrdi. Degenmen, naqty sheshimder men qadamdar jasala bastaghanda Aqyl jendi.

17 nauryz kýni Almaty men Elordada karantin engizildi.

«Karantin engiziledi» degen habar kýni búryn shyqty. Eki kýn ishinde Elorda men Almatydan myndaghan jastar, studentter elderine ketip jatty. Men úqpadym, óitkeni, dәl osy auyl jaqqa asyghys attanysyp bara jatqandar el ishine indet ala bararday kóringen edi.

Keyin búl kýdik rastaldy. Shymkent qalasynda, Qyzylorda oblysynda dәl osynday jaghdaylarda taralu oshaqtary tirkeldi.

Nege? Maghan әli júmbaq...

16 nauryz kýni týnde Aqtaudan kelgen men endi aldaghy eki aigha juyq uaqyt ýiden shyqpaytynymdy sezbegen edim. Men ghana emes, býkil el beyhabar edi...

AZAMAT ERDING BALASY...

Astana men Almatynyng karantiyni birden qysa jónelgen joq, degenmen, eki qalanyng halqy da jauapkershilikti jaqsy-aq úqty. Onyng ýstine, sheteldik úshaqtar kóp qonatyn әuejaylar da osy eki qalagha tiyesili edi. Virustyng basym bóligi shetelden kep jatqanyn eskergen bolsa kerek, astanalyqtar da, almatylyqtar da shekteulerge tez moyynsúnyp, oqshaulanudyng ozyq ýlgisin kórsetti.

Desek te, qos qaladaghy myndaghan biznes nysandarynyng bir kýnde jabyluy halyqtyng әleumettik jaghdayyna soqqy edi.

El nazarynyng Ýkimet jaqqa búrylghany osy sәt edi.

23 nauryz kýni Toqaev tótenshe jaghday rejiymin qamtamasyz etu komissiyasynyng otyrysyn ótkizip, halyqtyng әleumettik jaghdayyna baghyttalghan naqty sharalar turaly aitty.

«... Tótenshe jaghday kezinde әleumetting az qamtylghanyn bóligin, yaghni, jaghdayy qúba tóbel júrtty memleket jerge qaratpaydy, eng tómengi jalaqy mólsherinde kómek beriledi...»

Búl әigili «42 500 tenge» sagasynyng bastaluy edi.

«Kim alady, qashan alady, qalay alady», degen saual túrdy Qazaqstannyng jýzinde.

Toqaev «búl kómekti alatyn 1,5 mln. adam bar», dedi. Búl sonsha Ýmit Ýkimet jaqqa jautandap otyr degen sóz edi.

«... Tótenshe jaghday kezinde Internetting jyldamdyghyn kýsheytudi tapsyramyn. Ásirese, oqu-aghartu resurstaryna, әljelilerge, messenjerlerge kiru jenildetilsin. Barlyq QAZAQSTANDYQ RESURSTARGhA KIRU TEGIN BOLUY KEREK!...», dedi Preziydent sol jiynda.

Aqparat ministrligi men mәdeniyet ministrligi búl әngimeni de jerge týsirmey qaghyp alyp, oryndaugha kiristi. Nәtiyjesinde, Toqaevtyng ózi bastap, býkil el qostap «Karantindegi júldyz» degen seriyalyq konsertterdi kórip, bir jasap qaldyq.

Án jaqsy. Degenmen, әn tamaq bolmaydy. Nan da kerek.

«... Qazaqstan halqynyng ýshten bir bóligi karantindegi qalalardyng túrghyndary. Halyq ash qalmaydy, bizde azyq-týlik qory jetkilikti. Tek sol azyqtyng baghasy aspandamay bayyrghy baghamen satyluyn qamtamasyz etudi tapsyrdym. Ýkimet qazir halyqqa eng qajet 9 azyq-týlik týrin bekitip, sol týrlerding baghasyn baqylap otyr. Halyq dýrlikpeui kerek, eng bastysy senim men sabyr.»

Senim demekshi, Toqaev saylanghan kezde «ertenim ekitalay emes pe», dep elegzigen halyqtyng senimi dәl osy tótenshe jaghday kezinde beky týsti.

Daghdarystan bireu kýirep, bireu kóshin ilgeri sýirep shyghady ghoy. Dәl osy daghdarys Preziydentke degen halyq senimi nyghaytyp, Toqaevtyng tegeurindi túlgha ekenine ilandyrdy.

ÁUELI DENSAULYQ, SOSYN...

10 sәuir kýni Preziydent tótenshe jaghday komissiyasyn qayta jinap, jaghdaydy pysyqtady.

Bir aigha jariyalanghan tótenshe jaghday ayaqtalugha jaqyn, al, virus órship barady. Jaghday qiynday týsken edi.

Ár oblys óz kartinasyna qarap, óz jaghdayyn baghamdap karantin jaghdayyn engizip jatty.

«... Sәuirding basynda jetermiz degen sharyqtaugha әli jetpegen synayymyz bar, aghayyn. Eldegi tótenshe jaghday rejiymin kem degende sәuirding sonyna deyin sozuym kerek. 

Týsinemin, eldegi ekonomikalyq ahual da qiynday beredi. Alayda, halyqty qyryp alar bolsaq ol ekonomika kimge kerek?»

Preziydentting búl jolghy sózi taza ekonomikalyq sipat aldy. Sebep te joq emes, qys pen kóktem astasqan kez ghoy, bir jaqtan qar erip, bir jatqan mal tóldep, bir jaqtan egin egu alqymdap túrghan almaghayyp shaq edi ol bir.

Kóktemgi egis men janarmay baghasyn retteuge qarajat bóldirdi, júmysyn toqtatqan kәsipkerlerding nesiyelerin kidirtti, dәrigerlerding ailyghyna qosymsha aqy qosyldy, eldegi onlayn qyzmetterding qataryn kóbeytuge, sapasyn kóteruge tapsyrma berdi.

Virustan aiyqqandardyng qatary kóbeydi. Halyq ta búrynghyday ýreyge beriludi qoyyp, indetke eti ýirendi. Bir ay karantinde jatqan adam ómir boyy dalagha shyqpaghan sekildi ýikýshik bop alady eken.

Áleumettik jelilerde kino kóru men kitap oqudan jarys ótip, tipti, «sýiikti kitap» chelenjine Preziydentting ózi aralasyp ketti.

Qalay bolghanda da, halyqqa jaqynday týsken ýlken adamdy halyq ta óz bauyryna tarta beredi eken, Preziydentting atyna alghys kóbeye bastady.

MAMYR LEBI

Tótenshe jaghday kezinde Toqaev әr spich sayyn elge jaqynday týsti. Tipti, spich sayyn emes-au, әr tvit sayyn!

Televiziyalyq ýndeuinde virus júqtyryp, auruhanada jatqandargha: «Biz Sizdermen birgemiz, uayymdaudyng qajeti joq, tez sauyghyp shyghynyzdar», dedi.

Auyryp jatqan adamgha bir auyz jyly sózding ózi qalay әser etedi desenshi?! Preziydentting sózi tipti quattandyryp jibererin bilip túr ghoy.

27 sәuir kýni halyqqa jazbasha joldauynda da Preziydent kópshilik kýtken nәrselerdi aitty.

«Auyl sharuashylyghy enbekkerleri qiyndyqqa qaramastan júmys isteude. Sharualardyng enbegine dәn rizamyz.»

Rizashylyqpen qatar, kóktemgi egis nauqanyna 200 milliard tenge bólingenin de aitty. Búl naqty baghytqa júmsalghan óte qomaqty qarajat edi.

«Oqshaulanu kezinde ata-analargha kishkentay balalarymen tórt qabyrghagha qamalyp otyru onay emes. Memlekettik komissiya әkimdiktermen birlesip, aulalardy jәne oiyn alandaryn ashu mәselesin oilastyrugha tiyis.»

Jylda sozylyp jatyp alatyn Astananyng qysy dәl biyl asyghys jinaldy. Sәuirding on besinde-aq qala kógerip, ýide otyru tipti qiyndap ketti. Dәl osy kezde Preziydentting bir auyz sózi talay astanalyqtyng janyn jadyratyp jibergeni sózsiz edi.

Osy joldauynda Preziydent Toqaev volonterlargha, jurnalisterge, memlekettik qyzmetkerlerge arnayy alghys aitty.

Ýnemi jany qalmay janalyq izdep jýretin bizding Aghayyndar mәz bolysty. «Orasan enbekterining bir elengeni eken», dep men de mәz boldym.

«11 mamyr - Tótenshe jaghday men karantin merzimi bitetin kýn», dedi Preziydent.

«Kóbi ketip azy qaldy, shydaymyz», dedi Halyq.

Mamyrdyng maqpal lebi esken kýn edi búl...

TOGhYZ TARAU

Ángimemizding әu basynda «Toqaevtyng is-qimylyn toghyz taraugha bólip tastaymyn» dep oilaghan shygharmyz, biraq, toghyzym tym az bolatyn týri bar. Desek te, karantin kezinde Kemelding úly kesek turaghan tústardyng eng soqtalylaryn toptap toghyzgha syighyzdyq.

Sonymen:

1) Der kezinde jariyalanghan tótenshe jaghday. 

Eng basty tarau osy, әlbette, dәl osy tótenshe jaghday men karantin bir apta keshikkende býgingi kýngi statistika kónilsizdeu bolar edi...

«12 nauryzda eng birinshi nauqas tirkelgende biz shúghyl karantin sharalaryn qabyldadyq. Eger 16 nauryzda karantin jariyalanbaghanda, 8 tәulikten song 4,5 myng nauqas tirkeler edi. Búl kórsetkishke biz eki aidan song ghana jettik. Preziydent jariyalaghan karantin men tótenshe jaghday óte manyzdy ról atqardy, biz indetting taraluyna tosqauyl boldyq jәne medisinalyq úiymdargha jýktemeni azayttyq», – dedi ministr Eljan Birtanov «Habar24» arnasyna bergen súhbatynda.

Tipti, Toqaevtyng qadamynyng dúrystyghyn Dýniyejýzilik Densaulyq saqtau Úiymy da naqtylady. Atalmysh úiymnyng reseylik bir arnagha bergen súhbatynda «Qazaqstannyng der kezinde jariyalaghan tótenshe jaghdayy kýlli әlem elderine ýlgi» ekeni basa aityldy. Áleumettik jelilerding qazaqy segmenti búl jaydy da biraz talghajau etti.

2) 156 910 000 000₸

42 500 tengeni 3 692 000 (shamamen) azamatqa taratqan kezde jiyntyq soma osynsha bolypty.

Áuelde, Preziydent «1,5 million adamgha ghana beriledi», degen edi. Alayda, keyin sanattardy kenitip, jana taraular qosyp kómek alushylar sanyn ýsh esege juyq ósirdi.

Aytpaqshy, búl tek birinshi aida ghana audarylghan qarajat kólemi. Kýni býgin tótenshe jaghday sozyla týsken ekinshi ay ýshin ekinshi ret taghy da tólenip jatyr.

3) Jana, zamanauy auruhanalar

Búl nysandar Preziydentting tikeley baqylauymen Astana, Almaty jәne Shymkentten boy kóterdi. Astanadaghy auruhanagha Preziydentting ózi baryp kórdi. 7006 sharshy metr kólemdi alyp jatqan keshende 152 arnayy palata bar. Qúny 5,5 mlrd tenge. Auruhana 13 kýnde salynyp paydalanugha berildi.

Densaulyq saqtau ministrining aituynsha, virustyng ekinshi tolqyny kýzge qaray soghuy mýmkin. Onday jaghdayda auruhanalardyng artyq etpeytini týsinikti.

4) Joghary jalaqy

Viruspen aldynghy shepte kýresip jatqan dәrigerlerding ailyq jalaqysyna qosymsha aqy qosyldy. Ýsh ay merzimge taghayyndalghan qosymsha aqy ýsh sanatqa bólindi. Enbek etip jatqan aimaqtarynyng qauiptilik dengeyine qaray tiyisinshe 850 000, 425 000, 212 000 ₸ qosymsha aqy taghayyndaldy.

Degenmen, Preziydent dәrigerlerge qamqorlyq kórsetumen qatar nazy baryn da jasyrmady.

«Indet Qazaqstandaghy biraz mәselening betin ashty. Mәselen, medisina. Jetildiru kerek, ghylymy jaghyn jandandyryp, kadr biliktiligin kóteru kerek. «Halyqty qorghaydy» dep ýmit artqan dәrigerlerding ózderi júqtyryp alyp jatty. Búghan jol berilmeui kerek edi...», dedi Toqaev «Egemenge» bergen súhbatynda.

Preziydent aitsa, aitylghan jerde qalmaydy. Men aldaghy jyldar Qazaqstan medisinasy ýshin órleu men janghyru jyldary bolar dep ýmittenem.

5) Test arqyly anyqtau

Preziydentting tikeley tapsyrmasymen densaulyq saqtau ministrligi qolgha alghan búl júmys dәl býgin de qarqyndy jýrip jatyr.

Test nege kerek? Virustyng naqty belgilerinsiz auyryp jýrgenderdi anyqtau ýshin. Eng qauipti nauqastar da osylar, óitkeni, ózderine senimdi adamdar alansyz virus taratushy rólinde jýre beredi.

Toqaev ministrge júmys ónimdiligin kóterudi tapsyrdy. Eng keminde kýnine 20-25 myng adamnan test alynu kerek kórinedi.

6) Auyl sharuashylyghy

Kóktemgi egis nauqanyna jәne basqa da qajettilikterge 200 milliard tenge bólindi. Búnyng 70 milliardy túqym óndirisine, tynaytqysh alugha baghyttalmaq. Sonymen qatar, 390 myng tonna diyzeli otyny shaghyn, orta sharualargha jenildikpen satylyp jatyr.

Preziydent qaybir kýni Astana irgesindegi azyq-týlik qoymalaryna baryp jaghdaydy kózimen kórgen. Kónili tolyp qaytqan. Barlyq әkimderge tapsyrma bergen: halyq alandamasyn, azyq-týlik tausylmaydy jәne arnayy sanattaghy tútynu tauarlarynyng baghasy óspeydi.

7) Syrtqy sayasat pen gumanitarlyq kómek

12 nauryz ben 11 mamyr aralyghynda Qazaqstangha syrttan kóp kómek keldi. Qarjylay da, medisinalyq qúral-jabdyq ta, tipti, noutbuktar men oqu qúraldaryna deyin jibergen memleketter boldy.

QR Syrtqy ister ministrligining mәlimetine sýiensek, Qazaqstangha AQSh, Polisha, Qytay, Ontýstik Koreya, Japoniya, Týrkiya jәne BAÁ-nen gumanitarlyq kómek kelip týsken.

Álem elderining qay-qaysysy da bir qolyn eki ete almay jatqan qiyndau kezeng ghoy. Desek te, diplomattan Preziydenting bolghanynyng paydasy shyghar, Qazaqstangha kómekteskisi kelgenderding qarasy az bolmapty.

Tipti, Qytay tarapy eng tandauly on dәrigerin bizding medisina qyzmetkerlerine kenes bermekke júmsapty. Kómekting kókesi sol boldy, rasynda.

8) Bizneske qoldau

Eldegi barlyq biznes nysandarynyng azy bir ai, kóbi ay jarym ýzilisten song iske kirise bastaghany keshe ghana. Júmys istemegen kәsipkerde aqsha bola ma, ol salyqty qalay tólemek?

Preziydent tapsyrmasymen otandyq biznesting basym bóligi alty aigha salyqtan bosatyldy. Nesie merzimderin shegerudi bankterge qadap tapsyrdy. Qor qarajatynan nesiyege arnap aqsha bóldirdi, sóitip ekonomikanyng myndaghan kishi tetikterine qamqorlyq jasaldy.

9) Áleumettik qamqorlyq paketteri

Toqaevtyng «tótenshe jaghdayy» túsynda әr sóilegen sózinde, qabyldaghan sheshiminde әleumetting az qamtylghan túsyn úmytqan kezi bolmady.

Basty qamqorlyq dep әigili 42 500 tengeni aitar edim. Odan keyin kezekte zeynetaqynyng ósui, iri qalalardaghy kommunaldyq shyghyndardyng memleket tarapynan ótelui, tegin azyq-týlik sebetining taratyluy túrady.

Qara halyqtyng jaghdayyn tek aqsha taratyp berumen týzeu mýmkin emes. Jana júmys oryndary da ashylmaq, býginnen bastap Qazaqstanda ekonomikanyng jana kezeni bastaldy.

Toqaev - tәuelsiz Qazaq memleketining ekinshi basshysy. Saylanghanyna jyl óter ótpeste synaqtyng «kókesine» kezdesti. Kemelding úly kemel diplomat edi, koronaviruspen "kelissózi" qashangha deyin sozylmaq?

Qazaqqa uaqyt kerek, sabyr kerek, tózim kerek. Dәl qazir bosansudyng reti joq.

Ýitkeni, biz eki aigha juyq Ýrey men Ýmit, Qorqynysh pen Qauip, Belgisizdik qúrsauynda bolghan Halyq retinde jeke basymyzdyng oqshaulyghyn kýzge deyin, tipti qysqa deyin saqtaytyn bolsaq kerek.

P.S. OIDAGhY ONYNShY TARAU

Barshang bilesin, Ózbekting Sardobasy tasyp, bizding Maqtaraldy su shayghan edi.

Kinәli - ózbek. Ózderi de bilip otyr. Qazaqtyng Syrtqy ister ministrligi memleket retinde renish bildirmekke «nota jibergeli jatyr» degen habar shyqqan. Tez basyldy.

Ile-shala Toqaev pen Shapqat Mirziyaevting telefon arqyly sóileskeni mәlim boldy.

Ózbek preziydenti: «kinә bizden, bek qapalymyz, ketken sudan kelgen shyghyndy kóterip alamyz», dep bәiek bolypty. Sirә, qúdayy kórshimen notalasyp, tәtti auzynyng dәmin ketirgisi kelmese kerek...

Eki kýn óter, ótpeste ózbekting Álisher Usmanov degen dәuletti jigiti Maqtaral halqyna dep 5 mln. dollardy atyp jiberdi.

Mini, saghan diplomatiya kerek pe?!

Almas Altay

Abai.kz