Bәri qarapayym qazaqqa aqyl aitqysh әiteuir. "Qazaq jalqau", "qazaq erinshek" deydi. Ánshi men әrtisten súhbat ala beretinderdi týsinbeymin. Ne aitady búlar? Kóbining songhy oqyghan kitaby "Álippe". Solardan qanday kemenger oi, ghylymy tújyrym kýtesinder...bilmedim.

Jalpy qazaq jalqau ma? Jalpy "jaman últ bolmaydy, jaman adam bolady" degen siyaqty, "jalqau últ bolmaydy, jalqau adam bolady". Resey imperiyasy artynsha Kenestik biylik qasaqana oilap tauyp, qoghamgha tastaghan birneshe jalghan stereotip bar. Qazaqty jalqau, erinshek, bilimsiz últ retinde surettep, últtyq ruhty týsiruge baryn saldy. "Qazaqqa bilim kerek emes, ol qoy baqsa jetedi" dedi. Bәri de jalghan, ótirik, qasaqana oilap tabylghan sayasy әdis bolatyn. Jә, qoyshy sol bir shirik kezendi. Qazir KSRO emes, basqa dәuir. Biraq sol kózqaraspen әli ómir sýrip jatqan jandar bar. Kóbisi qazaqtar. Miyn shai mýmkin emes bolyp qalghan.

Ey, qazaqty jalqau deytinder! Sender ózi kitap oqisyndar ma? Shetel tarihshylarynyng ne jazyp jatqanyn qarasandarshy. Bәri qaqaghan qysta, aptap ystyqta kóshpendiler qalay kýn keshkenine tandanys bildiredi. Qamaldan shyqpay qamalyp otyrghandar onday ómirde bolsa, bir kýn shydamay ólip qalatynyn jazady. Sol kóshpendining biri myna biz edik. Qyryq gradus ayazda at ýstinde mal baghyp, el qorghap, tórt mezgil jýzdegen shaqyrym kóship kýn keshetin dәuirde - jalqaular birinshi aram qatady.

"Ótken dәuir ghoy ol" deytin shygharsyn. Jaqsy, qazirgi uaqytqa oralayyn. Terezendi ash. Ne kórip túrsyn? Kólikter zulap jatyr. Barlyghy óz júmysymen jýr. Biri jýk tasyp, endi biri qúm tasuda. Bәri qazaqtar. Salynyp jatqan qúrylysty qara. Qaptaghan qúrylysshy. Kóbi qazaqtar. Aulany sypyryp jýrgen kimder, bazarda sauda jasap jatqandar she, zauyttar men ken oryndaryndaghylary she, mal baghyp, egin ekkender she, kompaniyalar men fabrikalarda kimder jýr, mektepter men auruhanalarda kimder sabaq berip, emdeude, 12187 shaqyrymdy kim kýzetip túr? Bәri qazaqtar. Onyng bәri júmys.

Qazaq jalqau bolsa, kóktem shygha sala baqsha ege ma? 250 myng tonna oramjapyraqty jalqaular ósirdi ma? Joq, enbekqor qazaqtar ósirdi. Shirip ketui, ótpey qaluy qarapayym qazaqtyng emes, nashar memlekettik menedjmentting jәne tosynnan kelgen indetting kesiri.

Qazaq jalqau bolsa myndaghany Ontýstik Koreyada aigha bata berip jýr ma? Joq, qinalyp qarjy tauyp jýr. Jalqau bolsa Seul aspay, alma pis, auzyma týs dep jata berer edi-au auylynda.
Ayta berse mysal kóp.

Elge aqyl aitqysh әnshiler men әrtister qara júmys istep kórmey ma, sosyn tereng pәlsapa aita bersin. Auyzdaryn eki-aq ret jazylghan zapisike jybyrlatyp, әr toydan million alatyn adam naghyz enbek pen qara ter jayly oy tolghamasa da bolady jalpy. Óitkeni týsinbeydi.

Bir últtyng atynan onyng tabighatyna sipattama bere salatyndar kóbeydi. Mynau jalqau, anau enbekqor deydi. Aynalayyndar, әr últtyng arasynda enbekti sýietinder de, jatyp isherler de bolady. Ómir ghoy. Búl әlemde shybyq basyn syndyrmaytyn japon da bar, kýrish ekpeytin qytay da bar, enbek etpeytin aghylshyn da bar, әrip tanymaytyn evrey de bar. Biraq olar eshqashan "evrey erinshek", "japon jalqau" demeytin shyghar. Mýmkin әnshisymaqtary dep te jatqan bolar.

Aytpaghym jalqau degen týsinik últqa emes, jeke adamgha qatysty. "Men jalqaumyn" dep aita ber, biraq "mening últym jalqau" dep aitpa. Bú qazaq ailyghy shaylyghyna jetpey birneshe júmysta qatar jýrgen halyq.

"Qazaq jalqau" dep qazaq aityp túrsa, antalaghan jaugha tabalaugha sebep, mazaq etuge mýmkindik bermey ma? Sony nege oilamaysyndar.

Ashat Qasenghalidyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz