Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov: « ...otandyq oqulyqtardy jasaushylar men onyng avtorlary baspagerlermen birge shygharmashylyq izdeniste ekeni bayqalady. Biraq ta jahandanu dәuiri jana talaptar qonda. Sondyqtan da qazirgi zamanda bagha jetpes kapital - bilim ekeni sózsiz, al ony jaqsy oqulyqtar men kitaptarsyz kóz aldyna elestetuding ózi qiyn. Soghan baylanysty qysqa merzimde oqulyqtar basyp shygharudy damytu ýshin onyng pәrmendi qúqylyq bazasyn jasau qajet. Sapasyz oqulyqtardyng ýlgileri olardyng mazmúnyn jariyaly týrde taldau ýshin Bilim jәne ghylym ministrligining veb-saytyna ornalastyrylatyn bolady. Ony jasaushylardyn, avtorlardyn, sarapshylardyn, baspagerlerdin, poligrafisterdin, bir-birimen qarym-qatynasyn joghary dengeyge kótergen jón. Búl orayda talapty kýsheyte otyryp, olardyng tolyqqandy júmys isteui ýshin qajetti jaghdaylardy jasau kerek. Oqulyqtardy jasaugha qatysatyn mamandardy materialdyq jaghynan yntalandyru jýiesin qaytadan qarastyrghan jón»

Sóz basy

Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov: « ...otandyq oqulyqtardy jasaushylar men onyng avtorlary baspagerlermen birge shygharmashylyq izdeniste ekeni bayqalady. Biraq ta jahandanu dәuiri jana talaptar qonda. Sondyqtan da qazirgi zamanda bagha jetpes kapital - bilim ekeni sózsiz, al ony jaqsy oqulyqtar men kitaptarsyz kóz aldyna elestetuding ózi qiyn. Soghan baylanysty qysqa merzimde oqulyqtar basyp shygharudy damytu ýshin onyng pәrmendi qúqylyq bazasyn jasau qajet. Sapasyz oqulyqtardyng ýlgileri olardyng mazmúnyn jariyaly týrde taldau ýshin Bilim jәne ghylym ministrligining veb-saytyna ornalastyrylatyn bolady. Ony jasaushylardyn, avtorlardyn, sarapshylardyn, baspagerlerdin, poligrafisterdin, bir-birimen qarym-qatynasyn joghary dengeyge kótergen jón. Búl orayda talapty kýsheyte otyryp, olardyng tolyqqandy júmys isteui ýshin qajetti jaghdaylardy jasau kerek. Oqulyqtardy jasaugha qatysatyn mamandardy materialdyq jaghynan yntalandyru jýiesin qaytadan qarastyrghan jón»

Sóz basy

Otandyq oqulyqtardyng sapasy jóninde jaghymsyz qoghamdyq pikir qalyptasyp otyr. Búl ahual elimiz egemen bolghan jiyrma jyldyng ishinde tól oqulyq óndirisining belgili bir dengeyge kóterile almaghandyghynyng kórinisi. Áuelgi jyldary oqushylar qazaq tilindegi sapasyz oqulyqtyng qiyndyghyna ýnsiz kelisti, uaqytsha jaghdaygha balady; birqatary birtindep orystildi synyptargha auysty.

Bertin kele jaghdaygha ata-analardyng kózi jetip, óz dengeylerinde narazylyq bildirip jatty da, aqyry búl mәsele biylikting jogharghy dengeyine de jetti. Mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhanov talay ret parlament minberinen oqulyqtardyng qatesin kórsetip, el aldynda oqulyq mәselesining ushyghyp ketkenin jariya etti. Búl atalmysh mәselening asa kýrdeli әri sayasy sipat ala bastaghanyn kórsetti.

Senator Quanysh Súltanov ýkimetke deputattyq saual joldauyna mәjbýr boldy. «Ásirese bastauysh klastargha arnalghan tanymdyq oqulyqtar, orta, jogharghy klastargha arnalghan tariyh, әdebiyet, dýniyetanym taghy basqa oqulyqtar mazmúny jaghynan bala, jasóspirim  ýshin týsiniksiz, tartymsyz, darynsyz jazylghany turaly shaghym, aryzdar da jetkilikti. Olardyng kópshiligi balany oqugha yntalandyrmaydy, qyzyqtyrmaydy» dep atap ótti senator. Osylaysha elde mektep oqulyqtaryna týrli dengeydegi taldau men saraptama jasaytyn túlghalar kóbeydi. Múnyng sebebi ne?

Bizding oiymyzsha, eldegi bilim beru salasynda jalpy alghanda, qazaq tildi oqulyqtarmen qamtu jýieli týrde qolgha alynbaghan. Atalmysh mәsele jogharghy bilimge de, orta jәne arnauly bilim beru dengeyine de, Bastauysh bilim beru satysyna da tәn bolyp otyr. Sonyng saldarynan oqulyq mәselesi Bilim beru salasynan memlekettik auqymgha shyghyp ketti.

Múnday jaghdayda oqulyq mәselesin sheshu ýshin avtorlardy kinәlau jetkiliksiz. Jaghdaygha barynsha terenirek ýnilip, sapaly Oqulyq óndirisin jolgha qoyatynday jýieli tetik oilastyruymyz kerek. Ol tetik sapaly oqulyq jazylyp shyghatynday ýderiske jol ashuy tiyis.

Sóz ortasy

Aytarymyz dәiekti boluy ýshin J.Q.Baltabaeva, M.Q.Soltanghazina,F.S.Lekerovalardyng avtorlyghymen әzirlengen 3 synypqa arnalghan  «Qazaq tili» oqulyghyn (1,2 bólim) qarapayym ata-analyq túrghydan saraptayyq.

I. Oqulyqtaghy qateler

Avtorlargha ózimizding bәseke bolatynday sarapshy-maman retinde emes, ata-analyq kózqaraspen ghana qaraghanymyzdy eskerte ketudi jón sanaymyz. Shyn mәninde atalmysh oqulyqty talday otyryp, múghalim men oqushynyng qatysymen bolatyn sabaq ýderisining sapasyn jaqsartu túrghysynan oqulyqty baghalaudy úighardyq.

1.  1-bólimde 39% payyz material dybystardy qaytalaugha arnalghan. Biraq múndaghy jattyghular mazmúny grammatikamen ghana shektelgen.Balanyng dybysty mengeruge odan sóz jasaugha baghyttalghan daghdysyn damytu jaghy kemshin.

2. 27-bet 4-jattyghu: metagramma sózi Týsindirme sózdikte joq. Jattyghu sharty týsiniksiz.

3. 32-bet, 2-jattyghu: ekologiya, ekskavator,ekvator, emblema sózderi Týsindirme sózdikte joq, ony múghalimge jýkteu dúrys emes, oqulyqta boluy kerek te, ony ata-ana da týsinip, balasyna úqtyratynday mýmkindik boluy kerek.

4. 34-bet, 1-jattyghu: lokomotiyv sózi Týsindirme sózdikte joq.Sóilem mazmúndary qarabayyr, tanymdyq mazmúny joq. Mysaly, 3- sóilemdi bylaysha qúraghan tiyimdirek: Parovoz - ótken ghasyrdaghy vagon sýireytin temirjol mashinasy.

5. 40-bet 2-jattyghu: jattyghu sharty qarabayyr, mehanikalyq júmys qana talap etiledi, oqushyny shygharmashylyq oilau daghdysyna iytermelemeydi.

6. 45-bet, 1-jattyghu: jihanger sózi Týsindirme sózdikte joq.

7. 47-bet, 1-jattyghu: mәtin mazmúny aqparattyq, tanymdyq mazmúngha qúrylmaghan.

8. 48-bet,3-jattyghu: jattyghu sharty dúrys emes, «mәtinge at qoy» delingen, «mәtinge taqyryp oila» degen jón.

9. 86-bet,2-jattyghu: jattyghu shartynyng birinshi bóligi artyq: «Sóilemderdi oqyp, sóilem mýshelerine talda».

10. 87-bet, 5-jattyghu: jattyghu sharty dúrys emes, «sóilemderdi tolyqtyryp jaz» delingen, «Sóilemge ainaldyr» degen jón.

11. Jattyghularda oqushynyng Tilin damytugha arnalghan jattyghular joqtyng qasy, әsirese, balany sóiletuge iytermeleytin jattyghu sharty bayqalmaydy.

12. Týsindirme sózdik tolyq emes.

13. Jalpy, jattyghularda pәnaralyq baylanys az. Mysaly, matematika pәnimen baylanys bayqalmaydy.

14. Oqulyq múghalimge kóp salmaq artady, kómekshilik, seriktestik  mazmúnynan góri jýktemesi basym.

2-nshi bólim

15. 20-bet 3-jattyghu Suvorov sózine týsindirme joq.

16. 26-bet 2-jattyghu: qyrman sózine týsindirme joq.

17. 26-bet 3-jattyghu: qyryqtyq sózine týsindirme joq.

18. 30-bet 2-jattyghu: 3,4sóilemderding tynys belgisi dúrys qoyylmaghan. Mynaday sóilem bar: Ýide eshkim joq bir sәtte Almas osy quanyshyn auylgha jetkizgisi keldi.

19. 43-bet 4-jattyghu: Ezoptyng kim ekendigi týsindirmede joq. Onyng qajeti bar ma?

II. Sapatamadan tuyndaytyn Úsynystar

1.  Oqulyqtaghy jattyghular taqyryp ayasynan tys mindetterdi de atqarugha, oqushy tilin damytugha qatysuy kerek: Dybystardy mengeruge arnalghan jattyghular oqushyny sóiletu, sóileudi qabyldau, әngimege aralasu, bayqau jýrgize biluge daghdylandyrugha qúrylghany jón.

2.   Jattyghu sharttary anyq, naqty, týsinikti, qysqa, qarapayym sóilemmen berilgeni dúrys;

3.  Týsindirme sózdik Glossariy týrinde sәikes bette berilgeni ynghayly;

4.  Termin jәne atau sózder oqushynyng jas ereksheligi men tanym mýmkindigine sәikes tandaluy tiyis;

5. Jattyghudaghy sóilemder oqushygha qyzyqty, tanymdyq, aqparattyq mazmúnda bolghany abzal;

6. Jattyghular oqushyny shygharmashylyq júmysqa, til damyta oilaugha iytermeleytindey jәne qyzyqty sipatta bolghany abzal;

7. Mәtinge qúrylghan jattyghular oqushy jasyna layyq taqyryptar men materialdargha qúryluy kerek;

8. Jattyghular pәnaralyq baylanysty barynsha qamtyghany maqúl.

III. Qorytyndy

J.Q.Baltabaeva, M.Q.Soltanghazina, F.S.Lekerovalardyng («Almatykitap» baspasy, 2010 jyl, 120 bet, suretti) 3 synypqa arnalghan «Qazaq tili» oqulyghynyng 1-bólimine saraptama jasay otyryp, tómendegidey qorytyndygha keldik:

1. Oqulyqtaghy jattyghu sapasy әli de jaqsarta týsudi talap etedi, әsirese, qalalyq jaghdaydaghy oqushylardyng tilin ústartu men damytu jaghy basa nazargha alynghany jón bolar edi.

2. Oqulyq 3 synyp oqushylarynyng jasyna say oqu, jazu, sóileu, tyndau daghdylaryn damytudy negizgi maqsat etui kerek.

3. Oqulyqtan grammatikalyq jattyghulardy barynsha azayta otyryp, olardy atalghan maqsatqa jetuge baghyttaghan tiyimdi.

4. Jattyghular mynaday kriyteriyler boyynsha qúrylghany abzal: oqushygha qyzyqty,ómirmen baylanysty, tanymdyq, aqparattyq mazmúnda jәne sharttary men sóilemderi naqty, týsinikti, qabyldaugha jenil boluy, shygharmashylyqqa iytermeleui.

5. Oqulyq múghalimge - seriktes, oqushygha - júmys qúraly bolatynday sipatta әzirlense, núr ýstine núr.

Sóz sony

Bizding oiymyzsha, oqulyq sapasyn kóteru ýshin jazylghan oqulyqtardy saraptau men taldau jetkiliksiz shara. Memlekettik tildegi sapaly oqulyq shygharu ýshin oghan degen naqty talap pen kriyteriyler, avtorlardyng aldyna maqsat pen mindet barynsha aiqyn da naqty qoyyluy kerek jәne soghan sәikes merzim men jaghday jasalghanda ghana belgili bir nәtiyjege jetemiz. Sonday-aq, bolashaq oqulyq avtorlaryn tandau men irikteu,tipti, olardy belgili bir dayyndyqtan ótkizu mәselesi de jetkilikti qarastyruy kerek edi.

Juyrda 7- arnadaghy «Professionalinyy razgovor» kórsetiminde Bilim ministri oqulyqtardyng búrynghy bir satylyq jýiening ornyna ýsh satyly taldaudan ótetinin aitqanda ishtey quanghanymyz ras. Biraq keybir avtorlardyng ónirlerde Bilim basqarmalarynyng jetegimen ústazdar ortasyna shyghyp, oqulyqtaryn taldaudy ssenariymen jýrgizetindigi mәlim boldy.Alayda, ol shynayy emes, jay ghana mәseleni sipalatu edi. Múghalimder ózderining shynayy syndaryn aita almady, ony bilim jýiesining úlyqtary aitqyzbady. Demek, búl jýie syrqauly degen sóz, naghyz halyqtyq, janashyr saraptama jasaytyn jýie emes.  Tәuelsiz saraptamagha oryn joq, búrynghy avtorlar men kóziqaraqty ústazdardyng dauysy elenetin, eksheletin oryn joq. Eng bolmasa osy salagha arnalghan sayt ashyp, barlyq syn-pikir men sarapty soghan jinaugha bolar edi ghoy. Tym bolmasa avtorlardy halyqpen ashyq kezdesuge jýie nege iykemsiz?

Qoryta kele, biz kótergen mәselege ministr myrza bir oralyp, qazaqsha pikirin aituyn súraymyz.

«Abay-aqparat»