«Abai.kz» aqparattyq portalynda jazushy-jurnalist Auyt Muhitbekting maghan joldaghan «Qanday kitap oqyp jatyrsyz?» chellendjin qabyl ala otyryp, qoldauymdy bildiremin. Qazirgi tanda, bos uaqytty tiyimdi paydalanu maqsatymen kitaptar da oqudamyn.

Qazaq halqynyng tarihyn beyneleytin, qazaq jәne әlem әdebiyetining ýzdik shygharmalar qatarynan tabylatyn Iliyas Esenberlinning ýsh kitaptan túratyn «Kóshpendiler» romanyn qaytalap oqyp shyqtym. Atalghan tuyndy qazaq halqynyng memleket bolyp qalyptasuyn, jalpy ótkeni men tarihyn jylnamalyq rettilikte sipattaydy. Kitapty oqyp shyqqanda, sonshalyqty kórkem jazylghany sonday, ata-babalarymyzdyng jýrgen joldarymen jýrip ótkendey әserde bolasyn. Kitap oqighalardyng óte kýrdeliligine qaramastan, týsinikti jazylghan. Roman-trilogiyany jazu kezinde jazushy tarapynan tereng zertteuler men óte kóp izdengeni kórinip túr. Yaghni, tuyndy – tarihy shygharma, nemese roman-hronika deuge bolady. Tarihy shygharmany qanshama ret qaytalap oqyghan sayyn avtordyng tereng bilimine tang qalumen kelemin.

Tuyndynyng negizgi oiy, iydeyasy — qazaq rularynyng birigip, bir handyqqa shoghyrlanuy, memleketimizding qaynar kózi turaly derekter oqyrmangha kórkem shygharma retinde jetkiziledi. Jalpy, «Kóshpendiler» býkil әlem boyynsha 3 millionnan astam tirajda basylyp taralghan, 30 dan astam shet elderding tiline audarylghan. Osy faktining ózi – tarihy romangha oghan berilgen bagha dep týsinemin. Osynday tarihy qúndylyqty ósip kele jatqan jastar kóbirek oqysa eken deymin. 

Mening kitap oqyghandaghy әdetim, bir mezette birneshe kitap okygandy jaqsy kóremin. Oqyp jatqan ekinshi kitabym, aghylshynnyng tanymal memleket qayratkeri Uinston Cherchilliding «Ekinshi Dýnejýzilik soghys» («Vtoraya mirovaya voyna») memuary, men búl kitapty, ókinishke oray qazaq tilinde tappadym, sondyqtan orys tilinde oqyp jatyrmyn. Búl kitapty tandaghan sebebi Úly Jenisting 75 jyldyghy qarsanynda qyzyghushylyghymdy tughyzdy.

Uinston Cherchilli soghys jyldarynda Úlybritaniyanyng Premier-Ministri bolghan, jalpy HH ghasyrdaghy Europa men әlem sayasatyndaghy iri figura. Atalghan memuarda avtor Ekinshi Dýniyejýzilik soghystyng oqighalary men zandylyqtaryn egjey-tegjeyli sipattaydy. Óte kólemdi enbek. Atalghan kitap Ekinshi dýniyejýzilik soghys jayly basqa da elderding búl soghysgha qatysty sayasatynan habardar bolu, basqa da bizge beymәlim faktilerin biluge mýmkindik beredi. Áriyne, búl jerde avtordyng Úlybritaniyanyng basshysy bolghandyghyn eskerumiz kerek, kitap qyzyqty tartymdy jazylghan, әri әlemdik sayasattyng bizge beymәlim, qyzyqty tústary kóp aitylady. 

Jalpy kitap oqu, sonyng ishinde kórkem әdebiyet oqu  - ol adamnyng kókirek kózin ashyp, qyzyqty әserli oqighalargha qosa óte kóp bilim de beredi, aghartushylyq roli zor dep esepteymin. Sondyqtan әriptesterimdi qolday otyryp, qazaqstandyqtardy kitapty jii oqugha kenes beremin. Atalghan chellendjdi jalghastyru ýshin, chellendjdi Qyzylorda obylysynyng әkimi Gýlshara Naushaqyzy Ábdiqalyqovagha jәne kórnekti qogham qayretkeri, jazushy-jurnalist Jabal Erghaliyúly Erghaliyevke joldaymyn. Chellendjdi jalghastyryp, oqyrmandardy kitap oqugha tartayyq. Rahmet!

Jambyl Ahmetbekov, 

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty,

QKHP OK Hatshysy

Abai.kz