Býgin Mәdeniyet jәne óner qayratkerlerining kýni eken. Osynda birqatar qúttyqtaulardy kózim shalyp, oilanyp qaldym. Qúdaygha shýkir, bizde atauly kýnder kóp qoy. Sonyng biri retinde ýndemey-aq qoygha bolar edi. Biraq, osy biz mәdeniyet degendi tek estradamen, óner qayratkerleri degendi estranyng әnshilerimen shatystyryp jýrgen joqpyz ba?

Osy pandemeya kezining ózinde "Júldyzdy konsert" ótkizip, estradadan basqa da óner týrleri bar ekenin esten shygharyp almadyq pa?

Key әnshilerimiz túmsyghyn kez-kelgen jerge tyqpalap jýrip, jalpy óner qayratkerlerine "shegirtke" degen atau alyp berdi. Endi búl ýrdis jappay tarap ketpeui ýshin Qorqyt, Qúrmanghazy, Tәttimbet, Aqan seri, Birjan sal, Ámire Qashaubaevtardan bastap, keshegi Shәmshilerge deyin jalghasqan, Shәmshilerden Dimash Qúdaybergenovterge amanatqa qalghan ónerdi ýkilep jýrgen azamattar eshqashan "shegirtke" bolmaytynyn (әlgi túmsyghy iyisshil әnshilerdi әnshi dep moyyndamaymyn) aitu- nasihattau qajet sekildi.
Ya, atauly kýndi paydalanyp, qazaqtyng Qayrat, Ramazan, Erkin, Núrjan, Tileules sekildi býgingi dýldil әnshilerin, Asanәli, Túnghyshbay, Bekjan, Dulygha sekildi akterlerin, Tynymbay, Múhtar (Maghauiyn), Esenghaly sekildi aqyn-jazushylaryn qúttyqtaugha da bolatyn shyghar. Bәlkim osy kýn anau Týrkistanda jerlenip, aty anyqtalghan 103 hanymyz ben súltanymyzdy, biy-manaptarymyzdy eske alyp, taza tarihy múramyzgha ýniluge jol asharmyz. Ruhany astanamyz Týrkistan qazir oblys ortalyghy bolyp jatyr.

Nazarbaevting osy qadamgha baruynyng astarynda ýlken mәn bar ekenin bәrimiz týsinip otyrmyz. Tym qúrysa sol mәnmen astastyryp, memleketting mәdeny hәm tarihy qúndylyqtaryn osy qalagha shoghyrlandyryp, artymyzgha myng jyldyqtargha talghajau bolatyn múra qaldyrudy oilasaq etti.

Joq, biz óner degendi Túrsynbek Qabatov, Qanat Áljapparovtardyng "kózimen" baghalaytyn boldyq. Qayrat Núrtas sekildi "balalargha" kәmpit ýlestirgendey "Qúrmet" ordenin taratyp berdik. Osylay mәdeniyetpen oiynshyq oinaudy qoymasaq, naghyz ónerge jol ashylmasy anyq. Naghyz ónerge jol ashylmasa, halqyng mәngýrtke ainalady. Ol mәngýrt halyq "әnshilerding bәri - shegirtke" dep әuendetip ketui әbden mýmkin.

Mәdeniyet degen - ruhany baylyq. Últtyng ózin sol mәdeniyet qalyptastyrady.

Bayaghyda Nazarbaev dәuirinde "Mәdeny múra" degen keshendi baghdarlama bolghan edi. Sol baghdarlama qabyldana salyp, (2004 jyly) 51 tarihy jәne mәdeny eskertkishting restavrasiyalyq júmysy ayaqtalyp, 39 qalashyq pen qorghandargha arheologiyalyq zertteuler jýrgizildi. 218 nysandy qamtyghan Qazaqstannyng tarihiy-mәdeny jәne tarihy eskertkishterining memlekettik tizimi dayyndalyp, últtyq mәdeniyet ýshin asa manyzdy 30 sәulettik jәne arheologiyalyq múragha qosymsha ghylymy zertteuler jasaldy. Osylay mәdeny tarihymyz qoparyldy.

Osy baghdarlama ayasynda Qytay, Týrkiya, Mongholiya, Resey, Ózbekstan, Armeniya, Qúrama Shtattar jәne Batys Europa elderine ghylymy zertteu ekspedisiyalary úiymdastyryldy, Qazaqstannyng sәuleti, etnografiyasy, tarihy boyynsha shamamen bes myng jazba jәne baspalar alyndy, 350-den astam kitap, olardyng ishinde etnografiya, arheologiya, tarih boyynsha seriyalar jana ensiklopediyalyq sózdikter shygharyldy. Ayta berse kóp qoy. Ol kezde osy keshendi júmys memlekettik iydeologiyagha ainalyp, mәdeniyet qayratkerleri ózderining memleketke qajet ekenin sezinip qalghan edi.

Sodan beri týrli mәdeny baghdarlamalar jasalsa kerek. Biraq, fleshmob dәrejesinen asa qoyghan joq. Osy fleshmob dәrejesindegi baghdarlamalardy jiyp qoyyp, shynayy mәdeniyetti úlyqtaytyn taghy bir "Mәdeny múra" qajet-au bizge! Siz ne deysiz?

A, aitpaqshy... shynayy óner iyelerin merekelerimen shyn jýrekten qúttyqtap qoyalyq, aghayyn...

Qanat Ábilqayyrdyng jelidegi jazbasy

Abai.kz