Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2822 0 pikir 3 Qarasha, 2011 saghat 09:44

Ómirjan Ábdihalyqúly. Mәskeude Alash ziyalylarynyng ziratyna eskertkish taqta ornatyldy

Alash tarihynyng ashylmaghan aqtandaq betteri jeterlik. Qazaqtyng basyna qara búlt ýiirgen qyzyldardyng qyrghynynan qynaday qyrylghan Alashtyng arystan úldarynyng janazasyn shygharyp, sýiegin arulap jerlep, bir uys topyraq salyp, tóbede jatar tómpeshigin kóre almau - últ jýregindegi jazylmas jara.

Aspanynda azattyqtyng kýni oinaghan býgingi úrpaq Alashty tynbay zerttep jatyr. Sol enbekting kórinisi - songhy jyldary Alash ziyalylarynyng jambasy tiygen jerler turaly tyng derekter tabylyp jatyr.

2009 jyly Álihan Bókeyhan men Nyghmet Núrmaqúlynyn sýiekterining kýli Mәskeudegi Don qabirstanyndaghy bauyrlastar ziratynda jerlengenin alashtanushy, jurnalist Bolat Mýrsәlim men Nyghmet Núrmaqovtyng nemeresi Aman Núrmaqov «Azattyq radiosyna» habarlaghan edi. Al, alashtanushy ghalym, «Azattyq» tilshisi Súltanhan Aqqúlúly Don qorymynyng diyrektory Aleksandr Demenkovpen habarlasyp, qos arystyng denesining kýli Don qabirstanynda jerlengenin rastady. Álihan men Nyghmetting 1937 jyly 27 qyrkýiekte atu jazasyna kesilip, atylghannan keyin sýiekteri atalghan ziratqa kóp adammen birge bir shúqyrgha kómilgeni jayly jazushy Qoghabay Sәrsekeev te jazghan bolatyn. Mine, osy azamattardyng qajyrly enbegining arqasynda Alash júrty arystarynyng sýiegining qayda jatqanyn bilip edi.

Alash tarihynyng ashylmaghan aqtandaq betteri jeterlik. Qazaqtyng basyna qara búlt ýiirgen qyzyldardyng qyrghynynan qynaday qyrylghan Alashtyng arystan úldarynyng janazasyn shygharyp, sýiegin arulap jerlep, bir uys topyraq salyp, tóbede jatar tómpeshigin kóre almau - últ jýregindegi jazylmas jara.

Aspanynda azattyqtyng kýni oinaghan býgingi úrpaq Alashty tynbay zerttep jatyr. Sol enbekting kórinisi - songhy jyldary Alash ziyalylarynyng jambasy tiygen jerler turaly tyng derekter tabylyp jatyr.

2009 jyly Álihan Bókeyhan men Nyghmet Núrmaqúlynyn sýiekterining kýli Mәskeudegi Don qabirstanyndaghy bauyrlastar ziratynda jerlengenin alashtanushy, jurnalist Bolat Mýrsәlim men Nyghmet Núrmaqovtyng nemeresi Aman Núrmaqov «Azattyq radiosyna» habarlaghan edi. Al, alashtanushy ghalym, «Azattyq» tilshisi Súltanhan Aqqúlúly Don qorymynyng diyrektory Aleksandr Demenkovpen habarlasyp, qos arystyng denesining kýli Don qabirstanynda jerlengenin rastady. Álihan men Nyghmetting 1937 jyly 27 qyrkýiekte atu jazasyna kesilip, atylghannan keyin sýiekteri atalghan ziratqa kóp adammen birge bir shúqyrgha kómilgeni jayly jazushy Qoghabay Sәrsekeev te jazghan bolatyn. Mine, osy azamattardyng qajyrly enbegining arqasynda Alash júrty arystarynyng sýiegining qayda jatqanyn bilip edi.

Al, kýni keshe «Abay.kz» aqparattyq portalynyng elektrondy poshtasyna Janbolat Baymúrynov degen azamat Álihan Núrmúhamedúly men Nyghmet Núrmaqúly jerlengen bauyrlastar ziratynyng basyna eskertkish taqta qoyylghanyn aityp, tómendegi qysqa hatpen suretterin qosyp salyp jiberipti.

«2011 jyly 28 qazanda Álihan Bókeyhan men Nyghmet Núrmaqúlynyng basyna eskertkish-taqta ornatyldy. Qazaq halqynyng 1937 jyly 27 qyrkýiekte atylghan aibyndy úldary Mәskeu qalasyndaghy Donskoe ziratynda №1 ortaq qabirge jerlengen. Eki arysqa qoyylghan búl eskertkish - babalargha úrpaqtarynan taghzym».

Qarqaraly topyraghynda tuyp, Mәskeude topyraq búiyrghan eki arystyng belgi-taqtasyna aty-jónimen qatar, Qarqaralydan shyqqan jәne bir últ aqyny Qasym Amanjolovtyng bir shumaq óleni jazylypty

Biz osynday ónegeli de, sauapty is atqarghan azamattargha Tәniri jarylqasyn aitamyz. Degenmen, qúlpytas-belgi ornatqan azamattardyng (nemese úiymnyn) kim ekenin bile almadyq. Sol ýshin de Don ziratyna eskertkish taqta ornatqan adamdar redaksiyamyzgha habarlassa degen ótinish bar. Úlylaryn úlyqtaghan elding úrpaqtarynyng bas iyer isin egjey-tegjeyli júrtqa jariya etpek niyettemiz.

Redaksiya telefondary: 8 727 396 90 71 8 705 966 37 44

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5382