Qazaq әdebiyetindegi shoqtyghy biyik, shyn talantymen shyrqau kókke kóterilgen Sayyn Múratbekovting tughanyna 75 jyl toldy. Ádebiyette tazalyqtyn, shynaylyqtyng ýlgisi bolghan Sayyn aghanyng qalamynan tughan prozalyq shygharmalar qazaq oqyrmanynyng jadynda jattauly. «Jusan iysimen» júrtty tamsandyrghan jazushy «Jabay alma», «Óliara» siyaqty bir tuma shygharmalarymen әigili.

Qazaq әngimesining qaytalanbas sheberi - Sayyn aghamyzdyng «Mening qaryndasym» әngimesin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Qazaq әdebiyetindegi shoqtyghy biyik, shyn talantymen shyrqau kókke kóterilgen Sayyn Múratbekovting tughanyna 75 jyl toldy. Ádebiyette tazalyqtyn, shynaylyqtyng ýlgisi bolghan Sayyn aghanyng qalamynan tughan prozalyq shygharmalar qazaq oqyrmanynyng jadynda jattauly. «Jusan iysimen» júrtty tamsandyrghan jazushy «Jabay alma», «Óliara» siyaqty bir tuma shygharmalarymen әigili.

Qazaq әngimesining qaytalanbas sheberi - Sayyn aghamyzdyng «Mening qaryndasym» әngimesin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Biyl qysqy demalysta auylgha kelgenimde, qaryndasymnyng sonshalyqty tez ósip, ózgerip ketkeni qatty tanyrqatty.
Keshe ghana jolda kele jatqanymda ony kóz aldyma tipten basqasha elestetip edim. Orta boyly, tolyqsha kelgen qara tory jýzdi, әr kezdegi erke qalpynda menimen talasa ketuge dayyn túratyn ójet qyz. Sholaqtau kelgen sýikimdi múrny ýnemi kýlki nyshanyn anghartyp, sóilegen kezde jybyrlap túratyn. Qaq jara órgen kalyng qara shashynyng mandayaldy búrymyna qosylmay, búiralana shoqtanyp bitken. Ol keyde jelbirep kózine týsetin. Osy bir kózine týse beretin «tentek» shashy keyde mening zyghyrdanymdy qaynatushy edi. Óz-ózimnen qaryndasyma tiyiskim kelip ketetin de ayaqasty ashu shaqyryp, aiqaylap úrysa bastaytynmyn. Shynymdy aitsam, ýidegi uaqytymnyng kóbi qaryndasyma shýilige jýrip, ýlkendik «aqyl» aitumen ótetin-di. Onyng boyynan әrqashan qyzgha layyqsyz minder tauyp, kinәlap úrsushy edim. Al úrysqan kezimde, ol kózi japaqtap bәrin moyyndap, ýnsiz otyratyn da mening jýzimde sol jylylyq payda bolghan sәtte-aq ózime qosyla ezu tartatyn. Sol-aq eken, meni quaqy qylyghymen aldausyratyp, eptep qana esikke jylysatyn. Eger menen búryn esikke jetip ýlgerse, aitqan aqylymnyng týgeldey zaya ketkeni. Álginde jaudyrap otyrghan karyndasym, tordan qútylghan dala qúsynday, oinaqshyp shygha keledi. Maghan qarap tilin shygharyp:
- Maqtanshaq! Ýlken bolghanyna maqtanasyng ghoy, brr... - dep mazaqtap, syrtqa qasha jóneletin. Ol uaqytta men jarylyp kete jazdap, yzagha bulyghamyn. Artynan qua shyghyp:
- Kelersin, bәlem ýige! - dep júdyryghymdy týiemin. Key kezderde onyng kýndelikti sabaqtaryn tekserip qarap, súraular berip, ózimshe «emtihan» da alatynmyn. Súraularym әrdayym sabaqqa pәlendey qatysy joq, kezdeysoq bolushy edi. Eger qaryndasym jauapty dóp qaytara almay qalsa, úrystyng bastalghany. Biraq amal ne, úrsyp aitqan aqylymdy kýle tyndap, jóni kelse, mazaqtap kete beretin. Ásirese osy bir tilin shygharatyn әdetti qaydan tapqanyn bilmeymin, qansha aitsam da qoyar emes.
Mine, osynday erke minezderimen saghyndyrghan sol ójet qaryndasym býgin bir týrli ózgerip, jat bolyp ketken tәrizdi. Jýgirip kep qúshaqtay alar dep túrghanymda, salmaqty basyp kelip, sabyrly amandasuy da, oiymdaghyday bolyp shyqpady. Sonda da bolsa, amandyqtyng sonynan:
- Qalay oqyp jýrsin? Áli emtihan alamyn, - dep ýlkendik әdetimmen eskertip qoydym. Ol sәl qyzaryp ketti de:
- Dayynmyn, agha, - dedi.
Qaryndasymnyng qazirgi jýris-túrysy da, sóileui de, tipti ezu tartyp kýlgeni de basqasha. Boyy súnghaqtanyp, qara tory erke jýzi ashandanghan, eseygendik pishin bar, oinaqshyp túratyn otty kózderi de baysaldy, oily qaraydy. Sholaq múrnynyng úshy ýshkildenip, qyrlana týsipti. Janadan tikkizgen qyzyl drap palitosy da ónine jarastyq berip túr. Bir sózben aitqanda, qaryndasym tamasha súlu qyz bolypty. «Qyz degen tez boy jetedi», - dep apamnyng talay aitqany esime týsti. Biraq men onyng әsem súlulyghynan góri, tiyise ketuden tayynbaytyn, erke qylyghyn ansap kelgen edim ghoy. Oilap qarasam, aitty-aytpady, qaryndasym boy jetetindey jasqa kelip qalypty. Endi bir aidan keyin tura on jetige tolady eken. Orta mektepti de biyl bitirmek.
Ýige kirip jayghasyp otyrghan song da birneshe ret onymen búrynghyday sóilespek bolyp ontaylanyp edim, sózimiz baylanyspady. Búryn qala jayyn qayta-qayta súrap, tanyrqap, kyzygha tyndaytyn karyndasym búl joly mening janalyqtaryma da qúmartqan joq. Tipten saldarly. Ár sózden song ózimning sóz jalghap, әr nәrseni súray beruime tura keldi. Qay institutqa týsuge dayarlanyp jýrgendigin súraghanymda:
- Bilmeymin... әli oilanamyn, - dedi ol lajsyz ezu tartyp. Onan song oiyn eki úshty aitty: - Mýmkin auylda qalarmyn... Keshki astan keyin qaryndasym sabaqqa dayarlanu ýshin týpki bólmege ketti de, biz apam ekeumiz as bólmede shay iship onasha qalghanbyz. Apam aldymen mening instituttaghy hal-jayymdy, oquymdy qashan bitirip, qayda júmys isteuge baratynymdy tizbelep súray bastady. Dәl osy jaylardy apam búryn da birneshe ret súrap bile túrsa da, búl joly әdeyi sóz bolsyn dep otyrghany belgili edi. Sondyqtan búryn әldeneshe aitqanymday, oquymnyng bituine әli eki jarym jyl baryn, mýmkin bolsa bitirisimen agronom bolyp ózimizding auylgha keletinimdi taghy da aityp berdim. Auylda bolyp jatqan janalyq, ózgeristerdi de sóz ettik. Apamnan estidim: orta mektepti bitirgen bizding auyldyng birtalay jastaryn kolhoz auyl sharuashylyghynyng týrli salasy boyynsha mamandar dayarlaytyn tehnikalyq kurstargha, joghary oqu oryndaryna týsuge dayarlyqqa jiberip jatqan kórinedi.
- Álgi, Dәukening balasy Núrlandy bilushi me en?
- Asa jaqsy bilmeymin, - dedim.
Mening syrtta oqyghanyma talay jyl bolghandyqtan, ózimnen songhy balalardy jaqsy bilmeushi edim. Osynday demalystargha kelgenimde olar júmysta bolatyn. Jasyratyny joq, men de ózimnen keyingi jastarmen tanysyp, istes boludy oilaghan emespin. Tek keybir ýlkenderding osy apam ataghan Núrlandy maqtaghany esimde. Estuimshe ol ótken jyly orta mektepti bitirisimen ózimizding auyldaghy elektr stansada júmysqa kirgen. Ýsh aiday monterding kómekshisi, onan keyin monter bolyp isteydi deytin.
- Núrlan qazir qayda isteydi? - dep súradym.
- Stansasynda tikinik dey me, ne deushi edi, sonyng kómekshisi. Jap-jaqsy enbek etip, tabysy da mol, bir ýiding iyesi bop qalghan balany kolhoz endi ýsh jyldyq oqugha jibergeli jatyr, - dedi apam jaqtyrmaghan pishinde. - Bet aldy oqy bergenning nesi jaqsy deysin.
Men apamnyng sóz tórkinin týsine qoydym. Ol kisining oiynsha, mening auylgha siyrek keluim, ótken jazdaghy praktikamdy basqa kolhozda ótkizuim - dalada jýrip jatbauyr bolyp ketkendikting saldarynan deushi edi. Kórshi kempirlermen syrlasa otyryp:
- E-ey, kórshi-i! «Ananyng kónili balada, balanyng kónili dalada» dep búrynghylar beker aitpaghan eken, - dep, talay kýrsingeni esimde. Mine, Núrlan turaly sóz qozghaghanda kómeyinde osy oilar jatqan bolar dep týidim. Bireuding balasynda ne júmysy bar desenizshi.
- Oqyghany dúrys qoy, apa, - dep men Núrlangha shyn tilektes ekenimdi bildirdim. Jauabym apama únamay qaldy bilem, bir shyny shәidi ishkenshe, tómen qarap ýnsiz otyrdy. Eskirgen bәtes oramalymen tershigen mandayyn sýrtti de, ýstingi jaghyn qymtap jabylmaghan terezeden syrttaghy qaranghy týnge qarady.
- Álimagha qatty sóz aityp renjitip alyp jýrme, - dedi әlden uaqytta, baghanadan beri aita almay otyrghan sózderin týiindep.
Tosyn aitylghan búl sózge men ne derimdi bilmey antarylyp qaldym. Búryn qaryndasyma úrysqan kezderimde әste aramyzgha týsip kórmegen. Key uaqyt Álima jylap kep meni shaghystyrghanda:
- Eshtene etpeydi. Óz aghang ghoy, seni jaman bolsyn dey me, - dep júbatatyn.
Al apamnyng qazirgi sóz synayynan Álimagha aldyn ala arasha týsip otyrghanyn jaqsy sezdim. Mening úrysuyma endi jol bermeytini anyq edi. Az da bolsa, kónilim kirbing alyp qalghanday. Qazbalap eshteneni súraghan da joqpyn. Súraghym da kelmedi.
Ertenine týste qaryndasym mektepten túnjyrap, óte kónilsiz qaytty. Onynshy klastyng sabaghy auyr tiyip jýrgen bolar dep, mazalaghan joqtyn. Oqu qúraldaryn qoyghan jerden ózim baryp onyng kýndeligin tauyp algham. Mening qimylymnan kóz aiyrmay otyrghan Álima bozaryp ketti.
- Agha, iyesinen rúqsat súramaysyz ba? - dedi salmaqpen, aqyryn ghana. Ynghaysyzdanyp-aq qaldym. Syr bermeuge tyrysyp:
- Men sening bótening emespin. Rúqsat súrau-súramauym mindet emes, - dedim. Múnan әri oghan esh kónil audarmastan, kýndelikti aqtaryp qaray bastadym. Jana ghana betime yzghary tepken ashuym qaytyp, eriksiz rizalyq bildiruime tura keldi. Kýndelikting alghashty betterinen bastap kileng «bestik» baghalar tizilipti. Tek býgin ghana fizikadan «ýsh» alghan eken. Qaryndasymnyng jabyrqauyn osyghan bolar dep oiladym.
- Ózing altyn medaligha kandidat ekensing ghoy, - dedim kónilin aulamaq bolyp.
- Eshtene etpeydi, bir «ýsh» degen nemene...
Álimada ýn joq. Súp-súr bolyp, ornynan qozghalmay otyr. Álginde kózinen bayqalghan qaljyrau men sharshaghandyq múngha ainalypty.
- Álima, saghan ne bolghan? Álde bireu renjitti me?
Qaryndasymnyng sýikimdi júmyr iyegi diril qaghady.
Móldiregen jas betinen jol syza syrghyp baryp, tamyp-tamyp ketti. Eshtenege týsine almay, men kýndeligin ornyna koya bergenimde, arasynan tórtke bólingen suret syrghyp kep, ayaghymnyng astyna týsti.  Enkeyip ala bergenimde:
- Agha, ózime beriniz... Janym agha... - dep jylap kelip, qolyma jabysty. Tórtke bólingen jigit suretin anyqtap kóre almastan, qaryndasyma qaytyp berdim. Ne derimdi ózim de bilmedim.
Eki kýn ótkenshe karyndasym maghan ýlken júmbaq boldy. Ózimdi qapalandyrghan jaydy súraugha esh mýmkindik bolmady. Men janyna jaqyndasam bolghany, úyalatyn bolu kerek, әr nәrseni syltauratyp Álima tayyp otyrady. Onyng ber jaghynda maghan shynyn aitpaytynday da túr kórsetti. Tas-týiin bop bekinip alghanday. Amalsyzdan qolayly bir kezdi kýtip, sabyr etuime tura keldi.
Týpki bólmede onasha kitap oqyp otyrgham. Kýn sәskeden auyp qalghan. Bir kezde tereze aldynan jas jigit pen alasa boyly sary qyz ótti de, azdan keyin syrtqy esik qaghyldy. Álima kórshi bólmede ynylday әndetip jýrip esty qoymaghan son, shyghyp esik ashtym. Meni kýtpegen bolu kerek, qyz da, jigit te qysylyp qaldy. Ekeui qosarlana amandasty da Álimany súrady. Ýide ekenin aityp, ishke shaqyrghanymsha bolghan joq, dabyrymyzgha qaryndasym da shyqty. Aldymen, maghan qarap qyzaryp ketti de, artynsha esik aldynda ynghaysyzdanyp túrghan jas jigitke búryldy. Sportshylardyng sholaq tonyn kiygen boyshandau, qara tory jas jigit kinәli janday tómen qarap ýnsiz túr.
- Núrlan senen kitap súray keldi, - dep jigit ýshin jauapty alasa boyly sary qyz berdi. Kishirek kózderi Álimagha jaudyray qiyla qarap iymene, batylsyz jypylyqtaydy. Jýzinde júmbaqty bir syr bar siyaqty. - Al men senimen birge sabaq oqyghaly keldim.
Óz-ózinen dir-dir etken qaryndasym tistene túryp, әzer ýn qatty.
- Qanday kitap kerek? - dedi sybyrlaghanday aqyryn sóilep. Endi sәl bolsa, jylap jiberetindey kórindi. Núrlan ne derin bilmey sipalaqtap, qolaysyz jaghdayda qaldy. Qaryndasymnyng osy sәttegi maghan bir týrli jat, oghash minez kórsetkenin únatqan joqpyn.
- Múnyng qalay, Álima, aldymen joldastaryndy ýige kirgizip, sonan song jón súramaysyng ba? Kәne, Núrlan, ýige kir, - dep osy jerde ózim óktemdik ettim. Núrlan bólmege kirgen song da qipalaqtap, birden otyra qoymady.
- Óte asyghyspyn. Qazir ketpek edim, - dey berdi.
Búl sózining әlde maghan, әlde Álimagha arnalghanyn týsine almadym. Sonda da, ózara qysylmay erkin sóilessin degen oimen týpki bólmege kirip kettim. Nege ekeni belgisiz kónilim tynyshtyq tauyp otyra alatyn emespin. Esik pen tórding arasynda arly-berli jýrdim de qoydym. Kýnbatys jaqtaghy jalghyz terezeden әlsin-әlsin syrtqa qaraymyn. Búl terezeden auyldyng batys jaq bir bólegi jәne stansagha qaray baratyn tasjol anyq kórinip túrushy edi. Osydan eki jyl búryn tasjoldyng eki jaghyna mektep oqushylary otyrghyzghan jas terekter de búl kýnderde boy tartyp, kózge ystyq kórinedi. Tas jolgha qaraghan sayyn, oqugha alghash attanghan kezim oiyma týsetin. Anyq esimde, anau tóbening kýnshyghys jaghyndaghy jol búrylysynda mashinagha otyrghanym. Basqalarmen birge meni mekteptes qúrbym Sәule de shygharyp salyp edi. Sondaghy Sәulening «qosh!.. qosh!..» dep mashina sonynan telmire qarap úzaq túrghany әli kýnge kóz aldymda... Ol ekeuimiz ailar boyy hat alysyp túrdyq. Sәule auyl turaly, ondaghy janalyqtar jayynda kóp jazatyn. Al men bolsam «ózing kórgen joqsyn, qalanyng janalyqtaryn qalay jazamyn-dy» syltau etip, jauapty nemqúraydy sholaq qaytarushy edim. Jeti aidan keyin mening eng songhy hatyma jauap kelmedi. Men de qaytyp hat jaza qoymadym. Osylaysha aramyz ýzilgen edi. Keyin auylgha kelgende estidim: Sәule kórshi kolhozda túratyn bireuge túrmysqa shyqqan eken. Jýregimde auyr múng payda boldy. Men ony sýietinimdi sonda ghana sezdim. Amal ne?.. «Qolda barda altynnyng qadiri joq» degen ghoy. Tek jastyq shaqtaghy dostyqty eske týsirumen ghana tynghanmyn. Sondaghy Sәule meni shygharyp salyp, qoshtasqan tasjol terezemning aldynda eskertkishtey bolyp qalghan.
Qazir sol joldyng ýstinde tyqyrshyq atqan kos atty shana әldekimdi kýtip túr. Ýstindegi buyp-týigen jýgine qaraghanda, alys sapargha jýretin jolaushyniki tәrizdi. Onan aryda múnarlanghan qysqy aspan bulanghan әinek siyaqty búlynghyr tartady.
Birazdan keyin terezening aldynan әueli búltalanday asyghyp alasa boyly sary qyz, artynsha ile-shala kiyingen qaryndasym men Núrlan ótti. Saghatyna qarap qoyghan Núrlan әldeneni aityp, asyqtyryp barady. Álima baghanaghyday emes, onyng aitqandaryn ýnsiz tyndauda. Búlar sol jýrispen eshqayda búrylmastan, әlgi jol ýstinde túrghan, jalghyz shanagha jetti. Ol jerde ekeui biraz túrdy. Álima túqighan qalypta Núrlannyng omyrauyn shúqylap túr. Núrlan bolsa sәl enkeye bere basyn tez kóterip alady. At basyn sirese tartyp otyrghan adam aqyryndap jýre de bastady. Núrlan birese jýrip bara jatqan shanagha, birese Álimagha qarap jaltaqtaydy. Kenet ol maghan qyzghanyshty da erekshe bir sezim tastap Álimagha oqys enkeydi de, shana sonynan jýgirdi. Qos at shanany algha susytyp ala jóneldi. Apamnyng әneugýngi aitqany ras boldy. «Qap, maghan nege kirmey ketti, әlde úyaldy ma eken?» -  dep oiladym. Qaryndasym sol ornynda qybyr etpesten shana sonynan qol búlghap qala berdi. Mýmkin, kózine jas ta kelgen bolar. Maghan «qosh!.. qosh!..» degen sybyrly ýni estilgendey sezildi. Ýide túryp jýzin kórmesem de qaryndasymdy qatty ayadym. Qarap túra beruge dәtim jeter emes. Kýrsinip baryp divangha jata kettim. Shym-shytyryq oilar maza bermeydi. Barlyghy da qaryndasym turaly. Bólmege kirgen apam, nege ekenin bilmeymin, meni úiyqtap jatyr dedi me, bolmasa tynyshtyqty búzghysy kelmedi me, әiteuir esik aldynda biraz ýnsiz túrdy. Jýzinde búryn men bayqamaghan әjimder payda bolghan. Jәilap jýrip kelip stol ýstindegi kitapty aqtardy.
- Núrlan oqugha ketti, - dedi әlden uaqytta qapalanghan kónilmen.
- Oqyghany dúrys qoy...
Búl joly da apam mening jauabymdy únatpady. Kóp uaqyt ýnsiz otyrdy. Bir kezde tereze aldynan jýgire basyp qaryndasym ótti de, eki iyininen alqyna demalyp ýstimizge kirdi. Tipten biz kýtkendey emes. Balghyn jýzinde quanysh oinap túr. Kelgen boyda apamdy qapsyra qúshaqtap, bir ainaldyra biylep shyqty... Apam ynghaylanyp әldeneni aitpaq bolyp edi, biraq Álima yryq bermedi.
-  Apa, apatay, keregi joq, eshtene aitpanyzshy. Siz qalay deseniz de bәribir, men oghan senemin, senemin... - dedi apamnyng qúlaghyna jalynyshty sybyrlap.
Qaryndasymnyng sol bayaghy erke qalpyna baysaldylyq enip, súlulyghyna basqasha bir jarastyq berip túr. Tek kózinde ghana jan bilmes tereng syr bar tәrizdi. «Alghashqy mahabbatyng sәtti bolsyn, qaryndasym», - deymin ishtey men.