Men qazaq jerinde tuyp, ósuge mýmkindik bergen, onyng súlu da sazdy, syrly da әuezdi tilin iygerudi mandayyma jazghan taghdyryma rizamyn. Orys mektebinde oqysam da qazaqy ortada jýrgendikten kóbinese qazaq tilinde sóiledim. Mektepti bitirgen song bala kezdegi armanymmen S.Amanjolov atyndaghy uniyversiytetting qazaq tili men әdebiyeti fakulitetine týsip, til mamany boldym.

Ary qaray bilimimdi magistraturada jalghas-tyrdym. Nege deysizder me? Eger týp tamyryna ýnilsek, biz barlyghymyz qazaqpyz. Orys - Reseyde, kәris - Koreyada. Reseyge ketip qalghandar-dyng bizdi Qazaqstannan bolghandyqtan «qazaq-syndar» dep aitady degenderin talay estigem. Sondyqtan mening tughan tilim men әdebiyetimning mamany bolgha-nym zandy dýniye.

«Memlekettik til bizben birge jasay beredi. Jastardyng birligi men úiymshyldyghy qazaq tilimen baylanysty bolghany jón. Memlekettik til tek tirlikting tili ghana emes, jastyqtyng da tili boluy kerek. Sebebi, týbinde býkil biylikke jastar keledi. Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde», dedi Elbasy. IYә, bizding bolashaghymyz - jastar. Sondyqtan memlekettik tilding jastargha serik bolghany dúrys.

Men qazaq jerinde tuyp, ósuge mýmkindik bergen, onyng súlu da sazdy, syrly da әuezdi tilin iygerudi mandayyma jazghan taghdyryma rizamyn. Orys mektebinde oqysam da qazaqy ortada jýrgendikten kóbinese qazaq tilinde sóiledim. Mektepti bitirgen song bala kezdegi armanymmen S.Amanjolov atyndaghy uniyversiytetting qazaq tili men әdebiyeti fakulitetine týsip, til mamany boldym.

Ary qaray bilimimdi magistraturada jalghas-tyrdym. Nege deysizder me? Eger týp tamyryna ýnilsek, biz barlyghymyz qazaqpyz. Orys - Reseyde, kәris - Koreyada. Reseyge ketip qalghandar-dyng bizdi Qazaqstannan bolghandyqtan «qazaq-syndar» dep aitady degenderin talay estigem. Sondyqtan mening tughan tilim men әdebiyetimning mamany bolgha-nym zandy dýniye.

«Memlekettik til bizben birge jasay beredi. Jastardyng birligi men úiymshyldyghy qazaq tilimen baylanysty bolghany jón. Memlekettik til tek tirlikting tili ghana emes, jastyqtyng da tili boluy kerek. Sebebi, týbinde býkil biylikke jastar keledi. Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde», dedi Elbasy. IYә, bizding bolashaghymyz - jastar. Sondyqtan memlekettik tilding jastargha serik bolghany dúrys.

Elbasy barsha qazaqstandyqtardy birik-tiruding asa manyzdy faktory retinde mem-lekettik tildi atap kórsetip, «Qazaq tili - ýsh tilding bireui bolyp qal­maydy, ýsh tilding birinshisi, negizgisi, bastysy, manyzdysy bola beredi» dedi. Osy sóz barlyghymyzdy oilandyruy kerek. Búghan biz atsalysuymyz kerek. Qazaq tilin órken­detu óz qolymyzda. Ásirese jas úrpaqtyng qajyry men qayratynda.

Kezinde Bauyrjan Momyshúly: «Men ýsh nәrseden qorqamyn: birinshi - balasyna besik jyryn aitpaghan anadan, ekinshi - nemeresine ertegi aitpaghan әjeden, ýshinshi - bir-birimen qazaqsha sóilespegen qazaqtardan» degen eken. Osy qorqynysh bizding qoghamymyzgha sinisti bolyp bara jatyr. Múnyng aldyn alu kerek.

Qazaq tili men ýshin óz tilim desem de artyq aitpaghanym bolar. Óitkeni, әrbir atar tanymdy músylman halqyma úqsap «bismillәdan» bastaymyn. Qúrbylarymnyng kóbi qazaq, júmysymda kýni keshke deyin qazaqsha sóileymin.

Qoryta kele sózimdi ýni dombyranyng ýnindey qazaq tili «týri basqa bolsa da tilegi bir, jýzi basqa bolsa da jýregi bir» barsha qazaqstandyqtardyng ortaq tiline ainalsyn degen tilekpen ayaqtaghym keledi.

Nadejda Shushanikova, oblystyq memlekettik tildi oqytu ortalyghynyng oqytushysy