Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2406 0 pikir 8 Qarasha, 2011 saghat 06:55

Nәbijan BÁYTEKOV: Jeltoqsanda tughanmyn…

IYә, men sol aida tughanmyn. Ay atymen atalghan kóterilis turaly aitylsa, eriksiz eleng ete qalamyn. Túla boyym týrshigedi. Bәlkim, men ghana emes, sol bir yzgharly kýnder qasiretin kózimen kórgen jәne ózin qazaq sanaytyn әrkim-aq sóitetin shyghar...
...IYә, ol kezde Almaty sәulet-qúrylys institutynda ústazdyq qyzmette jýrgen edim. Bir kýni túmauratyp qaldym da, júmystaghylardyng aqyl-kenesimen, ómirimde alghash ret emhanagha bardym. Shishkina degen dәriger, aty-jóni esimde joq, ýide jatyp emdelu qajettigin aityp, qaghazy men qajetti dәrmekterin jazyp, Furmanov pen Gogoli kóshelerining qiylysyndaghy ortalyq dәrihanagha jiberdi. Emhanadan shygha beriste tirkeu bólimindegi eki orys kelinsheginen janyma jaysyz tiyetin әngime estip qaldym. «Reseyden Kolbin keldi... Biylikten Qonaev ketti»...

IYә, men sol aida tughanmyn. Ay atymen atalghan kóterilis turaly aitylsa, eriksiz eleng ete qalamyn. Túla boyym týrshigedi. Bәlkim, men ghana emes, sol bir yzgharly kýnder qasiretin kózimen kórgen jәne ózin qazaq sanaytyn әrkim-aq sóitetin shyghar...
...IYә, ol kezde Almaty sәulet-qúrylys institutynda ústazdyq qyzmette jýrgen edim. Bir kýni túmauratyp qaldym da, júmystaghylardyng aqyl-kenesimen, ómirimde alghash ret emhanagha bardym. Shishkina degen dәriger, aty-jóni esimde joq, ýide jatyp emdelu qajettigin aityp, qaghazy men qajetti dәrmekterin jazyp, Furmanov pen Gogoli kóshelerining qiylysyndaghy ortalyq dәrihanagha jiberdi. Emhanadan shygha beriste tirkeu bólimindegi eki orys kelinsheginen janyma jaysyz tiyetin әngime estip qaldym. «Reseyden Kolbin keldi... Biylikten Qonaev ketti»...

Sodan dәrihanadan shyghyp, Gornyy Gigantqa baratyn №2 avtobusqa otyryp, alang túsynan ótkende, jinalyp túrghan adamdardy kózim shaldy. Qazirgi memlekettik múrajay túsyndaghy ayaldamadan týsip, alangha qaray bettedim. Jan-jaqtan jinalyp, abyrjyghan keyiptegi kókeyinde súraghy mol topqa men de qosyldym. Búl kýndizgi saghat 12-ler kezi edi. Adamdar ýsti-ýstine kele bastady, qaramyz kóbeydi. Ashynghan elding bәrining auzynda bir-aq saual: «Nege býitedi? Qazaq halqynan elimizge iyelik etetin bir bóriktining tabylmaghany ma?..» Osy saualdardyng arasynda, tipti tarih paraqtary da qozghalyp, otyz jetining oirany da aityldy. «Qolynan birdene keler, sebi tiyer» degen ýmitpen, ókimet basyndaghy nemese tanymal túlghalardyng da ishindegi kóptegen esimder atalyp, solardyng minbede boy kórsetulerin súraghan jastardyng alapat ekpini múnday qatty bolar ma?! Biylik basyndaghy tanymal adamdardyng talayy keldi... Tipti, óner qayratkerleri arasynan Roza Baghlanova apamyz da jýrdi, jylap sóiledi. El bir búlqynsa, qiyn eken...
Halyqtyng kóbengine oray, ýsti-ýstine kóbeygen әsker men polisiya qyz­metkerleri ýkimet ýii jaghyn tolyghymen jaba bastady. Alghashqyday emes, minbege shyghyp sóileu de qiyndap, aragha kelgen elshileri «tarandar, qaytyndardan» basqa mandytyp eshtene aita almady.
Alang men Ýkimet ýiining arasy birsha­ma qashyq jer. Alandaghy aighay-shugha biyliktegiler qatty elendep, tek terezeden qarap, baqylaumen shekteldi. Sodan-aq olardyng qanday kýide, qanday ýreyli oida bolghany týsinikti edi. Sol sebepti, aramyzdan bólinip, biylikpen keliskisi, keneskisi kelgenderge de mýmkindik jasalmady. Esesine, týs aua erekshelenip, qattyraq ashyna sóilegenderdi, reti kelse, ústap alyp әketpek әreketterin ashyq iske asyra bastady. Qaqtyghystyng basy da osydan bastalmady ma?!
Kesh batpay-aq kaska kiyip, qalqanmen qorghanyp, tayaq ústaghan әskerler Ýkimet ýiine qaray óte almaytyn berik bekinis jasap aldy. Múnday kóterilis, qozghalysty tek shet memleketterden kórip, estip-bilgenimiz bolmasa, dәl osynday bolady dep kim oilaghan? Bәri ayaq astynan shyqqan órt siyaqty tútandy da ketti ghoy...
Kim kinәli? Búl - әli kýnge deyin jauaby joq súraq. Mening anyq biletinim - búghan qazaq halqynyng kinәli emestigi! Men de kinәli emespin! Sebebi men óz elim, óz jerimdemin. Endeshe, onyng abyroy-namysyn nege qorghap qalmasqa? Endeshe, jer atyn, el atyn iyelengen halyqty basynugha kim erik berdi? Ar qayda, namys qayda? Eger osyndayda ýnsiz qalsaq, onda ata-baba aruaghy aldynda mәngilik qarabet bolmaymyz ba? Keler úrpaq biz turaly ne deydi?..
Qaqtyghys keshqúrym ýdey týsti. Alang kórkine tigilgen әdemi aghashtar jastar­dyng qolyndaghy qarugha ainaldy. Ol az ba, alandaghy ýilerding astynghy qabattaryn әrlegen mәrmәr tastar qirady...
Men túratyn pәter iyesining bir balasy bizding institutta oqyghan. Sol jigit әpkesi jәne inisi ýsheui birge jýrdi. Men olarmen qaqtyghys kezinde birneshe dýrkin kezigip qaldym. Kóp ishinen boyy sorandap jýrgen studentim Núrjekeni de jazbay tanydym. Ol biraz jyl enbek etip, әbden eseyip baryp oqugha týskenderding qatarynan bolatyn. «Mәssaghan, Nәke, mynau siz be? Shynymen, sizsiz be?» - dep tandanys bildirip jatyr.
Alangha kelgen qalyng kópting ishinen Ázerbayjan Mәmbetov pen Túnghyshbay Jamanqúlov ekeuining býgingi Jeltoqsan kóshesi jaqtan kirip, ortagha qaray bettegeni esimde qalypty.
Áskeriyler alandaghy elge lap qoyyp, shetinen ústap jatty. Sonday bir qaq­paqylda men de qolgha týstim. Biraq artynsha shabuylgha shyqqan top qaqtyghys arasyndaghy meni qútqaryp alyp qaldy. Biraz tepkige týsken mening bet-auzymdy qan jauyp túr edi. Áste, student qyzdar boluy kerek, tórt-beseui kelip qazirgi Tәuelsizdik eskertkishi artyndaghy tas bógetke jatqyzyp, betimdegi qandy oramaldarymen sýrtkiledi. Qoldarynan kelgen kómekterin jasap, sodan song ýilerding arasymen ketip qaluymdy ótindi. Qazaq radiosy aldyna bara bergenimde, qazaq milisioneri: «Ary barma, ústalasyn», - dep meni kidirtip qaldy. Ýstim - su, ol múz bop qata bastaghan. Bet-auzymnyng qany shyghyp túrsa kerek. «Myna tý­rin­men kórse, alyp ketedi» dep, radio ýiining jertólesine týsirdi. Rúqsatsyz shyqpauymdy ótindi. Biraz jylynghan song keteyin dep edim, «sәl shyda, KGB-dan adamdar keldi, kózge týsip qalasyn» dep taghy da kýttirip qoydy. Artynan ol jigit meni «endi ýige qayt» dep, Baylanys tehnikumynyng jana qúrylysy jýrip jatqan jerge deyin shygharyp saldy. Úzyn shúnqyrdyng basqa jaghynan shyghyp, QazPTY jataqhanalarynyng ortasymen Nikitin kóshesinde túratyn aghayymnyng ýiine keldim. Olar betime ýrpiyise qarady. Sheshinbegen qalpymda «alanda qiyn bop jatyr, kózderinmen kórinder» dep ýidegilerding bәrin er­tip, tipti jengemizdi de qosa ilestirip, Sәtbaev pen Mir kóshesine deyin alyp keldim. Alandaghy alaulap janghan mashinalardy kórdi. Jarqyldaghan projektor jaryghy kóz qaryqtyrdy... Ayqay-shu, shynghyrghan dauystar... Qysqasy, jan týrshiktirer kórinister boylaryna ýrey úyalatqan shyghar, ýilerine qaytyp ketti. Men de pәterime qaray jyljydym.
Ertengisin alangha qayta keldim. Ál-Faraby jaghynan kirgizbedi, ainalyp qalalyq MAY basqarmasy jaghynan týsip, Timiryazev kóshesimen qozghalyp, alangha qaray jyljydym. Men dittegen je­rime jetkende, on shaqty milisio­ner kóshening arghy betimen bireudi qualap ket­ti. Teleortalyqtyng syrt jaghynan ót­pek bolyp barlau jasap túrsam, әlgi saqshylar maghan qaray jýgirip kele jatyr. Ishindegi jez múrtty bireui meni tanyghanyn, keshe alang ortasynan әldeneshe ret kórgenin aitty. Sol arada erli-zayypty eki jas kele qalyp, olargha dýrse qoya berdi. Sodan ekeuin tómen sýirelep, alangha qaray ala jóneldi.
Meni qorshap túrghandar tymaq­ta­rynyng qúlaq bauyn týsirip, qandaryn ishine tartyp alghan. Instituttyng múghalimi ekenime senbey, júmys kuәligime pysqyryp ta qaramay, kezekshilikke bara jatqanymdy qúlaqtaryna qystyrmay, qyzylkózdengen bireui: «Ótirikti soqpa, kesheden beri men seni әbden tanyp aldym», - dep qolyn­daghy soyylmen basymnan bir-aq úrdy. Jylymyq qan moynymdy qualap, jeydeme tama bastady. Qalghandary da qarap qalmay, jabyla tepkining astyna aldy. Sodan qalay shydayyn, tәltirektep baryp qúlap týstim. Betimdi qorghashtap, basymdaghy tymaghymdy qos qoldap qysyp, etbettep jattym. Ábden tepkiledi. Qansha degenmen adam balasy emes pe, «toqtandar, óldi ghoy» dep, ara týspek bolghan eki qazaq milisioneri de boqtau estidi. Sodan sýirep aparyp tastaghan shúnqyrda qansha uaqyt jatqanymdy bilmeymin, ornymnan túryp, taghy da alandy betke alyp bara jatqanymda, әlgi topqa qayta tútyldym. «Mynanyng jany siri eken» dep, soqqynyng astyna alghan kýii Ýkimet ýiining Mir kóshesi jaq qaptalynda qaptap túrghan әsker toptaryna әkep, «dobivayte y vykinite kuda-nibudi» dep, jónderine ketti. Eki soldat eki ayaghymnan tartqylap, qúddy ólekse sýiretkendey dyryldatyp, syrty shynyly televiziya ýiining aldyna әkeldi. Shalqamnan jatyrmyn. Tóniregime qarasam, ózim júmys isteytin AASIY-ding múghalimderi sol jerdi qorshap túr eken. Bizding instituttyng múghalimderi kýzetken mang boldy búl. «Solardyng arasynan bireui bolmasa, bireui qútqarar» degen oy qylang etti. Jaqyn jerden jәne kóbirek kórgenim Atrushkeevich edi. Qo­lynda - soyyl, mal qayyrghanday, jasy men jaghdayyna qaramay, bәrin ýiirip túr. Qa­zaqta alynbaghan óshi barday, týri jaman. Janasyp ketkenderin tayaghymen ayamay salyp qalatynday jasqap qoyady. Meni de búzaqylardyng biri degen shyghar, tipti kóz qiyghyn da salmady. Janymnan әldene­she dýrkin әrli-berli ótti. Sol kezde meni anyq tanyp, jany ashyp, kómektesuge úmtylghandardyng biri Glaudinov Bekrim Abakovich edi. Alayda ol da Atrushkeevichke qaraylady. Núrlan Qanaghatov ta janyma jolay almady. Ózderin bireuler qas qaqpay jiti qadaghalap otyrsa, qasyma qalay kelip hal súrasyn?!
Soldattar meni sýirelep aparyp, sol jerde túrghan PPM avtobusynyng artqy oryndyghyna laqtyryp tastady. Alghan auyr soqqylardan song ayaghymnan túratyn hal joq edi. Sol jerge meni aparghanda Úly Otan soghysynyng ardageri, filosofiya kafedrasy bólimining mengerushisi Jamanqúlov Sabyrghaly aghay ilese kirdi. Shalqamnan jatyr em, qaltasynan bet oramalyn alyp, betimdegi qan daqtaryn sýrtip túryp: «Aynalayyn, seni bosatugha bizde dәrmen joq. Árkimdermen sóilestik, eshqaysysy ynghay bildirmedi. Bәrimiz KGB-nyng nazaryndamyz. Qayteyin, jaghday osylay bolyp túr. Kýizelme, kýiinbe, ózindi bekem ústa. Týbi jaqsy bolady», - dedi. Talay qasiretti bastan keshken adam emes pe, shyghyp bara jatyp artyna bir búrylyp qarady da, júdyryghyn týiip qoshtasty.
Avtobusta qúr jatpay ainalama qarap edim, kózim taghy da Atrushkeevichke týsti. Qolynda - soyyly, shirenip túr. Qalghan múghalimder amaldyng joqtyghynan ghana shyqqan sekildi keyipte...
Avtobus qozghaldy. Ishi lyq toly adam. Men artqy oryndyqta úzynymnan súlap jatyrmyn. Bәlkim, menen de auyr kýidegileri bar shyghar. Biraq olargha qaraytyn jaghdayda emes edim. Bizdi Frunze audanynyng milisiya bólimine әkeldi. Ondaghylar «oryn joq, Moskovskiyge aparyndar» dep, bizdi sonda jiberdi. Sodan Bayanauyl kóshesi boyyndaghy barak tiptes ýiding aldyna týsirdi. Sol jerden kirer esikke deyin dәliz arqyly óttik. Beynebir mal qamaghanday qaqpaylap, úryp-soghyp, tepkilep, әiteuir ishke kirgizdi-au. Syrt kiyimderimizdi sheshindirip, qaltamyzda eshtene qalmauyn talap etti. Ayaday ból­mege jiyrmadan astam adam qamaldyq. Tarlyghy sonday, týregep túrdyq. Tayaq jegennen qútylghan song ba, sonyng ózi bizge júmaqtyng tórindey kórindi. Kýzettegi eki qazaq milisionerining jandary ashyghanmen, qoldarynan keler dәrmeni joq. Azdan keyin shetimizden tergeuge shaqyra bastady. Aydaumen bir-birlep әjethanagha baryp qayttyq. Sonyng ózinde kezekshilikte jýrgen ózge últ ókilderi júdyryqtap alady. Qaytersin, amal joq, bәrine kónuge mәjbýrmiz. Ne kerek, kezektesip tergeuden ótip shyqtyq. Keybirimizdi basqa jaqqa auystyryp jatty. Araq pen nashaqorlyqqa saraptama jasau ýshin tekserdi, onymyzdan, solymyzdan túrghyzyp, suretke týsirdi.
Búl jeltoqsannyng 18-ine aughan týn edi. Mening tergeushim - Shalamov degen orys azamaty. Ózgelerge qaraghanda óni jyly jәne kelbetinen oqyghan, tәrbiyeli otbasynan shyqqan mәdeniyetti adam ekeni kórinip túrdy. Sodan da kónilim kishkene ornyghayyn dedi. Jasym sol uaqytta otyz ekide bolatyn. Janymdaghylardyng kóbi - student jastar. Olarday emes, eki úldyng әkesimin, bәrinen de maghan sol jaghy qatty batty. Kishkentaylarym ýshin aman-esen shyghu maghan auaday qajet edi...
Qamaugha týskennen bastap alangha qalay kelgenim, qalay ústalghanym ja­yynda ne aityp, ne qoyarymdy әbden py­syqtap alghanmyn. Bolghandy bolghanday etip aitsam, onda qúryghanym. Sondyqtan múghalim ekenimdi, alangha kezekshilikke kele almay syrtta ústalghanymdy aityp, milisionerler úshyrasqan jerde ústap әketkenin mýdirmey bayandap berdim. Obaly neshik, tergeushi jigit orys deytindey emes, qazbalaudyng ornyna «qalay etip jazsaq dúrys shyghady» degen niyetin jasyrmady. Búdan keyingi tergeulerde sózimnen janylyspau ýshin aitqandarymdy oida saqtap, barlyq uaqytta dәl solay, óz­gerissiz aituymdy eskertti.
Bizdi qamaghan bólmeler óte tar edi. Qabyrghasy qalyng kirpishten soghylghan, tóbesi - biyik. Jaqyn jyldary ghana bosap, audandyq Ishki ister bólimine berilgen baraktar. Sol jerge tayau manda bir kezderi pәterde túrghandyqtan, ol ara maghan óte tanys bolatyn. Adamnyng kóptiginen kezekpen oty­ryp, tergeuge shaqyrghanda kәdimgidey aua jútyp qaytatyn edik. Shenderi tómen eki qazaq jigit bizdi kýzetip, shama-sharyqtary kelgenshe janashyrlyq kórsetip baqty.
Áuelgi kýni qatarynan eki ret tergeushi Shalamovtyng aldynda boldym. Uaqyt keshki ondardan asqan kez bolar, audan prokurory, úmytpasam, Belozerskiy shy­ghar, jәne onyng orynbasary Iliyas Baqty­baev ekeui keldi. Bizge arnalghan ter­geu papkalaryn iriktep, ekige bólgendey boldy. Mening qújattarymdy qaraghan Iliyas agha basyn shayqady. Áste, jasymnyng ýlkendigi, oghan qosa, múghalimdik qyzmetim alandatqan boluy kerek. Ara-arasynda jýzime tesile qarap qoyady. Keyin de, jalpy, tergeushiler, sonyng ishinde qandastarymyz da bar, solar turaly әrtýrli sózder estidik qoy. Áyteuir ózimning oiymsha, tergeu amaldaryna qatysqan Ishki ister qyzmetkerlerining arasynda qa­nyna tartqandar az emes bolatyn. Biraq olar da amalsyz, sharasyz kýy keshti emes pe...
Áli kýnge deyin myna bir sәt oiyma oralsa, súrlanyp sala beremin.
...Týnning bir uaghynda óni suyq bir kisi әdeyilep kelgendey kórindi. Kele sala mening aty-jónimdi atap, tez arada syrtqa shyghuymdy talap etti. Avtomat asynghan tórt-bes soldatpen Mәskeu audandyq ishki ister bólimi bastyghynyng aldyna alyp bardy. Bastyq, qatelespesem, podpolkovnik Belousov boluy kerek. Aparghan - jasy eluler shamasyndaghy, basynda qúndyz tymaq, ýstine palito kiygen orta boyly qazaq azamaty. Keng bólmede ayaghyn jazu ýsteline aiqastyra qoyyp, júmsaq kreslosynda shalqaya úiyqtap jatqan bastyq kózin әreng ashyp, bәrimizge jaqtyrmay bir qarady. Oghan mәn bermedi me, әlgi әkelgen aghamyz: «Mynau - instituttyng múghalimi, úiymdastyrushy. Jogharydan bәri anyqtaldy, sizden rúqsat bolsa, soldattar dayyn túr, qazir aulagha shygharyp attyra salayyn, eshkim súramaydy», - dep mólie qarap túr. Sol sәt súp-suyq ter denemdi jauyp ketti... «Oypyray, ne bolar eken, bitken jerim shynymen-aq osy ma» dep túrghan kezde, orys bastyq ashulana jalt qarady. «Atu qayda qashar deysin, qazir apar da qamap tasta!» - dep barq ete týsti.
Mine, osynday da oqigha bolghan. Bi­reulerge sony aitsam sener-senbes­terin bilmey, bastaryn shayqaydy...

* * *
Biz qamalghan ekinshi kýnning týninde birazymyzdy bosatty. Bosaghannan keyin qaramyzdy kóbeytip toptaspay, eki-ýshten bólek-bólek bolyp ketuimizdi eskertti. Endi qayta ústalsaq, ayamaytynyn jәne kem degende segiz jyl bas bostandyghymyzdan aiyrylatynymyzdy qaytalap aitty.
Syrtqa shyqtym. Myna kýiimmen Gornyy Gigantqa jetu qayda-a?! Qisanday jýrip Pushkin men Mәmetova kóshelerining búryshyna tayau manda túratyn kurstas dosymnyng ýiine tarttym. Múrat әieli Altyn ekeui (belgili radiojurnalist, әnshi A.Imanbaeva) qolynan kelgen em-domdaryn ayamady. Eki kýn ótkende jaghdayymdy estip, Kәdirbek dosym keldi. Bir jaghy meni ayaghany shyghar: «Onda baryp neng bar edi?» - deydi. Men de qarap túrmay: «Tósek astyna kirip jatyp alar edim, oghan jýrek shirkin shydatty ma?..» - deymin. Soghan biraz kýlip aldyq.
Ol kezde qalada kólik kóp emes, ha­lyqtyng kópshiligi jayau-jalpyly. Kәdekeng ózi bir mashinany ústap, emhanagha әkelip edi, Shishkina apamyz qabylday almaytynyn aityp, shalqamyzdan týsirdi. «Bizge jaraqattanghandardy qabyldamandar, ondaylar aldaryna kele qalsa, dereu tiyisti jerge habarlandar degen», - dep bulleteni qaghazyma da qaramay, shygharyp saldy.
Kelesi kýni júmys ornyma baryp, besinshi qabattaghy kafedragha jetkenshe, әnsheyinde jolygha bermeytin talay tanystarmen úshyrastym. Ádeyilep meni tosyp jýrgendey, basqalary da bastaryn iyzep, ekinshileri - týksie qarap, kózderimen úzatyp túrdy. Al kafedradaghylardyng bәri bolghan jaydan habardar eken. Eshqaysysy betime tiktep qaramaydy, ton-teris, «janasa ketsek, jalaly bolarmyz, bәleden aulaq» deytin synayly... Solardyng arasynan eng auyr tiygeni - qandas bauyrlarymnyng qylyghy. Olar maghan «ózine de obal joq, sauap bopty» degendey әser etti. Biraq qalay bolghanda da moyymaugha әbden bekinip alghan edim. Sol týrimmen kýndelikti dәristerimdi ótkizdim. Bayqaymyn, institut ahualy qatty ózgergen. Atrushkeevich «atqa minipti». Ózining jandayshap jasaqtarymen býkil tizgindi qolyna alghan. Bizding sәulet fakulitetinen isti bolghan menen basqa taghy da bir kisi bar eken. Ol - Lәilә Rahymjanova. Ekeumizding múnymyz bir, bir-birimizge jaqynbyz. Kezdese qalsaq hal súrasyp, sodan qashan keter-ketkenshe jaqsy aralasyp jýrdik.
Dәl býgin әldekim ómirimdegi eng auyr, azapty kýnderim jóninde súrasa, oilan­bas­tan sol bir súrqay uaqytty auyzgha alar edim. Rektorymyz Serikbek Múqashúly Baybolov ketpey jatyp-aq rektordyng biylik-biyshigin úrshyqsha iyirgen Pavel Aleksandrovichke qarsy túrar kýsh joq edi. Biz siyaqtylar sharasyzdyqpen kýy keshken kýnderde Atrushkeevichting shashbauyn kóterushi qandas aghayyndar da az bolmady. Eng ókinishtisi, sondaylar arqyly, tyrnaq astynan kir izdeu әreketteri jappay etek alyp, tekserister ýdegen ýstine ýdey týsti. Tom-tom fotoalibomdar elge qúshtarlyqpen kórsetilip, qatysy bar azamattar jóninde mәlimetter molynan jinalyp, qamau, qyspaqtau sharalary kóbeydi. Tipti ústazdardyng kemshiligin anyqtau maqsatynda studentter arasynda jasyryn test ótkizildi. Áriyne, sonyng bәrining arghy jaghynda últshyldyq sipatyn izdegen qiytúrqy sayasattary búghyp jatyr edi. Óitkeni alangha shyqqan qyz-jigitterding arasynda bizding oqu ornynyng studentteri erekshe belsendilik tanytty. Qayrat Rysqúlbekov solardyng biri bolatyn.

* * *
Jeltoqsan kóterilisinen keyingi sapyrylys pen sarsandy aityp shyghu mýmkin emes. Úiqy da, kýlki de qaldy. Mazasyzdyq әrbir qazaq shanyraghyn, halqyna jany ashityn, boyynda namysy bar kim-kimdi de ainalyp ótpedi. Tekseris pen tergeu meni de әbden qajytty. Audandyq ishki ister bólimi, prokuratura ókilderi deysiz be, odan qala berdi Memlekettik qauipsizdik qyzmetining kisileri jan-jaqtan baqylady. Bizdegi ókilderi arqyly әrbir qadamymyzdy, auzymyzdan shyqqan әr sózimizdi qaghys jibermedi. Eng auyry, tergeuge shaqyryp alyp, ne ózderi bolmay, bola qalsa, úzaqty kýn saryltyp otyrghyzyp qoyatyny batady eken. Anany da súraydy, mynany da súraydy. «Qaytsek qarmaqqa týsiremiz» deydi ghoy. Jauyr qylghan saualdaryna jauap qaytara-qaytara bar oiymdy, әrbir sóilemimdi janylyspay jatqa aitatyn jaghdaygha jettim. Degenmen orayy kelgende aita ketu kerek, institut­tyng partiya úiymynyng hatshysy Oliga Leonidovna Miroshnik ózimizding kafedrada qyzmet isteytin, sol kisining jәne kafedramyzdyng bastyghy Kokorin Vladimir Dmitriyevichting maghan bergen jaqsy minezdemesining kóp septigi tiydi. Áytpese, kim bilsin, isti bolghandardyng qatarynda men de jýrer me edim...
Degenmen, audandyq partiya komiyte­tindegi myqtylar da, instituttyng rektory Atrushkeevich te menen qútylugha asyqty. Kete qalayyn desem, kooperativtik ýiding kezeginde túrghan bolatynmyn. «Áne alamyz, mine alamyz» dep kýn sanaumen jý­rip, sol oqu jylynyng ayaghynda pәterge de qolymyz jetti-au! Sodan keyin-aq ótinish berip júmystan shyqtym.
Atrushkeevichting ayarlyghy shyghar, keter kezimde: «Myna dýrbeleng basylsyn, sen siyaqty múghalim bizge de kerek, eki-ýsh jyldan keyin qayta oralatyn bolarsyn?» - dedi. «Jaraydy, kórermiz», - dedim. Biraq ómir aghysy mening taghdyrymdy basqa arnagha qaray búrdy. Áuelgide qalalyq túrghyn ýy basqarmasynda suretshi boldym, odan keyin janadan ashylghan «Miras» qoldanbaly óner kooperatiyvine auystym, 1989 jyly Dizaynerler odaghyna bardym. Sóite-sóite kәsipkerlik jolgha týstim. Qarap otyrsam, osynyng bәrine Jeltoqsan týrtki bolghan eken.
Adam taghdyrynan asyp kete almaydy. Men de sonyng birimin. Basymnan ótkergen syndarly sәtter mening janymdy aqyn qyldy. Ózimshe óleng jazatyn әdet taptym. Sonday kezde jazylghan dýniyemning biri «Jeltoqsanda tughanmyn» dep atalady.
Jeltoqsannyng bir kýni,
Mening kýnim eken ghoy, -
dep bastalatyn onyng bir jerleri bylay óriledi:
Alghashqy bolyp Keneste,
Azattyq joly bastaldy.
On jetinshi jeltoqsan
Mәngilik este saqtaldy.

Jinaldy jastar alangha,
Qily da qiyn zamanda.
Ótse de uaqyt ólsheuli,
Keudemde ketpes daq qaldy...

Jeltoqsanda tughanmyn,
Shyndyqtyng jolyn qughanmyn.
Shynymen shyndyq bolsa eger,
Shyngha da bir kýn shygharmyn.

Jeltoqsan jeli janghyryq,
Bos ketpes tekke qanghyryp.
Oyandy júrt, oyandy el,
Er qazaq janyn jegen oy qajap...

Ádeby óndegen
Talghat AYTBAYÚLY

http://anatili.kz/?p=7732#more-7732

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458