Beybit Qoyshybaev. Eski dert kórinisteri
Bilmestikpen astasqan әsire shamshyldyq hәm orynsyz asqaqtyq әdiletsizdikke tóte jol salady, abay bolayyq.... Qogham qayratkeri Arghynbay Bekbosyn Astana telearnasynan jyr alyby Jambyl haqynda birer jansaq pikir bildirip qaldy. Sol-aq eken, qart qalamger Saghat Arynúly baspasóz betinen oghan ashy syn aitty. Artynsha Arekenning ózi jәne onyng namysyn jyrtushylar syngha qarsy shauyp, Saqannyng jeke basyn soyyl astyna aldy.
Sóitip, osy eki jigit aghasy arasynda edәuir aitys tudy. Oghan jas-kәrisi aralas biraz jurnalist ýn qatty. Biraq beytarap kózqaraspen emes, kýrt birjaqtylyq túrghydan. Olar respublikanyng týrli mәrtebeli gazetteri betterinen zeynetker qalam qayratkerimen edәuir shayqasty. Tipti jas jurnalisteriniz de - «oblysymyzda, qala berdi, respublikamyzda ózindik orny bar ardaqty azamat Arghynbay Bekbosyndy» synaghangha tózbey, «ónir jurnalisterining qúrmetti aqsaqalyn» qorghau maqsatynda, «basybúzyq» Saghat Arynúlynyng úzaq jyldarghy jurnalistik qyzmetinde jol bergen kemshilikterin rahattana tizbeledi...
Bilmestikpen astasqan әsire shamshyldyq hәm orynsyz asqaqtyq әdiletsizdikke tóte jol salady, abay bolayyq.... Qogham qayratkeri Arghynbay Bekbosyn Astana telearnasynan jyr alyby Jambyl haqynda birer jansaq pikir bildirip qaldy. Sol-aq eken, qart qalamger Saghat Arynúly baspasóz betinen oghan ashy syn aitty. Artynsha Arekenning ózi jәne onyng namysyn jyrtushylar syngha qarsy shauyp, Saqannyng jeke basyn soyyl astyna aldy.
Sóitip, osy eki jigit aghasy arasynda edәuir aitys tudy. Oghan jas-kәrisi aralas biraz jurnalist ýn qatty. Biraq beytarap kózqaraspen emes, kýrt birjaqtylyq túrghydan. Olar respublikanyng týrli mәrtebeli gazetteri betterinen zeynetker qalam qayratkerimen edәuir shayqasty. Tipti jas jurnalisteriniz de - «oblysymyzda, qala berdi, respublikamyzda ózindik orny bar ardaqty azamat Arghynbay Bekbosyndy» synaghangha tózbey, «ónir jurnalisterining qúrmetti aqsaqalyn» qorghau maqsatynda, «basybúzyq» Saghat Arynúlynyng úzaq jyldarghy jurnalistik qyzmetinde jol bergen kemshilikterin rahattana tizbeledi...
Jurnalisterding osylay oy sharpystyrghandaryn kórgende, men ýndemey qaludy jón kórmedim. Óitkeni, mening qynjyla angharghanym - Saqannyng synynyng eng basty ózegine jauap bolmady. Saghat Arynúly Arekendi tarihta óz orny bar túlghalar jayynda astam sóiledi dep synaghan, alayda Arghynbay Bekbosynnyng ózi de, ony qorghaushylar da búl negizgi mәseleni «úmyt qaldyrdy». Olargha auyzeki әngimede bayqamay aitylyp ketken qate payymdy týzeuden góri, belgili adam jayynda syny pikir bildiruge batyldyq etken synshyny «týzeu», onyng jeke basyn kemitu arqyly túqyrtyp tastau - әldeqayda onay әri tiyimdi eken...
IYә, kórgen olqylyqtaryn kópshilikke jariya etip, eshkimning bet-jýzine qaramay synauda Saqang aldyna jan salmaydy. Qart qalamgerding Tarazdaghy mәdeniyet oshaqtarynan Abay, Shoqan, Kenen esimderin alyp tastaugha jol bergendermen birneshe jyldan beri qajymay-talmay kýresip kele jatqany mәlim. Kezinde әriptesterimmen birge, mening de búl kisining syn sadaghyna ilikkenim bar: qazaq tildi jazushy-jurnalist bola túra, «Zanger» jurnalynda oryssha maqalalardyng kóp boluyna jol bergenimizdi, is-qaghazdaryn qazaq tiline kóshirdi dep esepteletin Jambyl oblysyna arnalghan jurnal betinde oblys zangerlerining kileng oryssha materialdaryn jariyalaghanymyzdy min etken edi... Bizge әdil syndy moyyndau, ony dúrystaudyng joldaryn ortagha salu ghana qalghan...
Saghat Arynúly sekildi jeke shapqan qayratker-qalamgerlerding bizding sybaylastyqpen tútasqan qoghamda әdiletke jetui neghaybyl, onyng júrtshylyq ishinde dúrys týsinilui ekitalay. Óitkeni iydeyagha emes, belgili bir «qargha tamyrlylardyn» mýddesine qyzmet etudi kózdeytin týrli sybaylas toptar ózderining әldebir mýshesining abyroyyna daq týsirui yqtimal bógde sózdi kótere almaydy. Olar ózderinde eshqanday kemshilik joq dep esepteydi, bar bolsa da, olardy bótender kórmeu kerek. Sondyqtan da, qansha әdil synaghanynmen, nysanannyng synynnan týietini - tek senimen jaulasu bolyp shyghady. Nәtiyjesinde, birine tiyissen, basqalary saghan arasha jabylady.
Baylanystary jәne sýienetinderi myqty bolghandyqtan, sybaylastar astam keledi. Tiyisinshe, shetinen óte-móte shamshyl. Al múnday әsire shamshyldar, әdette, әdilet degendi úmytyp ketedi. Olar eshqashan da «Platon mening dosym, biraq shyndyq odan qymbat» dey almaydy. Ókinishtisi, әdil tórelik aita alatyn jan biylik buyndarynda da, qoghamda da joqtyng qasy. Dúrysynda, olar bar bolghanmen, boy kórsetpeydi, óitkeni - «sen tiymeseng - men tiymen...»! Tynysh ta baquatty ómir sýruge osy ereje qolayly...
Jaqynda júrtshylyq sanasynda kóptegen ghylymiy-publisistikalyq jariyalanymdar negizinde bekem qalyptasqan syqyldy kórinetin taghy bir ahualdy búzghan tosyn maqala jaryq kórdi. Qalyng qauym әlipting artyn baghar, al belsendi az ghana top, qaranyz da túrynyz, birining auzyna biri týkirip qoyghanday birauyzdyqpen, tosyn maqalany teristeuge bilek sybana kirisedi. Dúrysynda, Sypatay batyrdyng «sayasy kelbetin - satqyndyq» deuge batyly barghan qalamger Sadyq Smaghúlovtyng ótken-ketken jolyn qazbalap, sonyna shyraq alyp týsetin bolady... Jogharyda eske alynghan, Saghat Arynúly bastan keship otyrghan jaghday kóz aldymda túrghandyqtan, búl da tap solay bolar-au dep, qauip qylghannan aityp otyrmyn. Shynyna kelgende, óz basym tura sonday kýidi emes, bayypty pikir almasu, shyndyqty birlesip izdeu әreketteri oryn alghanyn qalar edim.
Alayda bizding mentaliytet, bizding aitysu, pikirtalas jýrgizu mәdeniyetimizding tómendigi, aghayynquushylyq, tek «óz jerin, aimaghyn» tym jaqsy kórushilikting jalpyhalyqtyq mýddege qiyanat tiygizerine mәn bermeytin dilimiz oghan jol bermey me dep qorqamyn. Sebebi, búdan birneshe jyl búryn tarihy әdilettilik túrghysynan oy qozghaugha qatysamyn dep, ózim de talaydyng «úiqysynan airyluyna» sebep bolghan edim. Qazaq memlekettigin nyghaytugha kýsh júmsaghan aishyqty túlghalardy - Ábilqayyr men Abylaydy - birine birin qarsy qoymay, әrqaysysyn tarihtaghy óz ornymen әdil baghalaugha shaqyrghanymyzdy týsinuge tyrysqan jan joq, qolyna qúshyrlana qalam alghan әsire-abylayshyl «belsendiler» negizinen bizding jeke basymyzdy kemitip, qorlaumen shúghyldanghan bolatyn. Tarihy shyndyqty tek óz «biyikterinen» baghamdaushylyqtyng salqyny biyl da aiqyn kórinude. Men múny Abylay hannyng 300 jyldyghyn atap ótu qajettigin óte oryndy kótergen jәne soghan baylanysty jaryq kórip jatqan týrli jariyalanymdardaghy birjaqty pikirge oray aitam...
***
«Mәdeny múra» ispetti memlekettik ghalamat joba ayasynda orys, qytay, parsy, monghol, týrki derekkózderindegi qazaq tarihyna qatysty mәlimetter jinastyrylyp shygharylghany mәlim. Ózge de tyng zertteuler (әsirese, IY.Erofeevanyng enbekteri) jaryq kórdi. Solardy múqiyat zerdelegen kisi 18-ghasyrda qazaq memleketin basqarudyng mynanday týri bolghanyna kelisuge tiyis...
Kýrdeli geosayasy ahualda úlan-ghayyr kenistikti alyp jatqan alyp eldi ontayly basqaru, syrtqy kýshterge tótep berudi qamsyzdandyru talaptaryna jauap berui haq reformany, ýsh ólkege ýsh han saylatyp, Tәuke han jasady. Búl kezendi, ókinishtisi, keybir tarihshylar birtútas qazaq handyghynyng ómir sýrui ayaqtalghan, búdan bylay onyng ornyna birneshe birlikting - qazaq handyqtarynyng sahnagha shyqqan kezi dep biledi. Yaghny bir memleket (handyq) ýsh bólikke bólindi dep sanaydy.
Alayda búl jana qúrylym eldi basqarudy tiyimdi jolgha salyp, tútastyqty nyghayta týsuding biden-bir dúrys joly edi. Bas han, úly han, qahan mәrtebesindegi Tәuke han ortaq eldik mýddeni ýsh jýzding handarymen sheship otyratyn. Ol 1715 jyly dýnie salghannan keyin agha han, úly han retinde ýsh ólkedegi handardyng ishindegi eresegi әri bedeldisi - Orta jýzding jәne Kishi jýzding bir bóligining biyleushisi Qayyp han tanyldy. Ony baqtalastary óltirgen son, Kishi jýzdi jәne Orta jýzding bir bóligin biyleushi Ábilqayyr han osy mәrtebege 1719 jyldan ie boldy. 1748 jyly Ábilqayyr qaza tapty da, búl lauazym Orta jýz hany Ábilmәmbetke ótti. Ol ómirden kóshken 1771 jyly han taghyna Abylay otyryp, on shaqty jyl agha han, úly han mәrtebesin alyp jýrdi. 1781 jyly Abylay qaytys bolghannan keyin, patsha ýkimeti qazaq ishine han saylaudyng tizginin ózi qolyna bekem alghandyqtan jәne qazaqtyng tútastyghyn ydyratugha ashyq kiriskendikten, eshkim de agha han atalghan joq.
Qazaq memlekettigin qalpyna keltiruge úmtylghan 19-ghasyrdyng 40-shy jyldaryndaghy әigili Kenesary qozghalysy tarihtyng qaharmandyq betterine ainaldy. Al sol ghasyrdyng basynda úiysqan Ishki Orda, yaghny Resey imperiyasynyng tike óz ishinde, óz aumaghy esepteletin jerde shanyraq kótergen qazaq avtonomiyalyq qúrylymy - Bókey handyghy - órkeniyetke say últtyq memleket ornatudyng ýlgisi boldy. Jәngir han dýnie salghannan keyin Bókey Ordasy handyq retinde atalmay, joyylghanday kóringen. Biraq, avtonomiyanyng әkimshilik qúrylymy ózgermey, hannyng ornyna alqa qúryldy. Sóitip, Ishki Ordany basqaru jónindegi uaqytsha komiytetting basqaruymen, avtonomiya, is jýzinde, sovet ókimeti ornaghangha deyin ómir sýrdi.
Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy toylanyp jatqan biylghy jylda qazaq memlekettigi tarihyndaghy osynday eleuli kezender men belesterdi, tarihta ózindik orny bar túlghalardy meylinshe tolyq jәne әdil baghasyn berip ataghan jón bolar edi.
Mәselen, Abylaydyng 300 jyldyghymen birge Ábilqayyrdyng 330 jyldyghyn eskeru mәselesi súranyp túr. Jonghar basqynshylaryna qarsy jýrgizilgen Otan soghysyn jenispen qorytyndylap, batys shekaranyng bekemdigin kýittegen, qazaqtyng Jayyqtan ózen suy sarqylghansha airylmaytynyn mәlimdegen, «Orynbor ólkesining I Petri» Nepluevting «jeke dúshpany» jәne orys halqynyng «jauy» atanghan Ábilqayyr hannyng eline sinirgen enbegin әdil tarazylau lәzim. Osy tarapta, tarihtyng ýlken jankýieri, negizgi mamandyghyna baylanysty ólkemizding qiyr-shiyryn kóp kezgen geolog jәne kartograf Moldiyar Serikbaev búdan biraz jyl búryn «Aqtaban shúbyryndy oqighasynyng kartasyn» syzghan edi...
«Búl kartanyng jasaluyna ózim tәuir kóretin bir jazushynyng eskertpesi sebep boldy, - deydi ol. - Kóne kartalarda esimi geografiyalyq atau retinde talay jerden kórinetin Ábilqayyr han turaly aityp jýretinim bar. Sonday kezderding birinde әlgi qalamgerim: «Sen nemenege Ábilqayyrdy aita beresin, ol elimizdi bodandyqqa baylap bergen satqyn ghoy», - dep qarap túr. Men, shynymdy aitsam, әlgi jazushy ýshin úyaldym. Nege deysiz be? Búlardy biz últtyng ar-namysy dep esepteushi edik qoy. Eger olardyng tarih pen tarihy túlgha turaly payymdary osynday sholaq ta qarabayyr keletin bolsa, últymyzdyng sory әli qalyng eken dep oiladym. Sodan, әlgindey bedeldi jazushylar men olargha qúdayday senetin jalpy kópshilik әzirge moyynday qoymaghan, biraq ýlken tarihshylar zertteulerinde tarihy baghasyn әldeqashan dәlme-dәl berip qoyghan úly han turaly men de óz qolymnan keletin sózdi aitugha tiyispin dep sheshtim. Sodan osy karta dýniyege keldi».
Onyng aitpaghy - tarihty búzbay, óz qalpynda oqyp-ýirenu qajettigi, tarihy túlghalargha әdil, adal qarau, eshqaysysyn alalamay, óz kezinde elge sinirgen enbegin búrmalamay baghalau kerektigi. Óte dúrys niyet. Biz bilip, ya bilmey isteyik, tarihy sәtterdi óz pighylymyzgha baghyndyryp, jýregimizge jaqyn pәlen degen batyrymyzdy dәripteuge janymyzdy salamyz, birin kemitip, ekinshisin ósirumen shúghyldanamyz. Mәselege keng qaray almaytyndyghymyzdan, jan-jaqty jýrgizilgen ghylymy zertteulermen aiqyndalyp-dәiektelgen tarihy shyndyq aidalada qalady. Oghan byqpaymyz, el auzyndaghy sózderdi jiyp, tom-tom roman jazamyz. Solarymyzdy aqiqattyng tap ózi retinde auzymyzdy aigha bilep sóileymiz kelip. Óstip, qarapayym oqyrmandy ertegimen tәrbiyeleymiz. Al mifpen ómir sýruge daghdylanghan osynday ahualda Moldekeng kartasymen birdene ózgerte alar ma eken?
Alayda ol ózgertuge tyryspaydy da. Ol tek elin, jerin, tarihyn qadirleytin qatardaghy azamat retinde óz kózqarasyn bildiredi. Jәne oi-pikirin zamanynda Ábilqayyrgha bergen halyqtyng óz baghasymen dәiekteydi. Ghalymdardyng tújyrymdaryna Qazaqstannyng qazirgi jer bederinen, kóne kartalardan tapqan dәlelderin qosumen ghana shekteledi. Sóitip, Ábilqayyrdyng qazaq halqynyng memlekettiligin saqtap qalugha sinirgen tarihy qyzmetine layyqty baghasyn beru jón dep esepteydi.
Jonghar shapqynshylyghynan qazaqtyng ghasyrlar boyy japa shekkeni belgili. Solargha qarsy kýreste әr jyldarda kórsetken erlikteri ýshin danqty babalarymyz býginde dәriptelip keledi. Oryndy dәripteledi. Tek eki jýz jylgha sozylghan sol qazaq-qalmaq shayqastary ishinen - 1723 jylghy joyqyn basqynshylyq shabuyl tútatqan qarsylyqtardan, qazaqtyn el bolyp qalu-qalmau mәselesin sheshken 1726-1730 jyldarghy Otan soghysynan góri, basqa kezenderdegi jergilikti shenberden aspaytyn jekelegen úrystardy auyzgha alumen shektelu bar. Sol jeke shayqastarda halyq nazaryna ilikken batyrlardy maqtan tútyp shashylyp-tógilip jatqanymyzda, negizgi de týiindi mәseleni - memlekettiligimizding taghdyryn, elding birligin aiqyndaghan aibyndy kezeng men onyng qaharmandary tasada qalyp jatady.
Ýlken ghalymdardyng zertteu enbekteri kuә, qazaq jongharmen eki ghasyr boyy aiqasqanda, este qalarlyq jenister de, jenilister de kóp boldy. Qazaq eli, aqyry, Anyraqaymen týiindelgen azattyq soghysynan keyin shiyrek ghasyr ótkende ghana, jaudan tolyq tazartyldy. Áytse de, solardyng bәri әr aumaqtaghy oidym-oydym, lokalidy qaqtyghystar edi.
Ábilqayyr han Otan soghysynyng sheshushi kezenining bas qaharmany, qazaq elining memlekettiligin saqtap qalghan qayratker, batyr, qazaq әskerining bas qolbasshysy bolghan adam (Biyl Ábilqayyrdy bas qolbasshylyqqa saylaghan Ordabasy qúryltayyna - 285 jyl). Qazaq jasaqtary onyng bastauymen elimizding barsha aimaghynda shayqasty. Iri jenisterge jetti. Onyng enbegin halyqtyng ózi tura sol kezding ózinde dәl de әdil baghalap, el namysyn qorghap erlik kórsetken maydan oryndaryna onyng atyn berdi. Sol ataular kóne kartalarda, halyq jadynda kýni býginge deyin saqtalghan. Moldekeng solardy janghyrtyp, óz kartasyna týsirdi.
Syzbagha qaraghanda, Arqada «Qalmaqqyrylghan» degen jer bar, sonyng ýstimen «Ábilqayyr ózeni» aghyp jatyr. Al Shu men Talas ózenderining arasynda «Ábilqayyr dalasy» jatyr. Osynda eki «Qalmaqqyrylghan» degen jer atauy saqtalghan. Qaratau qoynauynda «Ábilqayyr búlaghy» bar. «Ýlken Orda qonghan», «Kishi Orda qonghan» degen jer ataulary - azattyq soghysyn basqarghan agha han, kishi han stavkalarynyng túrghan ornyn kórsetedi. Al Balqashtyng ontýstigindegi әigili Anyraqay shayqasy ótken ónirde, Ilege taqauyraqta - Hantau, odan Shugha qaray sozylyp jatqan «Ábilqayyr jaly» degen tau atauy saqtalghan.
Osy kartagha, oqyrman, siz de kóz salynyz. Aytylghandardan artyq ne dәlel kerek? Bizding kónilimiz qanshama tarylyp, qazaqtyng 1726-1730 jyldarghy Otan soghysynyng bas qaharmanynyng enbegin moyyndaghymyz kelmese de, geografiyalyq jer ataularynyng ózi-aq onyng da, bizding de kim ekenimizdi kózge shúqyp aityp túrghan joq pa?
Ordabasydaghy jiyngha deyin, jongharlar basyp alghan ontýstiktegi qazaqtyng astanasyn, ózge de qalalary men kóship-qonyp mal baghyp jýrgen jer-suyn azat etip kózge týsken batyr - Ábilqayyr han edi. Sondyqtan da el ony otanshyl jauynger-han retinde tanyp, qazaqtyng birikken qolyn basqartty. Syzbada Ábilqayyr 1710 jyly Kishi jýzge jәne Orta jýzding bir bóligine han bolyp saylanghan Qaraqúm qúryltayy ótken jer de kórsetilgen. Ábilqayyr-bahadýrding basqaruymen bolghan shayqastar nәtiyjesi qazaq dalasynyng talay jerinde «Qalmaqqyrylghan» degen ataumen saqtalyp qalghan.
Agha han әri bas qolbasshy Ábilqayyr qazaq jerin birtútas maydangha ainaldyryp, azattyq jolyndaghy jenisti shayqastaryn jýrgizgende - Abylay әli balang bozbala bolatyn. Ol 30-shy jyldardyng ortasyna qaray erlikterimen kózge týsip, jeke ru-taypa әmirshisi boldy. Ábilqayyr han óltirilgen uaqyttan shiyrek ghasyr ótkende baryp, Abylay súltan han taghyna otyrdy. Ol Ábilqayyr hannyng úly Núralymen qúrdas. Ári onyng kýieubalasy. Demek, olardy ózara salystyru úyat. Kezinde Abylay súltan qalmaqqa tútqyngha týskende, Ábilqayyr han ony qútqarugha әser etken, búl jayynda, býgingi zertteuler óz aldyna, Shәkәrim de aitady. Abylay Ábilqayyrdy «bizding agha hanymyz» dep ataghan.
Sonymen, 330 jyl ilgeride ómirge kelgen Ábilqayyr han - halyqtyng ensesin kóterip, «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» apatynan aman alyp shyghushy, Otan soghysyndaghy bas qolbasshy, qazaqtyng últtyq memlekettigin qorghaushy memlekettik túlgha. Al tughanyna biyl 300 jyl tolghan Abylay han - Ábilqayyr han bastaghan azattyq soghysyn birjolata jeniske jetkizip qorytyndylaushy, eki alpauyt imperiya arasynda qazaqtyng eldigin saqtay bilgen iri memleket qayratkeri....
Bilmestikpen astasqan әsire shamshyldyqtan, orynsyz asqaqtyqtan ada bolayyq, bilimmen úshtasqan әdilettilikting bayandy birligimizge tóte jol ashary kәmil...
Beybit QOYShYBAEV,
jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty
Suretterde:
Ábilqayyr han. Sayahatshy Dj.Kestliding han ordasynda bolghanda salghan sureti.
Qazaq elin jonghar basqynshylarynan azat etu kartasy (1726-1730 jj.). Kartany jasaghan M.Serikbaev
"Abay-aqparat"