Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1846 0 pikir 10 Qarasha, 2011 saghat 06:54

53 deputat: «Mәjilisti taratsanyz»

Mәjilisten mәn ketkenin deputattar endi ghana týsingen synayly. Áy, biraq, sal bola bastaghan sayasy jýiening múrnyn tesken taylaghynday deputattardy da keyde ayap ketesin...

Mine, býgin Núrtay Sәbiliyanov pen Viktor Rogalevtyng mәjilisti taratu jóninde preziydentke jasaghan ótinishin 53 deputat qoldady. Sóitip, tórtinshi mәjilisting de taghdyry juyqta sheshilmek.

Deputattar parlamentting tómengi palatasyn taratu mәselesin kóterudin  sebepteri retinde, kelesi jyly elimiz Tәuelsizdikting jiyrma birinshi jylyn jana ýkimetpen, mәjilispen bastasa; әlemdik ekonomikalyq daghdarys qysy-jazy «gýldenip» túratyn Qazaqstannyng ekonomikasyna da kesirin tiygizu mýmkin (!), sondyqtan daghdarystyng aldyn orap saylau ótkizip alu kerektigin atap, uәjderin aitypty.

Hosh, múnday sózderge etimiz ýirengen. Mәjilisti taratu jogharydan týsken tapsyrma ekenin bilu ýshin jauyrynshy boludyng qajeti joq. Búl - týsinikti.

Mәjilisten mәn ketkenin deputattar endi ghana týsingen synayly. Áy, biraq, sal bola bastaghan sayasy jýiening múrnyn tesken taylaghynday deputattardy da keyde ayap ketesin...

Mine, býgin Núrtay Sәbiliyanov pen Viktor Rogalevtyng mәjilisti taratu jóninde preziydentke jasaghan ótinishin 53 deputat qoldady. Sóitip, tórtinshi mәjilisting de taghdyry juyqta sheshilmek.

Deputattar parlamentting tómengi palatasyn taratu mәselesin kóterudin  sebepteri retinde, kelesi jyly elimiz Tәuelsizdikting jiyrma birinshi jylyn jana ýkimetpen, mәjilispen bastasa; әlemdik ekonomikalyq daghdarys qysy-jazy «gýldenip» túratyn Qazaqstannyng ekonomikasyna da kesirin tiygizu mýmkin (!), sondyqtan daghdarystyng aldyn orap saylau ótkizip alu kerektigin atap, uәjderin aitypty.

Hosh, múnday sózderge etimiz ýirengen. Mәjilisti taratu jogharydan týsken tapsyrma ekenin bilu ýshin jauyrynshy boludyng qajeti joq. Búl - týsinikti.

Asyly, mәjilisting tarqauy 53 ting qalauyn ghana kýtip túrmaghany anyq. «Áne, taraydy mәjilis, mine, taraydy mәjilis» degen sóz kýzden beri kýbir-kýbir әngimening ózegine ainalghan edi. Onyng ýstine europalyq, halyqaralyq úiymdar tarapynan ózi bir, ózi núr partiyaly Qazaqstan parlamenti syngha úshyraghan bolatyn. Sóitip, ata zanda kórsetilgen «demokratiyalyq memleket» degen úmytylyp ketken sóz esimizge týsip, «Oybay-ay, úyat bolghan eken» dep qyzarghan edik. Sosyn birneshe partiyaly parlament jasaqtau kerek degen toqtamgha keldik te, bir-aq kýnde «Núr Otannan» núrlanyp, shabyttanyp shyqqan Peruashev «Aq joldy» algha sýireymin dep alangha shygha keldi de, elbasynyng partiyasyna bәsekeles bola qaldy. Bәrining kóz ilestirmes jyldamdyqpen tez bolghany sonday ne bolyp ketkenin týsinbey qaldyq.

Endi qazirgi deputattar taghy da mәjilistegi jyly úyalaryna kelui ýshin «Aq jol» pen «Núr Otangha» syrt kóz ýshin bóline salady, saylaushy ony shyn kórip qalyp jýrmesin. Bәri - oiyn ghoy. Qúddy «Aq terek, kók terek, bizden sizge kim kerek» degen oiyn.

Álbette, saylaudyng bolghanyn sezinu ýshin su jana deputattardy da kórermiz. Alayda, 5 nshi mәjiliste Syzdyqova syzylyp, Tәnirbergen tanyrayyp, Nehoroshev neghyp otyrsa, týk tanqalmanyz. Dәmelenbeniz. «Bayaghy jartas - sol jartas» onyng nesin sóz qylamyz.

Deputat myrzalar, jol bolsyn, qayta ainalyp bir soghyp ketetin shygharsyzdar.

Aytpaqshy, búghan deyingi mәjilisterdi taratudyng bastamashysy bolghan Tatiyana Kvyatkovskaya, Núrbah Rýstemovterding ne kýide, qayda jýrgenin jan balasy bilmeydi. Endi Núrtay Sәbiliyanov pen Viktor Rogalevtyng taghdyrlary ne bolady eken desenizshi...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1485
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5514