Beysenbi, 24 Mausym 2021
Áleumet 1705 0 pikir 9 Mausym, 2020 saghat 12:30

Qazaq tildi internet arnalardyng bolashaghy bar ma?

«Qay tildegi TV nemese Internet TV qazaq kórermenderining sanasyn jaulay alady degen zobalang saual alash qoghamynda tuyndap otyr. Bizdegi etnikalyq azshylyqtyng qajetin óteushi orys tildi sayttar men telehabarlar ýkimet qoldauyna zәru emes, tek qazaq jerindegi etnikalyq kópshilik ýshin jәne basqa elderdegi qazaq disaporasy ýshin memlekettik tildegi media-konsernder ghana qajet.

Al, ana tilimizdegi media-konsernder qúramyna enetin Internet TV tek qazaq kórermenderining súranysyn ótep qana qoymaydy, qazaq tilin erkin týsinetin ózge elderdegi týrki últtarynyng da qajetine jaray alady. Ol ýshin elimizdegi barsha telejarnama tek qazaq tilinde berilsin degen Zang shygharyp, TV salasyndaghy otarsyzdanudyng batyl qadamy kerek. Búl qadamsyz qazaq Internet TV algha basqan adymy keri ketedi. Qazaq tilining TMD kenistigindegi týrki tildes úlys pen últtar ýshin halyqaralyq tilge ainaluynda Otau TV abonent tólemge qúrylghan Internet TV segmentining bolashaqta alatyn orny erek ekenin el ýkimeti men biznes qauym osy bastan eskeruge tiyis.

Biz nege búny sóz etip otyrmyz!? Qazaq Internet TV damyp ketuinen, oghan alash ekonomikasynyng zor mýmkindigi barlyghynan, qazaq tildilerding búny jýzege asyru jolyndaghy «orys әlemin» esh kerek etpeytin kóptildiligining alapat intellektualdy quatynan jәne óz jerindegi qazaq diasporasynyng «besinshi koloniyalylyghynan» qatty qoryqqan RF BAQ «Qazaqstanda orys telearnalaryna tyiym salynady» dep osy bastan baybalamgha basuy әm zar qaqsauy tegin emes. Elimizdegi dәl qazir orys tildi auditoriyanyng kónilin aulap kelgen Resey arnalaryn týpting týbinde dini jat Batys pen AQSh bylay qoyghanda, dili men mәdeniyeti jaqyn parsy, arab, qytay, kәris, japon әm týrik tele ónimderin alash etnostyq dýniyetanymy men ruhany mәdeniyetine beyimdey alatyn qazaq Internet TV almastyratyn bolady. 

Týbi Internet-TV qazaq kórermenderining sanasyn jaulaudyng «Soghystyq formatynda» kórermender nazaryn ózine audaryp, TV shayqasta jenip shygha bastaydy. Osy orayda ruhaniy-mәdeny ómirimizge endi ghana qadam basqan qazaq tildi Internet arnalardyng bolashaghy bar ma!?

Jahanda býgingi kýni Internet kórsetilim óz damuynyng jana satysyna kóterildi. Álemdik ghalamtor paydalanushylary ýshin BAQ osy týri dәl qazir qasqaldaqtyng qany emes, kerisinshe jyl sanap orasan zor kenistikti asa zor jyldamdyqpen jaylap alu ýstinde. Búl orayda kórermendi birinshi kezekte dәstýrli TV esh jýzege asyra almaytyn ýlken tandau mýmkindigi ózine yntyqtyra tartady.

Qazaq ýshin Internet-telearna degenimiz últtyq BAQ orys otarshyldyghynyng esh salqyny tiymegen, Tәuelsizdik dәuirinde ómirge kelgen  ruhaniy-mәdeny fenomen bolyp tabylady. Ýkimet búl jana jurnalistik saladaghy memlekettik tildi qoldau ýshin esh qayran qylmasa da búl baghyttyng ózine tәn qas sipaty, formaty men janrlyq san aluandyghy el nazaryn ózine audaryp, alash qoghamynyng bir bólshegine ainalyp ýlgerdi. IYә, qazirgi ayaghyn apyl-tapyl basqan últtyq Internet-telearna әzirshe orys tildi Ýkimet pen Oppozisiyanyng qoldauy men jarylqauyna ie emes BAQ bir bólshegine ainalghanymen, tildik etnofashizmning kesirinen ózimen-ózi qalghan alash ýshin tek qana aqparattyq baghdarlamalardy ghana emes, týrli taqyrypty qamtityn aidarlar men jarnamalyq rolikterdi de qazaq kórermenderine birte-birte úsyna bastady. Mine, osy tynys-tirshiligimizge jahangerlikpen aralasqan últtyq  Internet-telearnalar ghalymdar men әleumettanushylar tarapynan qazaq tildi areal bolghandyqtan zerttelinbey otyr. 

Elimizde qoghamdyq jәne kommersiyalyq teledidar 30 jyl boyy qazaq tilin shetke yghystyryp tek orys tilinde ghana damydy. Memlekettik telearnalargha etnostyq mәdeniy-ruhany әm miylettik dildik-dindik intellektualdyq túrghyda mýldem kónil bólinbey, orys tilimen qosanjarlastyryldy. Tek songhy jyldary ghana ana tilimizde ghana habar taratatyn memlekettik eki telearnagha qol jetkizdik. Is sonymen bitti. Qazaq óz jerinde últtyq kópshilikke ainalghan tústa ómirge kelgen últtyq Internet-telearnalar jayynda sóz bólek. 

Internet-telearnanyng tabysqa jetui kóbine qazaq tildi  auditoriya segmentining kónilin kónshitip, nazaryn audarugha baghyttalghan baghdarlamalar janryna, telearnanyng resmy biylikting jeteginde ketpeytin BAQ retindegi ústanghan derbes konsepsiyasyna әm jurnalistik ónimderining ruhani-intellektualdyq sapasyna  baylanysty bolyp keledi. Qazir tek jenil әzil-syqaq jәne әn-dumandy baghdarlamalar halyq kónilin jaulap alyp kelse, jaqyn arada jana telekontent qalyptasyp, ony ómirge әkelushiler tarapynan úsynylatyn baghdarlamalar formaty, ústanghan konsepsiyasy men osynday telearnalardyng redaksiyalyq sayasaty birjola qazaq auditoriyasynyng qajeti men qyzyghushylyghyn óteuge bet búra bastaydy. Jurnalister qauymynyng qarasy osy salada óz baghyn synaghan poliglot últtyq intellektualdar esebinen artady. Qazaq sayasy elitasy men resmy biyligi osyghan dayyn ba!?

Alash tele industriyasynyng qazirgi qalyptasqan modelderi:

  • Kommersiyalyq telearna 
  • Qoghamdyq telearna 
  • Memlekettik telearna 
  • Internet telearna 

Kommersiyalyq jәne qoghamdyq telearna baghdarlamalyq sayasaty jaghynan ghana emes, ekonomikalyq qyzmetining túrpaty jaghynan da ózgeshelenedi. Alghashqysy jarnamadan aqsha tapsa, songhysy abonentik jarna arqyly nәpaqasyn aiyrady.

Al, bizdegi memlekettik telearnalardy Ýkimet josparly әm ortalyqtanghan sipatta budjet esebinen qarjylandyrady.

Qazir kógildir ekrangha telmirushilerding sany azayyp, elimizdegi kórermenderding 70% úyalysyn shúqylap, últtyq internet-arnalardy tamashalaugha birjola kóshti. 

Qazaq Internet TV degenimiz – júrttyng bәri ýshin ashyq, túraqty damyp túratyn ana tilimizde kóptegen orta jәne úsaq beyne-óndirushiler úsynatyn avtorlyq  kontent. Búl әlemdegi beynematerialdar jan-jaqty әm san aluan taqyrypty qauzap, olardy ne tәuelsiz studiyalar, toptar men jeke adamdar alash balasynyng iygiligi ýshin úsynyp keledi.

 «Ekspo-1998» kezinde AQSh-ta ómirge kelgen Internet TV qazaq ómirining bir bólshegine ainaldy. Biraq AQSh men Batystyng aldynghy qatarly telearnalaryn qazaq kórermenine úsynatyn internet jobalar joq. Qoghamdyq telearnalar tek qana dayyn kýiindegi orys teleónimderin úsynumen keledi. Aylyq kórsetilimi halyqtyng qaltasyn qaqpaytyn Otau TV ýshin abonentik tólemi 5 dollardy qúraytyn ilespe audarmaly CNN jәne ABCNews jәne basqa arnalardyng servisterin tútynatyn, NBA jәne MLB basqa salalardaghy sporttyq reportajdar, balalar habarlaryn taratatyn media holdingter qúrylyp, býgingi tek orys tildi teleónimderdi tyqpalaytyn Internet Service Provider (internet-provayder) qazaq tildi Internet Service Provider almastyruy uaqyt talaby. 

Qazaq internetindegi beynesayttargha qoldau men jebeu kerek. Qos kórshimiz: Qytay – 1993, Resey – 1995 jyly internet habar taratudy jolgha qoydy. Nәtiyjesinde qytayda CNNIC (1997), reseyde 2000 jyly «Telekom-Sentr» qúrylyp, internette telejobalar jýzege asyryla bastady. Nәtiyjesinde RF «MIYR», «NTV», «Rossiya» t.b.  iri media-konsernder ómirge kelip, Ortalyq Aziya elderin Internet Service Provider kómegimen media ortarlay bastady. Reseyshil Internet Service Provider RF keng jolaqty qol jetilimdiktegi  jer seriktik әm federaldyq arnalaryn teledidar arqyly ghana emes, kompiuter arqyly da Ortalyq Aziya elderine taratyp әm jetkizip otyr. 

Internet basylymdar dәstýrli BAQ (baspa, telearna, radio) elektrondy núsqasy; tek qana internette jelisinde ghana úshyrasatyn jelilik BAQ dep eki topqa bólinedi. Al, jelilik BAQ ishtey egiz qozylyqtaghy «klondyq» baspa, telearna, radio ystansa; jiyendik japsardaghy onlayn-rejimde qosymsha qyzmet úsyna alatyn «gibridtik» týr ózgertushilik anystaghylyq dep saralanady. 

Búdan bólek qazaq internet basylymdaryn biliktiligine qaray kәsiby jәne әuesqoy desek, aqparat beru sipatyn oray analitikalyq, aqparattyq әm sauyq-sayrandyq dep taramdaymyz. Auditoriyany qamtuyna oray sapaly tanymdyq habarlar azshylyqqa arnalsa, jenil-jelpi úghynyluy onay taqyryptardy shygharushylar belgili bir auditorgha, mәselen, әielder qauymyna nemese belgili bir jastaghy balalargha baghdar ústaydy. 

Qazaq internet telarnasynyng artqyshylyghy óz ekskluziyvimen qatar, TMD kenistigindegi orys senzurasy rúqsat etpeytin AQSh jәne Batys janalyqtaryn júrtqa jetkize alady. Búdan bólek dәstýrli telearnalardyghy uaqyt jaghynan shekteushilik mýldem joq. Qazaq tilin úghynatyn barsha kórermenge qol jetimdi. 

Týiin.The Walt Disney Company-ge  jatatyn ABC (American Broadcasting Company) telearnalyq jelilerin, Fransiyanyng – TF-1, Úlybritaniyanyng – Channel 4, Italiyanyng – Rai jәne Ispannyng – Telecinco, Almaniyanyng – VOX jәne t.b. elderding iri  kommersiyalyq teoearnalaryn ilespe audarma arqyly qazaq kórermenine úsynatyn kez tudy. Qazir qazaqqa әnshi júldyzdardyng jýrgen túrghany emes, resmy biylik sóz etkizbeytin dýniyelerdi kóteretin janalyqtyq, pikirtalastyq әm avtorlyq janashyl baghdarlamalar kerek. Búl ýshin Otau TV bar qazaqtar jarnasyn tóleytin últtyq internet arnalardyng qauymdastyghy qúrylyp, RF tele basqynshylyghynan qútylatyn jol izdeytin kezeng tudy. 

Kezinde telearnalardyng baspasózdi qúrta almaghany siyaqty, internet arnalar da, telearnalardy mýldem joyyp jibere almaydy. Ýsheui de birinde joqty biri tolyqtyryp jarysa ómir sýredi. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

0 pikir