... Ol sezedi. Biraq týsine almay qor boldy. Kórshi әielding nelikten ózin «әi, mәngýrtpisin» dep osylay ataghanyna әli de týsine almay an-tan. Ýige kep, әke-sheshesinen súrap edi, әkesi myrs etip kýldi de: «oqymysty bir qazaqtardyng shygharyp jýrgen pәlsafasy shyghar, qazaqtan dana halyq joq dep jýrgender de solar ghoy, al qazaqsha bilmegen bizderdi ózderinshe solay ataytyn bolypty ghoy. Oghan sen qayghyryp, mazandy alma, oghan sen kinәli emessin» - dedi. «Ózderi siyaqty mal baghyp, yurtada otyra bersin deytin shyghar? Biz emes, olar mәngýrt elesinde shyghar, velikiy mәdeniyet qaysy ekenin bilmeydi. Qazaq tili, qazaq tili degende óneshterin sozghanda sonday, sóiley ber oryssha, odan ólip jatqan eshkim joq». Áke-sheshesining de aitqandarynan eshtene týsinbedi. Sonda qaysysy dúrys aitady? Kórshi әiel me, әlde әke-sheshe me, sol jaghyn týsine almaydy. «Balam, sen qazaqtyng úlysyng ghoy, qúday-au, nege óz tilinde sóilemeysin, meni kýnde kóresin, tym bolmasa qazaqsha amandasudy ýirenip alsanshy, ýlkenderge «assalaumaghaleykým» deysin, búl, balam, «Allanyn» núry jausyn degen sóz, әiel adamdargha da solay amandasugha bolady, biraq sen qazir kishkentaysyng ghoy, «sәlemetsiz be?» dep amandasa ber. Meni apay de nemese tәte de, anau ýidegi ýlken kisini «agha» deysin» - dedi býgin taghy kórshi әiel shaqyryp alyp. Tura sabaq týsindirgendey boldy.

... Ol sezedi. Biraq týsine almay qor boldy. Kórshi әielding nelikten ózin «әi, mәngýrtpisin» dep osylay ataghanyna әli de týsine almay an-tan. Ýige kep, әke-sheshesinen súrap edi, әkesi myrs etip kýldi de: «oqymysty bir qazaqtardyng shygharyp jýrgen pәlsafasy shyghar, qazaqtan dana halyq joq dep jýrgender de solar ghoy, al qazaqsha bilmegen bizderdi ózderinshe solay ataytyn bolypty ghoy. Oghan sen qayghyryp, mazandy alma, oghan sen kinәli emessin» - dedi. «Ózderi siyaqty mal baghyp, yurtada otyra bersin deytin shyghar? Biz emes, olar mәngýrt elesinde shyghar, velikiy mәdeniyet qaysy ekenin bilmeydi. Qazaq tili, qazaq tili degende óneshterin sozghanda sonday, sóiley ber oryssha, odan ólip jatqan eshkim joq». Áke-sheshesining de aitqandarynan eshtene týsinbedi. Sonda qaysysy dúrys aitady? Kórshi әiel me, әlde әke-sheshe me, sol jaghyn týsine almaydy. «Balam, sen qazaqtyng úlysyng ghoy, qúday-au, nege óz tilinde sóilemeysin, meni kýnde kóresin, tym bolmasa qazaqsha amandasudy ýirenip alsanshy, ýlkenderge «assalaumaghaleykým» deysin, búl, balam, «Allanyn» núry jausyn degen sóz, әiel adamdargha da solay amandasugha bolady, biraq sen qazir kishkentaysyng ghoy, «sәlemetsiz be?» dep amandasa ber. Meni apay de nemese tәte de, anau ýidegi ýlken kisini «agha» deysin» - dedi býgin taghy kórshi әiel shaqyryp alyp. Tura sabaq týsindirgendey boldy. Búl ýige kep, jýz ret qaytalap «assalama...» - «sәlemetsizbeni» ýirenbek bolsa da, tilin búrap, auzyn qisaytyp kep qansha otyrghanymen juyq arada qazaqsha sózder dúrys shygha qoymady. Qanday qiyn sózder, kimder oilap tapty eken dep oilady. Búl óstip sózderdi aita almay otyrghanda ýige sheshesi kep kirdi:

- Oi, botashka, sen ne aghylshyngha dayyndalyp otyrmysyn? Dauysyng qatty-qatty shyghyp ketti, auyrlau shyghar aitu saghan, búl tildi bilsen, senen kýshti adam, senen bilimdi adam bolmaydy, oqy-oqy, botashka,-dep shyghyp ketti. Búl qaytadan «assa..di» jattaugha kiristi. Arasy alty kýn ótti degende amandasudy jattap boldy-au, quanyshy qoynyna syimay, kórshi podezde túratyn shalgha amandasugha asyqty. Shal kýndegi әdetinshe esik aldynda otyr eken. Búl dayyndala bastady. Bir, eki, ýsh:

- Assalaumaghaleykum! - dedi qasynan ótip bara jatyp.

- Ói, senbising ei? Bar bol bolam, molda bol! Óy saghan qazaqsha amandasudy kim ýiretti? Shóp basyn syndyrayyq saghan, ói, siyr kórgen ógizdey bolmay beri kelshi ózin! Andaghy eki qolyndy maghan nege úsynbaysyn, qazaq amandasqanda әueli qos qolyn úsynbaushy ma edi? Al, sen bazardaghy sart saudager qúsap qasymnan ótip barasyn, sen «assalaumaghaleykum» degende men de qos qolymdy úsynyp «uaghaleykumassalam» demeymin be eken, a?

O, ghajap, dep oilady búl, netken ghajap! Shaldyng aitqandarynyng bireuin de búl úqqan joq, shaldyng ózi sol jerde otyra qap, әlgi aitqan sózderining bәrin tәptishtep túryp audaryp berdi.

- Atyng kim edi sening ózi? Búl týsinbeymin dep basyn shayqady, shal orysshagha audaryp bergende, úyalghanynan jerge kirip kete jazdady.

- Janmiyr, - dedi búl әzer sóilep, Janiybek әkemning aty, Mir degen, sheshemning aty Gýlmiranyng «miryn» alghan ghoy,- dedi ol maqtanghanday bolyp.

- Oilap tapqandaryn qarashy ei, birinen-biri airylyp qalatynday! Bú qazaq balagha at qoydy da úmytyp barady ei! Sening әkeng anau jýrgen oqymysty ma? Shesheng anau - qyzyl shash qatyn ba ei? Olardan tughan sen mәngýrt-elestey qaytip onasyn?-dep shal qaraday ashugha basty. Búl selk ete týsti!.. Mәngýrt eles dedi me taghy? Men mәngýrt elesten tugham ba!?.

- Balam, sen qazaqsyng ghoy, sen ana basqa bolyp ózgerip jýrgen Janmir әke-sheshene qarama! Olar endi týzelmeydi, solay ketkeni ketken, olardy endi qazaq jasay almaysyn, olardyng bolmystarynda qazaqylyqtan eshtene de joq, qúryghan! Seni mәngýrt elesi qyp tastaghan da solar! - dedi shal kýnirenip.

- Tilindi, salt-dәstýrindi bil, balam!

Shal ketip qaldy, tegi búghan qazaqsha audaryp audarmashy boludan sharshady ma, anau ýiding esigining aldyna baryp demin aldy.

Búl týnimen úiyqtay almady. Qasynda jalba-júlba mәngýrt eles jýrgendey bolyp, ainalasyna qarap qorqyp jatty. Sol eles kelip qylqyndyryp, janyn alatynday boldy. «Ol senen bәrin alyp bolghan! Tiling joq, salt-dәstýrdi bilmeysin, bolmysyng basqa» dep kórshi shal aighaylap túrghanday boldy. Búl aighaylap shoshyp oyandy, sheshesi jýgirip keldi.

- Boje moy. Synok, botashka, gospodi, uspokoysya, ustal navernoe, spokoynoy nochy tebe, botashka, - dep betinen sýiip, qayta ketip qaldy.

Búl tanerteng túrghan son, kórshi әieldi kórdi. Jattap alghan qazaqshasymen amandasyp edi, kórshi apay quanyp qaldy. Búl týnde qorqyp úiyqtay almaghanyn aitty.

- Ondayda balam, «pisimillә, Alla saqtay gór» dep  syiynyp jat! Býginnen bastap osy sózdi jattap al, jaray ma, sosyn, kýnde úiyqtar aldynda qaytalap aityp jatasyn. Sonda ghana sening qasynnan mәngýrt eles degen bәleket ketedi, - dedi de, kórshi әiel:

- Kelshi seni úshyqtap jibereyin dep, ýiinen bir kese su әkelip «tfu, tfu, tfu» dep búnyng basyn ainaldyra su býrkip úshyqtap jatyr. Boyy jenildep qalghanday boldy. Sabaqqa keldi. Múnda da ózi siyaqty balalar qazaqsha sóilemeydi, basqa tilde amandasyp jatyr, basqa bir tilde sóileydi. Sonda búlar da men siyaqty... mәn...tter me? Búl solay dep oilaugha qoryqty, jo.., joq olar emes, jalghyz men ghana bolayynshy, olar bolmasynshy onday dep oilap otyr. Oilamayyn dese... olar da ózi siyaqty.

Keshke ýiine kónilsiz keldi.

- Mama, meni qazaqsha mektepke oqugha bershi,- dedi týnde úiqygha jatarda.

- Qazaqsha mektepke? Qoy, búny әkeng estimesin! Onda neng bar? Onda bilim joq deydi! Múghalimderding ózderi qazaqsha bilmeydi deydi!

- Mama, onyng bәri ótirik, ósek! Olar bilimdi, óz tilderinde sóiley alady, olardyng bilmeytini joq, olar oktyabri aiyn - qazan, noyabridi - qarasha deydi, oghan Abay ata óleng shygharghan! - dedi búl bar biletinin aityp.

- Saghan múnyng bәrin myna kórshi әielding úly aityp jýr me? Olar búrynghy qazaqtar, biz jana qazaqtarmyz, balam, órkeniyetke jetuimiz kerek, batystyng mәdeniyetin olar týsinbeydi! - dedi sheshesi jaqtyrmaghanday.

Ákesi teledidar kórip otyr eken. Diktor bir qalada kóshe attary ózgerip, óz ata-babamyzdyng esimderi qayta oralyp jatqanyn aityp jatyr. Olar kimder eken? Myna bir saqaly bar ata kim?  Ana bir batyr kim? Qabanbay, Nauryzbay, Bógenbay, Oljabay, Bayan, Gauhar dey me? Ákesi ornynan túryp, basqa arnagha qosty. Aytpaqshy, janaghy diktor aghay da «bizding batyrlarymyz nayzanyng úshymen, qylyshtyng jýzimen, bilekting kýshimen jerimizdi qorghap qalghan, últaraqtay bolsa da jering qymbat, jer satylmaydy» dep jatty ghoy. Jerdi nege satady? Sonda biz qayda baryp túramyz? Kitap oqyghysy keldi, ýiinde qazaqsha bir kitap joq. Áke-sheshesi  shetel ómirining romandaryn ghana oqidy. Muzyka tyndayyn dese, qazaqsha eshtene de joq. Kórshi әielding ýiine barghanda, ol eki kózin tars júmyp, kýy tyndap otyrady. Jylaydy, búghan jeter dýniyede әuen joq, qanday keremet deydi. Búl týsinbeydi. Janyna әli jetpeydi. Dombyrany kórip, sherteyin-aq deydi, qarap-qarap qoydy. Kórshi әiel jiyi-jii bauyrsaq, jeti shelpek pisiredi. Al búnyng mamasynyng dayyndaytyny buterbrod, sanyrauqúlaq jeysin. Keshe klass bolyp teatrgha bardy. Búlar týsinbeytin, qiyn spektakli boldy. Abylayhan degen han bolypty! Qytay dey me, orys dey me, qorghan dey me, týk úqsam búiyrmasyn. Saryarqa dep jylady, Saryarqa degen sóitsem, qazaqtyng dalasy eken ghoy, jusan degen shóp eken, iyisi jaqsy, em shóp deydi kórshi apay. «Em shóp deydi, sen ol shópti kórgen de joqsyn, kóresing be, qaydan bileyin?» - dep kýrsindi.

Eki kýndey úiyqtay almay jýrdi. Spektaklidegi anau ata nege qazaghym dep aighaylap, jerdi qúshaqtap jylay bered? Nege Qytay deydi? Olar kóp, biz sonda azbyz ba? Nege? Men nege ýide jalghyzbyn?.. Sodan keyin sol Abylayhandy kósheden kórdi. Qabaghy týksiygen, qoiy qara qasty, qara múrtty, engezerdey agha, boyy tip-tik,  asqar tauday bolyp tramvaydyng ayaldamasynda túrdy.

- Abylayhandy qara! - dep qasyndaghy Mishkasy sybyr ete qaldy.

- Sen ony qaydan bilesin? - dep búl an-tang qalyp súrady.

- Maghan qazaq tarihy únaydy, men spektaklige bardym, mamammen, ol - tarihshy, myna әrtis aghanyng aty-Múhtar Manap.- dedi Mishkasy.

- Al, Abylayhan qazaqtyng úly hany bolghan, bizding qalada eskertkish qoyatyn bolsa, ylghy baryp túrushy edik qoy,- dedi taghy Mishkasy.

-Ol eskertkish bizding Kutuzov kóshesinde  túratyn bolsa ghoy!-dedi búl armandap. Mishka aitqan Abylayhan bolghysy keldi. Qabaghyn týidi. Boyyn tik ústady. Osy jer meniki dep aighaylap jiberdi.

Ýige jaqynday bergende, kórshi shal kórindi.

- Men saghan mynaday bir kitap tauyp qoydym, oqy sony, sosyn atyndy da jóndersin? - dedi qarq-qarq kýlip.

- Shynghys Aytmatov «Borandy beket» - dedi qart endi kýrt ashulanyp. - Sening әkeng siyaqty Sәbitjandar tolyp jatyr múnda!

... Ol sezedi. Kitapty oqyp shyqqan song bәrin týsindi. Mening ghana jalghyz mәngýrttik elesten arylghanym ne kerek, men siyaqty óz bolmysynan adasyp, ajyrap qalghan keybir mәngýrt elester endi qashan oyanar dep jabyghyp jýrmin. Tilimdi ýirenemin, salt-dәstýrdi bilemin, ózgege eliktemey tek óz bolmysymdy saqtap, qarapayym qazaq balasy bolyp óskim keledi deymin ózime-ózim.

Mәngýrt dep jazylyp kitapta, anyzda ghana qalsa eken, balalarymyzdyng bolashaghyn ózimiz ghana oilasaq, mәngýrttik elesten qútqaryp alamyz, beti aulaq, mәngýrt... beti aulaq deyik, Janmirdey jana tughanday bolyp, óz bolmysyna ýniletin balalardyng kóbeygeni - búghan jetkizbes.

... Ol sezedi. Týsinbey jýrip edi. Kózi, jýregi,sanasy oyanghanday boldy. Kórshi apayy endi búghan búrynghyday mәngýrtpising ózing demeytin shyghar? Óitkeni, ol qazir «Borandy beket»!

«Abay-aqparat»