Senbi, 23 Qarasha 2024
Ózgeler 3618 11 pikir 22 Mausym, 2020 saghat 11:40

Putin II Dýniyejýzilik soghysqa «reviziya» jasady

22 mausym kýni últtyq fashistik Almaniya men taptyq fashistik rejim KSRO arasyndaghy 5 jylgha sozylghan qandy qyrghyngha 79 jyl tolady. Osy atauly kýn qarsanynda 18 mausymda Resey preziydenti Vladimir Putin amerika basylymy «The National Interest-ke» jazghan ózining «Vladimir Putin: The Real Lessons of the 75th Anniversary of World War II (Vladimir Putiyn: Ekinshi Dýniyejýzilik soghystyng 75 jyldyghynyng aqiqat tәlimi)» atty maqalasynda II jahan soghysyndaghy KSRO-nyng Baltiya elderin (Estoniya, Litva jәne Latviyany) anneksiyalauy men okkupasiyalauyn zandy dep aqtap shyqty.

Tipti, kenestik dәuirde Evropa múny «okkupasiya» dep aiyptaghan edi. Maqala jaryqqa shyghysymen Baltiya elderi: Latviya, Litva men Estoniya Resey biyligi tarapynan Molotov – Ribbentrop paktisine baylanysty tarihy faktini búrmalaugha óre týregele qarsy túrdy.

Ýsh elding de syrtqy ister ministerlikteri reseylik elshilerdi ózderine shaqyryp, RF Memlekettik Dumasynyng osy paktige qatysty 1989 jylgha KSRO halyq deputattary Sezindegi qaulysynyng kýshin jong bastamasyna qatysty demarshyn bildirdi.

Biz «The National Interest» basylymynyng «Resey preziydenti Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng múrasyn jan-jaqty baghalau kerek» degen óz úsynynysyn algha tartyp, «Munhen satqyndyghyn býgingi europa sayasatkerleri, onyng ishinde polyak kóshbasshylary kózden tasa qylghysy keledi. Munhen satqyndyghy Kenes odaghyna batys elderi óz qauipsizdigi mýddesin kózge ilmeytindigin tanytty» dep, týiindeme jasaudan bastalatyn maqalasyn «Abai.kz» oqyrmandaryna Putin tújyrymdamasynan sitatalar keltirip úsynyp otyrmyz.

Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtalghanyna da 75 jyl ótti. Osy jyldar aralyghynda birneshe buyn ósip, erjetti. Ghalamshardyng sayasy kartasy da ózgeriske týsti. Álemdi qútqaryp, nasizmdy qirata jengen Kenes odaghy kelmeske ketti. Onyng ýstine, sol soghystaghy oqighalar, tipti, oghan qatysushylar ýshin de emis-emis eske alynatyn estelikke ainaldy. Nelikten Resey toghyzynshy mamyrdy eng úly mereke dep atap ótedi? Nege adamdar múny tamaghyna tas túryp qalghanday sezinedi?

Býgin bizde halyq ómirge әkelgen «Ajalsyz polk» siyaqty jana dәstýr bar dep maqtana oy kósiltken Resey Preziydenti, odan әri ózining týsinigindegi II dýniyejýzilik soghys pen Úly Otan soghysy turaly oy týiindeulerine ne TMD, ne әlem kóshbasshylary qúlaq aspaghanyna qynjylyp: «Sol sebepti men II dýniyejýzilik soghys pen Úly Otan soghysy turaly maqala jazugha mәjbýr boldym»,- dep múnyn shaghady.

Ózining búl mәseleni TMD kóleminde kóterui europada dýrbeleng túrghyzghanyn moyynday kele, I dýniyejýzilik soghystan keyingi Reseysiz qabyldanghan Versal kelisimsharty men Últtar Ligasyn aiyptaugha kóshedi. Ári dәl qazir Reseyde oryn alyp otyrghan revanshistik ahualdy qaperine almay, nemisterge «II dýniyejýzilik soghysty revanshistikpen bastady, әri onyng әskery әm ekonomikalyq quatynyng artuyna Batys pen AQSh ta kinәli», dep aiyp taghady.

Jәne 1930-jyldardyng ayaghyndaghy qayyra jer bólisudegi Fiyn-Resey soghysyn tars esten shygharyp, bar kinәni Úlybritaniya, Fransiya men Polishagha artady. Batys basshylarynday emes, ózimbilemdigi bar Stalinning Hitlermen eshqashan jeke kezdespegenin maqtan etedi.

Maqala basy býtin kenestik Reseydi aqtap alugha tyrysudan túrady. Onyng II dýniyejýzilik soghys bastalysymen fashistik Almaniyamen auyz jalasyp, 2 birdey memlekettin, Polisha men Finlandiyagha soghys ashyp, jerin tartyp alghany, al, Latviya, Litva men Estoniyany memlekettiginen aiyrghany auyzgha alynbaydy. Endi osy aqtap alulardy oqyrmangha úsynayyq.

«Sonymen, Úlybritaniya, Fransiya, Muhende solqyldaqtyq jasady». Búl Kenes odaghyna fashistik Almaniyamen birlesip, Resey imperiyasynyng jerlerin qaytaryp alugha zor mýmkindik bergenin Putin esinen shygharyp alghan sekildi.

«Tap osy jaghdayda Kenes odaghy Almaniyamen shabuyl jasaspau turaly paktige qol qoydy. Ol búl qadamgha barghan eng songhy europalyq el edi. Onyng ýstine búlay etu eki birdey maydannyng ashyluynan: shyghysta  – japonmen, batysta – Almaniyamen, bolatyn, әri búl kezde Halhiyn-Gol ózeninde úrys qimaldary jýrip jatqan.

Stalinmen onyng manyndaghylar shyn mәnisinde kóptegen zandy aiyptaulargha әbden layyqty. Biz onyng rejimining óz halqyna jasaghan qylmysyn әm jappay qughyn-sýrgin ýreyin esh úmytpaymyz. Basqasha aitar bolsaq, kenes basshylyghyn kóptegen mәseleler boyynsha aiyptaugha da bolady, biraq, búlay etushilik syrtqy kýshterding oghan tóngizgen qaupin úghynbaushylyqqa әkep soqtyrady. Olar Kenes odaghyn jayyna qaldyryp, tek Almaniya men olardyng odaqtastarymen ghana istes bolghylary keldi. Mine, osy tónip túrghan qauipti kórgendikten, uaqytyn qúry bosqa jibermey, elding qorghanys qabiletin arttyrugha júmsay bildi.

Biz býgin zamanalyq Reseyge qatysty, shabuyl jasamau turaly paktige qol qoy boyynsha kóptegen aiyptaulardy estiymiz. IYә, Resey KSRO-nyng múrager memleketi bolyp tabylatyndyqtan, kenestik kezendegi jenister men jenilister – bizding myng jyldyq tarihymyzdyng ajyramas bir bóligi. Sonymen qatar, Kenes odaghynnyng Molotov-Ribbentrop paktisine beriletin qúqyqtyq әm moraldyq baghalaudy da esten shygharmaymyz. Jogharghy Kenesting 1989 jylghy 24 jeltoqsandaghy qaulysy men qúpiya hattama «eshqashan kenes halqynyng erik-jigerin tanytpaytyn, ol ýshin jauap bergizbeytin» «jeke biylikting aktisi» dep resmy aiyptaghan bolatyn.

Nemister jana status-kvony qalyptastyrudy úsyndy. 1939 jyldyng 28 qyrkýieginde Ioahim fon Ribbentrop pen V. Molotov Mәskeude Almaniya men Kenes odaghy arasyndaghy shekara men dostyq turasyndaghy kelisimshartqa jәne memlekettik shekaranyng ózgeriske týsui jayyndaghy qúpiya hattamagha qol qoydy. Ol boyynsha de-fakto eki elding armiyasy ornalasatyn shekteu shegi moyyndaldy.

1939 jyldyng kýzinde Kenes odaghy ózining әskery strategiyalyq jәne qorghanys maqsatynda Latviya, Litva men Estoniyany inkorporasiyalau prosesin bastap ketti. Olardyng KSRO-gha qosyluy biylikting saylanghan organdarynyng kelisimsharttyq úigharymy boyynsha jýzege asyryldy. Búl sol kezdegi halyqaralyq jәne memlekettik qúqyqqa say keledi. Onyng ýstine, 1939 jyldyng qazan aiynda búryn Polisha qúramynda bolghan Vilino qalasy men onyng tóniregi Litvagha qaytaryldy. Baltiya respublikalary KSRO qúramynda bolghanda ózderining memlekettik organdaryn, tilin saqtap, Kenes odaghynyng joghary memlekettik qúrylymdarynda ókilettilikke ie boldy.

Sol sebepti, nasisterding syrtqy ister ministri Ribbentroptyng Mәskeudegi eki aptalyq sapary Ekinshi dýniyejýzilik soghysty bastaugha basty negiz boldy dep әdiletsiz úigharym jasaugha bolmaydy. Soghys otynyng búryq ete qaluyna barsha jetekshi elder belgili bir mólsherde jauapkershilikte. Olardyng әrqayysy tónip kele jatqan әlemdik apattan tek ózimdi ghana aman-esen alyp qalamyn dep myng qúbylghan qiytúrqylyqqa basyp, qatelik jiberdi», - depti Putiyn.

Maqalada Resey basshysy:

«Múny sóz etkende men ne aiyptaytyn, ne aqtaytyn tóreshining rólin óz moyynyma almaymyn. Sonymen birge, elder men halyqtardy tyghyryqqa tireytin tarih salasyndaghy halyqaralyq aqaparattyq konfrontasiyanyng jana bútaqshasynyng tuyndauyna da múryndyq bolghym kelmeydi. Men әlem elderindegi ghylymy bedeldi, aq, adal akademikter ózderi saralap, tiyisti baghasyn berip, bir izge týsiredi dep esepteymin. Bәrimizge de aqiqat pen obektivtilik kerek. Eger osylay isteytin bolsaq, búrynghy jibergen qatelikterdi qaytalamay, beybit te, tabysty ómir sýrudi úzaq jyldargha qamtamyz ete alamyz»,- degen týiindeme pikir bildiredi.

Putin KSRO-ny jasyryn aqtap, Batysty sipay qamshylay kinәli etudi óz aldyna basty maqsat etip qoyady. IYә, búl soghysty tek KSRO men fashistik Almaniya Polisha jerin jaulau arqyly bastady. Búl eshkim jaltara almaytyn tarihy fakti. Múny aqtau – aqyldan adasqandyq. Arty eki qoshqardyng basy bir qazangha syimay, 1941 jyldyng 22 mausymyndaghy Resey jaghy «Úly Otan soghysy» dep ataytyn, TMD elderi «Shyghys maydan» dep sanaytyn 5 jyldyq qandy qyrghyn soghysqa úlasty.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450