Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2160 0 pikir 17 Qarasha, 2011 saghat 12:36

QMG BÓ Janaózen qalasynda bitimgerlik komissiya júmysyn bastady degen aqparatty joqqa shygharady

QMG BÓ Janaózen qalasynda bitimgerlik komissiya júmysyn bastady degen aqparatty joqqa shygharady, dep habarlaydy kompaniyanyng baspasóz qyzmeti.

«Birqatar búqaralyq aqparat betterinde Janaózen qalasynda bitimgerlik komissiya júmysyn bastapty-mys degen siyaqty jansaq habarlardyng jaryqqa shyghuyna baylanysty, «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ («QMG BÓ», «Kompaniya») eshqanday bitimgerlik komissiyanyng qúrylmaghanyn jәne qúrylmaytynyn habarlaudy jón dep tapty», delingen baspasóz qyzmeti jariyalaghan habarlamada.

QMG BÓ Janaózen qalasynda bitimgerlik komissiya júmysyn bastady degen aqparatty joqqa shygharady, dep habarlaydy kompaniyanyng baspasóz qyzmeti.

«Birqatar búqaralyq aqparat betterinde Janaózen qalasynda bitimgerlik komissiya júmysyn bastapty-mys degen siyaqty jansaq habarlardyng jaryqqa shyghuyna baylanysty, «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ («QMG BÓ», «Kompaniya») eshqanday bitimgerlik komissiyanyng qúrylmaghanyn jәne qúrylmaytynyn habarlaudy jón dep tapty», delingen baspasóz qyzmeti jariyalaghan habarlamada.

Birinshiden, QR Enbek Kodeksinde újymdyq enbek dauynyng alghashqy kezenderinde bitimgerlik komissiyasyn qúru qarastyrylghan. 2011 jyldyng mamyr aiynda «Ózenmúnaygaz» ÓF (ÓMG) jәne «Qarajanbasmúnay» AQ-ynda (QBM) zansyz narazylyq aksiyasyn úiymdastyrushylar prinsipti týrde júmys berushimen dialog ornatudan qashty, ailyq jalaqyny kóteru turaly ózderining talaptarynyng qaltqysyz oryndaluyn talap ete otyryp, bitimgerlik proseduralargha qatysudan bas tartty. Zanda kórsetilgen qanday da bolmasyn bitimgerlik proseduralardy saqtamastan, júmys berushige qysym kórsetu ýshin júmysty toqtatu siyaqty sharany tandap aldy. Birinshi kezekte, QMG BÓ zansyz narazylyq aksiyasyn tolyqtay toqtatylghannan keyin kelissózder jýrgizuge dayyn ekenin birneshe ret mәlimdedi. Osylaysha, zansyz narazylyq aksiyasyn úiymdastyrushylar ózderining kinәsinen bitimgerlik komissiya qúru mýmkindigin qúr jiberip aldy.

Ekinshiden, QR Enbek kodeksine sәikes, «bitimgerlik komissiya - júmys berushi men júmyskerlerding (olardyng ókilderinin) kelisimimen qúrylatyn organ». Onyng ýstine, býgingi tanda ÓMG-de de, QBM-da da eshqanday enbek dauy tuyndaghan joq, al júmys berushige talap qoyghan zansyz narazylyq aksiyasynyng belsendileri júmystan shygharylghandyqtan, olar atalghan kompaniyalardyng júmyskerleri bolyp tabylmaydy.

Atalghan adamdar eshqanday sebepsiz úzaq uaqyt boyy - birneshe tәulikten bastap ýsh aigha deyin júmys ornynda bolmaghany ýshin QR Enbek kodeksine sәikes júmystan shygharyldy. Búl sheshimning dúrystyghyn birneshe ondaghan adamdardyng búrynghy júmys oryndaryna qayta alu turaly talap-aryzdaryn qanaghattandyrudan bas tartqan Janaózen jәne Aqtau qalasynyng sottarynyng sheshimderi rastay alady.

Janaózen qalasynda ótken zansyz narazylyq aksiyasynyng belsendilerimen kezdesu bitimgerlik komissiyanyng otyrysy emes, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau viyse-ministri B.B. Núrymbetovting jetekshiligimen ótken júmystan shygharylghandardy jana júmys oryndaryna júmysqa túrghyzu jónindegi respublikalyq shtabtyng otyrysy bolatyn. Shtab júmysyna respublikalyq jәne jergilikti biylik organdary men qúqyq qorghau organdarynyng ókilderi qatysuda.

QMG BÓ taghy bir ret júmystan shygharylghan zansyz narazylyq aksiyasyna qatysushylardy qayta júmysqa qabyldau turaly mәselening qaralmaytynyn habarlaydy, sebebi olardy júmystan shygharu qatang týrde zangha sәikes jýrgizildi jәne olardyng ornyna Kompaniyanyng biliktilik talaptaryna sәikes keletin jana júmyskerler qabyldandy.

Sonymen qatar, búghan deyin habarlanghanynday, QMG BÓ ÓMG-ge qyzmet kórsetetin servistik jәne merdiger úiymdargha qosymsha tapsyrys ornalastyrdy, sonyng arqasynda ortasha ailyq jalaqysy 170 myng tengeden 270 myng tengeni qúraytyn 230 qosymsha júmys ornyn ashyldy. Alayda júmystan shygharylghandar osy kýnge deyin búl mýmkindikti paydalanghan joq.

ALMATY, 17 qar - Qazaqstan janalyqtary AA.

newskaz.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5499