ÚBT 2020! IYә, ÚBT-nyng ýsh kýni ótti, qazirge deyin testileuge kirgen oqushynyng 676-sy mýmkindiginen bir jylgha shettetildi. Býgin búl san taghy da ósetini anyq. Osy oqushylardyng obaly kimde? ÚBT tóniregindegi daugha sarapshy retinde emosiyamyzdy basyp, bir saraptama jasap ótelik.

IYә, ÚBT bala bilimin 100% anyqtaytyn keremet jýie emes. Biraq, Qazaqstannyng dәl qazirgi jaghdayynda búdan tiyimdi jýie joq. Bizdi búdan tiyimdi jýielerge barghyzbaytyn eng basty bylyq - jemqorlyq. Júmystyng negizgi bóligin tehnika anyqtaytyn ÚBT-ny bylyqtyryp jatqan qauym, emtihandyq jýiege nemese basqa jýiege auyssa, qorasyndaghy malyn týgel satsa da, oqugha týse almaytyn naghyz bylyq bolary anyq. Sol ýshin de, ÚBT-ny qoldamasqa amal joq.

ÚBT-daghy test sapasy turaly 2004-2014 jyldar aralyghynda eng kóp shulady. 2017 jylghy ÚBT-nyng jetildirilip, jana formatqa ótui men test sapasy turaly әngime biraz azaydy. Sebebi, songhy jyldary shynymen test sapasy kóp jaqsardy. ÚBT jana dengeyge ótip, balanyng óz bilimin kórsetuine, qabiletin sәulelendiruine jol ashty.

Áttegen-ay, dәl osy tústa 2016 jyldan beri WhatsApp-tyng kýshi ÚBT-ny 11 jyldyq bilimning nәtiyjesi emes, telefonnyng mýmkindigine ainaldyryp jiberdi. Sodan beri 6 jyl telefonmen kýrestim. Biraq, tyndaghan ministrlik, tyndaghan Últtyq testileu ortalyghy bolmady. Onyng artynda Últtyq testileu ortalyghynyng eki basshysy sottalyp kete bardy.

Maqtaytynday bar, biraq, sol sendi qazirgi ministr Ashat Aymaghambetov pen qazirgi Últtyq testileu ortalyghy diyrektory Didar Smaghúlov búzdy.
Ótken jyly ministr Ashat Aymaghambetov taghayyndala salyp qabyldauynda bolghanda, alghashqy mәsele retinde osy ÚBT-daghy telefon mәselesin kótergem.

Sol kezde ministr búl mәseleni nazargha alatynyn aitqan edi.

Ile-shala, әleumettik jelide tanysyp, qazirgi Últtyq testileu ortalyghy diyrektory Didar myrzamen birneshe ret kezdesip, osy mәsele túrghysynda sóilestik. Jetkizgen úsynysyma qoldau bildirip, qoghamda ýzdiksiz kóterilgen búl mәselege óte batyl qadamdar jasady.

Bizdegi ÚBT-ny tazartu maqsatynda ýsh ýlken qadamgha bardy.

1. ÚBT-da tyiym salynghan zattardy (shpor, telefon) ÚBT punktine alyp kirgen nemese qoldanghan oqushylardy bir jylgha ÚBT-dan shettetu.

2. ÚBT tapsyrghan әr punkt tikeley efirde baqylanyp, ol viydeony 2 ay tekseruge alu. Eki ay ishinde viydeoda oqushynyng tәrtip búzghany, tyiym salynghan zattardy qoldanghany anyqtalsa, onyng baly joyylyp, memlekettik grant konkursynan bir jylgha shettetu.

3. ÚBT-da óz júmysyn dúrys atqarmaghan assistent nemese komissiya mýshesin júmystan birjolata bosatu.

Biyl elde karantin bolyp, 4 toqsan bolmady. Onyng ýstine halyqaralyq emtihandardyng talabyna zertteu jasay otyryp, oqushylargha eki týrli jenildik jasady.

1. Barlyq oqushygha kalikulyator paydalanugha mýmkindik berip, ony әr partada ornalastyrdy.

2. 4 toqsan karantin kezindegi baghdarlama súraqtary ÚBT-dan alynyp tastaldy.

Eldegi karantin jaghdayyna qaramastan, dәl osy talaptar boyynsha býkil respublika dengeyinde ÚTO basshysy jýzge juyq tikeley efirde súhbat berip, әr týrli BAQ-ta, әleumettik jelide 2 aidan astam týsindiru júmystaryn jýrgizdi. Mektepterding bәrine tәrtip erejesin jiberip, bilim bólimine búiryqtar berdi. Mening ózim neshe tikeley efir ótkizip, ondaghan post jazdym. Biraq...

Jep ýirengen auyz jalaqtaghanyn qoymaydy eken. Sonyng nәtiyjesinde ýsh kýnde 676 oqushy bir jylgha ókinishte qaldy. Endi әuelgi súraqqa qayta oralayyn. Osy oqushylardyng obaly kimde?

Múnyng obaly ýlkenderde.

1. Balasyna zandy bilip túryp, telefon alyp kiruine, jalghan úpay jinauy ýshin baryn salyp jýrgen ata-analar qauymy. Balanyz adam bolsyn deseniz, sapaly bilim aluyna jaghday jasanyz. Óziniz balanyzgha ÚBT-da úrlyq jasaudy ýiretip túryp, "jýie kinәli" dep kósile sóilemeniz. Otan otbasydan bastalady. Balanyzgha obal jasamanyz ATA-ANA! Balanyzdyng ótirik baly kimge kerek?

2. Arly ústaz balagha shpor qoldanu men telefon qoldanudy ýiretpeydi. Tipti ústaz degen aty bar adam ýiretpeydi. Ókinishke qaray, ÚBT-gha alyp kiretin telefonyn kreditke ata-anasyna alyp beruge ýgit jasap, balagha telefon artynda óz shamasy kelmegen súraq jauabyn әr týrli chattardan nan súraghan tilenshidey jauap súrap, shyqqan song sol oqushynyng nәtiyjesine maqtanatyn ústazdyng ol mektepte jýruining ózi qylmys.

3. Bizde bir jalghan psihologtar bar, birdeme bolsa bala suisidke úshyraydy dep attandaytyn. Aynalayyn psihologtar, birinshiden әdiletke, tәrtipke esi dúrys adam qarsy shyqpaydy. Ekinshiden, bala әdiletsizdikke ashynuy mýmkin, әdiletsizdikke kýiinui mýmkin. Biraq, tәrtip ýshin esh bala ondaygha barmaydy. Ár bala ózining dengeyin biledi.

Al, ÚBT-da 11 jyl jaqsy oqyghan baladan 11 jyl 2 men 3-ke oqyghan bala әldeneshe 10 úpay joghary alghanda, ana jaqsy oqyghan bala múnday әdiletsiz elden týniledi. Kýiinedi. Kýireydi. Múnday óz balalaryna bilimine say grant bermeytin elden, bilimdini baghalamaytyn elden, kim kóringen orta joldan memlekettik grantty adal almaytyn elden suynady, bezinedi.

IYә, osynday qatang talaptar astynda internette súraq qaptap ketti, óte-móte audandyq, auyldyq jerlerden shyghyp jatyr. Onyng qúrbandary baghanaghy 676 bala jәne bolashaqta viydeo tekserilip, taghy biraz balanyng baly joyylatyny aqiqat.

Taghy da aitarym sol sóz. Tәrtipsizdikti aqtap alugha tyrysu,
zansyzdyqty aqtap alugha tyrysu,
biliksizdikti aqtap alugha tyrysu -
qylmysty aqtap alugha tyrysu.
Búl - eshqashan ilgeri basatyn qoghamnyng tirligi emes!

Bireuler zannyng saqtaluyna qarsy shyghudy "demokratiya" dep atap jýr. Zang ýstemdik qúrmaghan, ereje, búiryq oryndalmaytyn elding erteni búldyr. Demokratiya - zansyzdyq emes, ol zannyng oryndaluyn talap etu, ol zandy talap etu!

IYә, qúrmetti ata-analar, ústazdar. Elding eng basty salasy - bilim. Bilim salasynyng eng basty baghyty bilimdini qoldau, elge esi dúrys, bilimdi, patriot kadr tәrbiylep shygharu. Al, ÚBT - sonyng eng manyzdy bir basqyshy. Búl bylyq bolsa, sapaly kadr da, jarqyn bolashaq ta joq.

2017 jyly ÚBT-gha 20 kýn qalghanda osy jelidegi bir qyz ózining sinlisin alyp keldi. Himiyadan dayyndap berinizshi, medisinagha tapsyratyn edi dep, jaqsy dep alsam, әlgi qaryndasymyz 8 synyptyng eng qarapayym himiyalyq tendeui týgili, kóbeytu kestesine jarty saghat oilanady. Ýsh kýn sabaq ótip, әpkesin shaqyryp alyp, basqa salagha aparu turaly kenesimdi berdim. Ashulanyp, alyp ketti. Sol jyly tamyzda grant tiziminde әlgi qyz 128 balmen jalpy medisinanyng grant iyegerlerining tiziminde túrdy. Ápkesine habarlasyp "qalay týsti?" dep edim, "shýkir, telefon bar ghoy" dedi. Kýiip kettim.

- Aynalayyn, keyin sinling isteytin poliklinikany aityp qoyshy, men mýldem alys jýreyin, - dedim. Shyny kerek, qorqamyn. Bolashaqta ol eshqanday da sauatty dәriger bolmasy anyq. Sebebi, onyng bazalyq bilimi joq. Biraq, ata-analar jabydan túlpar jasaghymyz keledi.

Dәl sonday, atyn әreng jazatyn studentter joghary oqu ornynda órip jýrgenin uniyversiytet múghalimderi jylaghanday jetkizedi. Tipti eldegi 4 jyl búryn bir medisinalyq uniyversiytetke 850 oqushy qabyldanghan edi. Qazir 4 kursta 250-ge jetpeytin student oqidy. Qalghan 600 oqushy qayda? Oqy almay qoshtasty. Qayran memlekettik grant, qayran esil ekonomika. Ol taghy jaqsy, tipti, әr sessiyasyn aqshamen jauyp, qyzylmen qorghap shyghatyn qansha "sauatsyz" bar. Elding erteni dәl sonday sauatsyz mamandarmen asa qauipti.

Býgin tórtinshi kýn, úiqysyz әr balanyng jayyn andyp, ÚBT-ny baqylap, ÚTO baspasóz qyzmetimen saghat sayyn pikir almasyp otyrmyn. ÚBT jyldaghymen salystyrghanda, qaytalap aitam, salystyrmaly týrde taza. Biraq, 100 payyz emes. Dәl qazir tipti óz oqushylarym óte jaqsy nәtiyjemen shyghyp jatsa da, solardyng nәtiyjesin jariyalay almaymyn. Sebebi, ÚBT-daghy tәrtipti qoldaushylardan qarsy shyghushylar kóp. Tәrtipsizdikti aqtap alghysy keletinder kóp. Álemde ÚBT-da qylmystyq jaza qoldanatyndar da, tek әskeriyler ótkizetin de elder bar. Jәne solar eng damu qarqyny joghary elder.

Bala, balanyng isi shala. Biz balalargha aramdyqty ýiretpeyikshi. Adaldyqty ýireteyik. Taza qogham, sauatty qogham qúramyz desek, barshamyz kýsh salayyq. Tipti myna qoghamgha bir ministrlik, bir últtyq testileu ortalyghy da shamasy kelmey jatyr. Sebebi, biz tolyq zansyz, jemqor elge ainalyp bolghanbyz. Osydan tazaramyz desek, әr adam kýsh salayyq.

Biz tәrtipti ýsh jyl ornata alsaq, oqushy da, qogham da ózdiginen ýirenedi. Nazarbaev ziyatkerlik mektebining qabyldau emtihanynda, Nazarbaev uniyversiytetining qabyldau emtihanynda eshkim "kóshirem" dep oilamaydy. Dәl sol sekildi kýige jetkizuimiz kerek.

Búl - ar aldyndaghy, bolashaq aldyndaghy JAUAPKERShILIGIMIZ!

Ayatjan Ahmetjanúly

Abai.kz