Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3089 0 pikir 26 Mausym, 2009 saghat 07:23

Ahmetjan Kerimbekov. Búra tartqandarmen kýreseyik

Biz egemen elimizding ertengi bolashaghy ýshin atqa-rylyp jatqan sýbeli iske qashanda óz ýlesimizdi qosyp jýruimiz kerek. Bodandyq búghauynan bosanghan qazirgi kezeng ýshin ótkenge qúrmetpen, ertenge ýmitpen qarau daghdymyzdan janylmaugha tiyispiz.
Býgingi tandaghy elimizde jýrgizilip jatqan memlekettik sayasattyn  tolyqqandy jýzege asuy ishki jәne syrtqy sayasy túraqtylyghymyzdyng kepili ekendigin әrqashanda este ústau-gha tiyispiz. Al múny nasihattau qashanda basty mәselelerding biri retinde qala bereri haq. Óitkeni, býgingidey jetistikke qalay jetkenimizdi, kezinde qanday asu bermes ótkelderden ótkendigimizdi óskeleng jәne keler úrpaqtyng kópshiligi tolyq týsine bermeui mýmkin. Týsinse de asa mәn bermesi anyq.
Bizding qogham kóp últ pen úlysty, kóp dindi. Áriyne, múnyng bireuge únamauy da mýmkin.  «Bizge kóp últtylyqtyng qajeti qan-sha, kóp dindi boludyng artyq-shylyghy nede, nege últtyq mem-leket bolmaymyz?» dep, zamana talabyna jauap bere almaytyn qanday da bir saualdarmen basymyzdy qatyrghannan góri,  elimizdegi basty ústanymda-rynyng qatarynan sanalatyn múnday mәselelerge jan-jaqty bayyptylyqpen qarauymyz kerek-aq.

Biz egemen elimizding ertengi bolashaghy ýshin atqa-rylyp jatqan sýbeli iske qashanda óz ýlesimizdi qosyp jýruimiz kerek. Bodandyq búghauynan bosanghan qazirgi kezeng ýshin ótkenge qúrmetpen, ertenge ýmitpen qarau daghdymyzdan janylmaugha tiyispiz.
Býgingi tandaghy elimizde jýrgizilip jatqan memlekettik sayasattyn  tolyqqandy jýzege asuy ishki jәne syrtqy sayasy túraqtylyghymyzdyng kepili ekendigin әrqashanda este ústau-gha tiyispiz. Al múny nasihattau qashanda basty mәselelerding biri retinde qala bereri haq. Óitkeni, býgingidey jetistikke qalay jetkenimizdi, kezinde qanday asu bermes ótkelderden ótkendigimizdi óskeleng jәne keler úrpaqtyng kópshiligi tolyq týsine bermeui mýmkin. Týsinse de asa mәn bermesi anyq.
Bizding qogham kóp últ pen úlysty, kóp dindi. Áriyne, múnyng bireuge únamauy da mýmkin.  «Bizge kóp últtylyqtyng qajeti qan-sha, kóp dindi boludyng artyq-shylyghy nede, nege últtyq mem-leket bolmaymyz?» dep, zamana talabyna jauap bere almaytyn qanday da bir saualdarmen basymyzdy qatyrghannan góri,  elimizdegi basty ústanymda-rynyng qatarynan sanalatyn múnday mәselelerge jan-jaqty bayyptylyqpen qarauymyz kerek-aq.
Qoghamda oryn alyp jatqan irili-úsaqty is-sharalardyng kóptep ótkizilui elimizdegi dәstýrli dinimizding damuyna keng jol ashuda. Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylary sezderining respublikamyzda qatarynan 3-shi ret ótkizilui elimizdi shet memleketterge tanytyp qana qoymay, dinimizding damu satysyndaghy ornyn da aiqyndauda. Búl - Elbasynyng jýrgizip otyrghan kóregen sayasatynyng arqasynda jýzege asyp otyrghan jәit.
Zayyrlylyq ústanymyndaghy bizding qoghamda últtyq nemese diny qúndylyqtarymyz óte tómendep otyr dep eshkim de aita almasa kerek. «Sabaqty iyne sәtimen» degendey, búl mәseleler de uaqyt ótken sayyn jergilikti túrghyndar arasynda óz manyzyn arttyryp keledi. Ózge mәselelerdi bylay qoyghanda, din salasyndaghy jetistiktermiz, Allagha shýkir, jeterliktey. Tәuelsizdikke ie bolghan tústaghy din mәselesimen qazirgi kýngi jýrgizilip jatqan diny júmystar salystyrugha kelmeydi. Búl neden kórinedi? Endi osyghan toqtalayyq.
Birinshiden, meshitterimizding sany tәuelsizdik alghanda nebәri  64 bolsa, býgingi kýni 2350-den asty.  Búl, sol kezenmen qaraghan-da, qazirgi tanda meshitterimizding 35 ese kóbeygenin kórsetedi.
Ekinshiden, ózge ónirlerdi eseptemegende bir ghana Ontýstik Qazaqstan oblysynda songhy eki jarym jyldyng kóleminde tirkeu organdaryna tek dәstýrli islam dinine qarasty qúrylymdar ghana tirkelude.
Ýshinshiden, dәstýrli dinimizding últtyq qúndylyqtarymyzben ózara astasa týsui. Songhy uaqyttary Imam Aghzam Ábu Hanifa mazhabynyng negizinde qazaqstandyq qoghamdaghy islamnyng últtyq erekshelikterimizben jaqyndasa týskenin bayqaugha bolady.
Tórtinshiden, Qazaqstan mú-sylmandary diny basqarma-synyng uaqyt ótken sayyn janasha júmys tәsilining jetile týsui. Qazirgi kezde Diny basqarmada meshit imamdaryna degen talaptyng arta týskenin bayqaymyz. Sonymen birge, Bas mýfty Ábsattar qajy hazretting bastauymen jer-jerlerde halyqpen túraqty ótkizilip jýrgen kezdesuler men imamdardyng bilimderin jetildirudegi ondy qadamdardy atap ótken jón. Mysaly, juyrda ghana búghan deyin eskerilmegen mәselening biri - barlyq oblys-tardaghy ókil imamdardyng bilimderin jetildiruge arnalghan seminar ótkizildi.
Besinshiden, qaltaly azamat-tardyng sauapty isterge den qoya bastauy (meshit ashu, t.b.); Barsha әlemning Jaratushysy - Allah taghalanyng bergen nyghmetterin týsinushi qolynan is keletin azamattar meshitter salyp, sauapty iske bet búruda. Osynyng negizinde songhy 4-5 jyldyng kóleminde ontýstik ónirinde jýzdegen meshitter salynyp, halyqtyng iygiligine berildi.
Sonymen qatar, qazirgi tanda әlemdi sharpyp otyrghan qarjy daghdarysy kezeninde kez kelgen jangha ruhani, ahlaqtyq túrghydan jәrdem jasaluynyng manyzy erekshe. Osyghan bay-lanysty, oblystyq «Abdul Hamid Qattani» meshitinde azamattargha diny túrghydan qoldau jasaytyn, qajetti aqparattyq kómek kórsetetin «Sabyrlylyq bólmesi» ashylyp, júmys jýrgizude. Búghan arnayy kezekshi imamdar bekitilgen. Ómirden qajyghan, sharshaghan kez kelgen jangha esik ashyq. Múnday bólmelerdi qazirgi uaqytta ózge de meshitterde ashu josparlanuda.
Osynday mәselelerding negi-zinde dәstýrli dinimizding qogham-daghy orny aiqyndala týsu-de. Múnyng barlyghy da Allah taghalany tolyqqandy tanyp-biluding nәtiyjesinde jýzege asyp jatqan jayt deuge bolady.
Degenmen, júmys bar jerde kemshilikterding de oryn alyp, olqylyqtardyng da qosa jýretini belgili. Dәl qazirgi uaqytta bizding din salasyndaghy isimizde birqatar kemshin tústardyng barlyghyn jasyryp, jaba toqy almaymyz. Búl, әsirese, qoldanystaghy zang mәselelerine qatysty.
Qoghamdaghy ekstremistik ba-ghyttaghy kereghar diny aghymdar men destruktivti, totalitarlyq sektalardyng qyzmetining jýr-giziluine jergilikti jerler-degi qarapayym halyq eng aldymen meshit imamdary men moldalaryn kinalaydy. Áriyne, belgili bir dengeyde múnymen kelisuge de bolar. Biraq, olar-dyng (týrli diny aghymdardyn) qoghamdyq qatynastargha erkin týsuine zanymyz jol berip otyrghan jaghdayda, olargha qarsy sharalardyn  әli de óz  dengeyinde qolgha  alynbay  otyrghany ýshin  dindarlardy bir  jaqty kinәlaudyng qisynsyzdyghyn aitqan.
Qogham ómirinde keritartpa aghymdardyng kóbeyip, júmys jýrgizuin elge, dinge jany ashityn kez kelgen azamattyng qolday qoymasy anyq. Endigi jerde kelimsek diny aghymdardyng paydasyzdyghyn ashyq әshkerelep, olardyng naqty bet-beynesin kórsetetin kez keldi dep esepteymiz. Búl ýshin eshkimdi de kinәlaudyng reti joq. Óitkeni, qazirgidey ashyq qoghamda múnday ótkir mәselelerding aityluy zandy da.
Taghy qynjyltatyn mәse-lening biri - islam dinining ózinde kóptegen tarmaqtargha bóli-nushilik mәselelerining beleng aluy der edik. Hanafittik maz-hab negizinde júmys jýrgizetin Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng ondy baghytyn eskermey, óz betterinshe «sýrleu salyp», týrli joldardy úsynyp, halyqty adastyryp, shatastyryp jýrgen kóptegen diny aghymdar óz betterinshe júmystaryn jýrgizude. Búlardyng qataryna hanafittik mazhabty ústana otyryp, júmys jýrgizetin sopylyq baghyttaghy keybir toptar men ismatullashylardy, key sәtterde qylang berip qalatyn núrshylar men sýleymenshiler jamaghatyn jatqyzugha bolady. Jogharyda atap ótkendey, búlardyng barlyghy da Imam Aghzam Ábu Hanifa mazhabyn ústanushy toptar. Týpki qazyghy bir bolyp tabylatyn múnday toptardyng bastary birikpey otyrghandyghy ózge dindegiler ýshin izdegenge súraghanday bolyp otyrghanyn bireu týsiner, ekinshi bireu týsinbes. Búlardan bólek, el ómirinde ortodoksalidi islamdy ústanushy - uahabiylik-sәlәfiylik aghym, tәkfirshiler jamaghaty men «Tablighy jamaghat» siyaqty úiymdar bar. Sonday-aq, ortalyghy Londonnan núsqau-tapsyrma alyp otyrghan islamgha jatpaytyn iritki salushy ahmadiyalyqtar da óz is-әreketin emin-erkin jalghastyruda.
Músylmandyqty betperde etip, halyqty týrli joldarmen aldap-arbap, óz qatarlaryn toltyryp jatqan múnday keri aghymdardyng bizding elimizge paydasy joq. Tek keybir qandastarymyzdyng osylardyng aldau-arbauyna op-onay týsip qalatyndyghy qynjyltady. Qasiyetti Qúran Kәrimning «Hujrat» sýresining 10 ayatynda: «Shyn  mәninde,  músylmandar  bir-birine bauyrlar» delinse, hazreti Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyz hadis shәrip-terinde: «Músylman - músyl-mangha bauyr» deydi. Týrli aghymdardyng jeteginde ketip otyrghan azamattardyng barlyghy da shet jaqtan kelgender emes, ózimizding qaragóz bauyrlarymyz. Olardyng adasyp, ózderining qanday torgha týsip otyrghanyn sezinbeytini qynjyltady-aq. Osynyng barlyghy, ainalyp kelgende, diny sauattylyqtyng jetispeushiliginen, әri dinge degen nemqúraydylyqtan tuyndauda.
Sonymen qatar, aty hristiandyq bolghanymen kýlli hristian әlemining ózi teris qarap otyrghan «IYegova kuәgerleri» diny qauymynyng júmysy da bizde emin-erkin jýrgizilip keledi. Ótken 2008 jyldyng tamyz aiynda búl diny úiymnyng qyzmeti sot sheshimimen 6 aigha toqtatylghan edi. Ókinishke oray, arada 2-3 ay óter-ótpes búl sheshim joghary organdardyng tarapynan zansyz dep tanylyp, sot sheshimi búzyldy. Qazirgi kezde búlar qyzmetin jalghastyruda.
Jalpy, múnday diny aghymdardyng aldyn alyp, olardyng qyzmetine tosqauyl qoyylu kerektigi kimge de bolsyn, belgili. Ol ýshin qoldanystaghy zandarymyzdyng el túrghyndaryna júmys isteui qajet. Tym әsire demokratiyashylyqtyng bizge bereri shamaly. Qogham oghan dayyn emes. Áli erte. Sony barly-ghymyz týsingenimiz jón.
Biz asyl dinimizdi týrli sayasy maqsatqa paydalanghysy keletinderge jol bermey, әri olardyng jetegine ketpey, bir-tútas Qazaqstan ýshin júmyla júdyryq bolyp, dinder arasyndaghy týsinistikke, ýnqa-tysugha jol ashyp, jikshildik pen fanatizmge tosqauyl qoigha tiyispiz. Búl ýshin bizde eng aldymen birlik boluy kerek. «Birligi jarasqan el ozady» degen qanatty sóz bar qazaqta. Sondyqtan barlyghymyz ózara yntymaq pen birlikte, syilas-tyqta jýrsek, bizdi alar jau bolmaq emes. Áytpese, qaraqan basymyzdy ghana oilap, ústanghan týrli diny kózqarastarymyzgha baylanysty qazirgi kezdegi sóz, din bostandyqtaryn qalqan etip bir-birimizdi jaghamyzdan alyp, jazyqsyz da negizsiz jala jauyp, sýrindiruge tyryssaq, ózimiz de, elimiz de qasiret shegedi. Osyny úmytpaghan jón der  edik. «Birlik týbi - tirlik», «Yrys aldy - yntymaq» demey me dana halqymyz. Endeshe, bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharudyng paydasy da, ghibratynyng da mol ekendigi aqiqat.

 

 

 

Ahmetjan Kerimbekov, QMDB-nyng Ontýstik Qazaqstan oblysy boyynsha ókil imamy.
http://muftyat.kz/

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371