Qazaq qoghamy aldynda atap kórseter Aghalar qalmay barady... Kóz aldymyzda keng iyq aghalar kishi tartyp, bary borday tozyp bara jatqanday. Kim jayynda aitsang da qasynda túrghan bireu sen bilmes qúpiyalardy qoparyp, laghynet aityp, lastap shygha keledi. Top júrtqa, topan sózge toqtau joq. Sol jerde túryp ózing ala ókpe bop, bilmeytin, kórmegen bir marghasqa Aghang da, sonyng tegin aqtaushysy Sen de shetke qaghylyp, ataqsyz  aqymaq  bolyp « talanghan ittenip » jelkeng ýzilip qala beresin. Al aghalaryng kóz aldynda ketip jatyr... Aqyly kemel Rymghaly agham, aqsýiek minez, sahidyng sony, serining sony Aqseleu agham, Túnyq jyrdyng túmasy Túmanbay agham, Qara sózding hany, súlu sóz súltany Qadyr aghalarym az uaqyt ishinde Ghayypqa sinip, tirshilikti tәrk etti.

Qazaq qoghamy aldynda atap kórseter Aghalar qalmay barady... Kóz aldymyzda keng iyq aghalar kishi tartyp, bary borday tozyp bara jatqanday. Kim jayynda aitsang da qasynda túrghan bireu sen bilmes qúpiyalardy qoparyp, laghynet aityp, lastap shygha keledi. Top júrtqa, topan sózge toqtau joq. Sol jerde túryp ózing ala ókpe bop, bilmeytin, kórmegen bir marghasqa Aghang da, sonyng tegin aqtaushysy Sen de shetke qaghylyp, ataqsyz  aqymaq  bolyp « talanghan ittenip » jelkeng ýzilip qala beresin. Al aghalaryng kóz aldynda ketip jatyr... Aqyly kemel Rymghaly agham, aqsýiek minez, sahidyng sony, serining sony Aqseleu agham, Túnyq jyrdyng túmasy Túmanbay agham, Qara sózding hany, súlu sóz súltany Qadyr aghalarym az uaqyt ishinde Ghayypqa sinip, tirshilikti tәrk etti.

Baryn bermey er ketti, qadirin bilmey el ketti...

Naryqqa búrylyp, ekonomikany birinshi oryngha qoyghan bizding qogham, ókimetting sayasaty kesirinen ruhynan júrday, tili qyrmay túrghan júrt bayqamay qaldy. Últ kósemderi   uystan ketip, esten úmyt boluda. Ókinishti.

Jazamyz da, qazamyz da aldyda.
Ótken joly sayttardy ashyp otyryp Ábish agha Kekilbaev jónindegi materialdardy oqydym.

Tili qazat, oiy azat « Azattyq » saytyndaghy maqalada, jazarman uyn ayamay tógipti, tili jetkenshe uyty ótkenshe, qalamyn qangha salypty. Qúsharlana, lәzzat ala, qalauyn qandyra jazypty. Qazaqty qoyday qyrghan Ermak, Kolpakovskiy, fon Taube, 2 Nikolay, Annenkov, Goloshekiyn, Stalinder turaly múnday maqala kórgenim joq. Maqala iyesi aghash oghyn ayamay atqan jan qazaqtyng bir tuar úly Ábish agha Kekilbaev! IYә, alpysynshy jyldary әdebiyetke erkin enip, tórin onay jaylaghan Á.Kekilbaevty el egemendigin alghanda jabyla talap jatyrmyz. Q.Júmadilovting bir zamandasy aitqanday:  « Men úighyrlardyng aqymaq ekenin biletinmin, biraq osynsha essiz dep oilamappyn ». IYә, Qazaqstanda mәdeniy     revolusiya jýrip jatyr. Últtyng aldynghy mandaygha basqandary, songhy tandaygha basqandary aqparat betterinde  josparly týrde úryluda, soghyluda, jazym etilude. Biz  ýnsizbiz. Alpysynshy jyly shyqqan әrbir qalamger býgingi bostandyqtyng bastauy. Ábish, Múhtar,  Qabdesh, Sayyn, Oralhan, Múqaghaly t.b. Aghalar bizding últtyq qúndylyghymyz.  

Múnay, kómir, su, metall qazaqtiki emes, aqshalyniki. Ol tauar. Al Ábish, Oralhan, Qabdesh, Múhtar qazaq seniki. Tek seniki.
Býkil júrt Á.Kekilbaev anau eken, mynau eken, shóp eken, saban eken dep shulauda.  Ábish agha Kekilbaevqa qoyar kinalary -  «Elbasynyng qolyn sýiipti ». Sóz - aq...
Keshegi qazaq Romanovtardyng ýsh jýz jyldyghynda shabylyp, shashylyp  qalghan. Lenin ólgende jylaghan qazaq әkesi ólgende olay jylamaghan. «Atam ólse qoyylar » degen el Stalin ólgende birge ólip qala jazdady.

Poyyz soghyp baryp, Leninning qatyp semgen denesine basyn iyip qaytqandar aramyzda.
Aldynghy lojagha aparyp otyrghyzghan N.Bonaparttyng qolyn úly Gete de sýigen.  Aldynghysy basqynshy fransuz, songhysy jenilgen nemis edi.
Sýise, osy elding túnghysh preziydenti, ózi de birge qúrysqan elding basshysynyng qolyn  sýidi emes pe. «Ózindi ózing jattay syila ». Monghol handarynyng etegin sýngge talasqan orystar Nevskiylerin, Ivan Qaltasyn, Donskoyyn dalagha laqtyryp tastaghan joq.
Á.Kekilbaev úly jazushy, tua bitti synshy búghan qosa qogham qayratkeri. Qazaqtyng shashylghan uyghyn qayta jinap el etu óte qiyn boldy. Dәl sol kezde shalghay әkimdikte istegen jandar ýilerine týngi bir, ekide qaytatyn. Al astanada jýrgender sótkelep úiyqtamaytyn...
Egemen elding ensesin kótergen búqa moyyn, pil sauyrly aghalargha rahmetimiz - osy. Úly Ábishting etigine shege bop qaghylugha jaramaytyn saudayy sóz, arzan alaman tolassyz talauda...
Qorqynyshtysy sonda, biylik basynda jýrgen aghalar aqboranda qaldy . Myrzatay, Imanghali, Ábish, Qúl - Múhammed, Bekbolat sekildi sýiekti úldardy bir jat qol kóz aldynnan, arenadan yghystyruda. Biz  « nege biz osy osyndaymyz?» dep Oralhansha oilanudyng ornyna shaptap, sanymyzdy úrudamyz. Al olar ketse...ornyna bóten júrt, jat tildi jandar keleri aidan anyq. Basy ketken jan, shashy turaly oilana da almas.
Aghalar... Ábish aghanyng qasynda jýrgender, meni qorqytady. Bәri  ýnsiz qaldy. Sol kerekting siqynday. Batystyng oishyly aitady: «Biylikke fashister keldi. Bizding kóshede túratyn kommunisti ústap әketti, sodan song evreydi, slavyandy. Men eshteme degen joqpyn. Eng sonynda meni tútqyndady. Ayghayladym. Kómektespek týgili dauysymdy estiytin eshkim de joq edi...»
Shetki auyl kóshse, ortanghy auyl shet...
Ábish agha...Asyl agham...Degdarym...
Artyq - kem sóilegen últ balalaryn keshiriniz. Qazir bәrimizge de onay emes.
P.S.    Ábish aghany Aygýlding keshinde kórip qaldym. Siz meni tanymaysyz. Aman bolynyz.
QOLYNYZDAN SÝIDIM...

«Masa-aqparat»