El quatty bolsa, qua­nysh túraqty bolady. Ghasyrlardy ua­qyt úr­shyghynda iyir­gen myn­jyldyqtar toghy­synda Úly dala tósinde jana túrpatty jas memle­ket qúryldy. Atasy Alash, keregesi aghash qa­zaq­tyng zar zamanda jo­ghaltqan qúndylyqtary qaytaryldy, bary bý­tindeldi, azattyqpen birge sәuleli sәtterge toly shuaq­ty shejiresi týzile bas­tady.

Osy bir mereyli missiyany oryndau memleketimizding negizin qalaushy úly perzenti, tәuelsiz Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng man­dayyna jazyl­ghany – әlemde aumaghy jaghynan alyp elderding alghashqy ondyghyna enetin, úlan-baytaq jerining asty da, ýsti de tabighy resurstargha bay, keshegi Kenes Odaghynan irge bólip shyqqan kezde qolynda jalyn atqan ot qaruy bar strategiyalyq manyzy zor elge uaqyttyng ózi syilaghan erekshe baghy. «Aqyldy basshy aldyrmas» degen, ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldary әlem kartasynda oryn alghan tektonikalyq ýlken saya­sy ózge­ris­terding salmaghyn saralay otyryp, Qazaqstannyng últtyq mýd­­desin synalap engize bilgen El­basy osy bir otyz jyl­dyng ishin­de jas memleketti әlemning damyghan 30 elining qa­taryna qosu maqsatymen kósh bastady. Kóshimiz kólikti boldy. Últymyzda «Bas bolmaq onay, bastamaq qiyn» degen sóz bar. Búl orayda Qazaqstan – qalyptasqan qoghamdyq qúrylystar auysqan almaghayyp kezende kemenger basshysyn taba bilgen el.

Tarih joly taqtayday tegis, týzu bola bermeydi. Búrylysy men qaltarysy jii kezdesetin dәuirding synshysy da kóp. Al naqty әri batyl is-әreketke bara alatyn adam­dar siyrek. Múnday túlghalar ta­riyh­ty týzedi, jana zamandy algha jeteleydi. Mine, Núrsúltan Ábish­úly – osynday airyqsha erik-ji­gerimen ertengi kókjiyekke batyl qaray bilgen biregey reformator, әlem moyyndaghan memleket qayratkeri! Ol – tәuelsiz elding tól tarihyn óz qolymen jasaghan tegeu­rindi túlgha! Elbasymyz әlem­­ning eng azuly elderining basshylary men sayasy qayratkerleri qúrmet tútatyn biyik­ke kóterilip, elimiz halyqaralyq qogham­dastyqtyng beldi de bedeldi mýshesine ai­naldy. Búl – kýrmeui qiyn kýr­deli kezderde halyqty auyzbir­shilik pen tatulyqqa júmyl­dyryp, eski týsinikten naryqtyq qogham­gha ót­kizgen jәne әlemdik ekonomiy­ka­nyng belsendi qatysushysyna ainal­dyrghan Núrsúltan Nazarbaev fenomeni.

Mening Elbasyn alghash kór­genime de 35 jyldyng jýzi bolyp­ty. Núrsúltan Ábishúly 1985 jyl­dyng qyrkýieginde Qazaq KSR Miy­nistrler Kenesining Tóraghasy kezinde Qytaygha kelgen edi. Ol kezde elshilikte júmys isteytinmin. Son­da Ýkimet basshysynyng qy­tay­lyq­tar­men kelissózder barysynda bay­qalghan mol bilimine, totalitarizm túsyn­da qa­lyp­tasqan jaylar jónindegi batyl oilaryna, sózining jýieliligine bәri­miz qatty razy bolghanbyz. Elshilik qyzmet­kerlerimen bas-ayaghy eki jarym saghatqa sozylghan beyresmy әngimeden keyin bas qos­qanymyzda men әriptesterime qarap: «Te­ginde, biz Qazaqstannyng bolashaq bas­shy­symen sóilesken shygharmyz» dedim. Arada bes jyl ótkende Núrsúltan Nazarbaev elimizding bas­­shy­lyghyna keldi.

Qazaqstannyng Túnghysh Preziy­dentining tәuelsizdik tanyndaghy alghashqy kadrlyq sheshimderining biri mening de taghdyrymdy ai­qyn­dap berdi. «Belasu» atty kita­bymda: «Búl ýlken jýrekti adam mening qabiletime sendi, sendi de ony ózim tuyp-ósken Qazaq­stan iygi­ligi ýshin ayamay júmsauyma jol ashty» dep jazghan bolatynmyn.

Birikken Últtar Úiymy Bas hat­­shy­­synyng orynbasary bol­ghan jyldarymda әlemge әigili sayasat­ker­lerding Núrsúltan Nazarbaevqa biyik ba­gha bergen sózderin talay es­­­ti­­dim. Halqymyz ýshin merey­len­dim.

Elding Preziydentine ghana emes, emiren­gen etene perzentine ainala bilgen Núrsúltan Ábishúly Nazar­baev qara­payym enbek adam­darynyng otbasynda dýniyege keldi, qazaq mektebinde bilim aldy, enbek jolynyng bastauynda shoyyn qory­typ shyndaldy. Ózi tuyp-ós­ken Alataudyng asqaq shyn­daryn­day asqaraly armanyna erte qol sozdy. Jastayynan júrttyng ja­yyn oilady, ózi de dombyra sher­tip, halyq múrasyn jaqsy bilgen­dikten, ziyaly qauymgha jaqyn boldy. Úiymdastyrushylyq qabi­leti men enbekke degen eren sýiis­pen­shiligi jas jetekshini basqaru jýiesining eng biyik shynyna alyp keldi. 1989 jyly mausym aiynda ol Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiy­tetining birinshi hat­shysy boldy, al 1990 jyly sәuir aiynda Jogharghy Kenes ony Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti etip saylady. Osylaysha, sol kez­degi әlemdik geosayasattaghy eng yqpaldy elding biri sanalatyn KSRO kólemindegi eng jas әri yqpaldy basshy retinde kózge týsti.

Núrsúltan Nazarbaev kә­nigi sayasatker retinde alyp elding keteui ketip, sha­nyraghy shay­qa­lyp túrghanyn jaqsy sezindi. Son­dyqtan da sol syndarly shaq­ta Odaq basshylary ortasynda jýrip jatqan oiynnan tys bolyp, integrasiyalyq ýrdis­terding jaqtaushysy retinde kórindi. Búl ústanymy qaharly elding qabyrghasy só­gilgen kezde TMD úiy­myn qúrugha negiz boldy. Ja­na memleketterding qúryluyna bayla­nysty «ygoslaviyalyq sse­­nariydin» bolghanyn eskersek, búl shyn mәninde yqtiy­mal qantógisting aldyn alghan sarabdal sheshim bolatyn.

Tәuelsizdik alghan Qazaq­stannyng aldynda taghdyrsheshti tandau túrdy. Jas memleket әlemdik geosayasattaghy ornyn anyq­tap alugha tiyis edi. Búl turaly Elbasy bylay dep eske alady: «Qazaqstan qanday el bolady? Aziya men Europanyng arasyna kópir bola ma? Nemese «Soltýstik – Ontýstik» osine ainala ma?

Memleket basshysy jýrgizgen qay­ta qúrulardyng manyzy men tarihy auqymyn týsinu ýshin sol kezdegi el­ding ahualyn kóz aldymyzgha elestetip kór­sek te jetkilikti. Kenestik qoghamnan tә­uelsiz Qazaq eline túralaghan ekonomika, toqtaghan kәsiporyndar men auyl sharua­shylyghy, kedey­shilik, júmyssyzdyq mә­seleleri «múragha» qalghan-dy. Múnyng bәri әleumettik qysymdy kýsheyte týsti, kez kelgen uaqytta el ishin­de túraqsyzdyq beleng aluy әbden mýmkin bolatyn. Sonday-aq sol kezdegi kóptegen sayasatkerler men sarapshylar elimizding bolashaghyna ýl­ken kýmәnmen qaraghany da shyndyq. Olardyng payymynsha, Qazaqstandaghy eko­nomikalyq, demografiyalyq qiyn­dyqtar men shekaranyng zandy týrde be­kitilmeui elding shynayy tәuelsizdigine núq­san keltiredi-mis. Alayda Túnghysh Preziydentting parasatpen jýrgizgen pәr­­mendi sayasaty әlgindey senimsizdik ta­nyt­­qan tújyrymdardyng tas-talqanyn shyghardy. Bir ghana shekara beldeuin shegendep beruding ózi qanshama qajyr-qayratty qajet etti desenizshi.

Álbette, Núrsúltan Ábishúlyn jahan­dyq sayasatta tanymal etken eng alghashqy qadamdardyng biri – Semey yadrolyq synaq alanyn jabu turaly Jarlyghy boldy. Sol jyldary KSRO siyaqty әskery әleueti zor memleketting yadrolyq qaru-jaraghyna ie bolyp qalu Qazaqstangha qanshalyqty ar­tyqshylyq bermek, әlde jana bir shiyelenisting oshaghy tútana ma degen saualdar kýn tәrtibinde túrghan-dy. Óitkeni elimizding qolyndaghy yadrolyq arsenal osy sanatta әlemning alghashqy tórttigine qo­sylugha mýmkindik beretin edi. Alayda, Elbasynyng sayasy erik-jigeri arqyly qazaq últy әlemde yadrolyq synaqtan qatty zardap shekken halyq retinde joyqyn qarudy taratpau turaly bastama kóterdi.

Túnghysh Preziydentting toq­tamyn halyqaralyq qa­uym­dastyq ta ong qa­byldady. Býginge deyin Qazaqstannyng bas­tamasyn quattaghan birqatar memleketter ashyq kýndi tozaqqa ainaldyrghan yadrolyq poligondaryn jauyp, qoldau kórsetip keledi.

Aytalyq Semey poligony jabylghannan keyin Reseyding Jana jerdegi synaq poligony, AQSh aumaghyndaghy «Nevada» poligony, fran­suzdardyng Tynyq múhittaghy poligony jәne Qytaydyng Lobnor yadrolyq synaq alany júmysyn toqtatty. Jer sharynyng kez kelgen nýktesine jeterlik bir myng eki jýz yadrolyq oqtúmsyghy bar 110-nan astam ballistikalyq zymyrandy qúraytyn mólsheri jaghynan әlemdegi tórtinshi yadrolyq әleuet AQSh jәne Reseymen birlese otyryp, zalalsyzdandyryldy. 2006 jyldyng qyrkýieginde aimaqtaghy ózge de eldermen birge Ortalyq Aziyany yadrosyz aimaq dep jariyalaghan Semey kelisimine qol qoyyldy. Kelisimge qazirding ózinde 200-ge juyq memleket qosylyp, 150-den astamy ratifikasiyalandy. Qazaqstannyng búl beybitshil iydeya­sy negizinde Preziydent Jarlyqqa qol qoyghan 29 tamyz – Dýniyejýzilik yadrolyq qarugha qarsy is-qimyl kýni retinde atalyp ótedi. Osy beybit bastamany әli de belsendi jalghastyruymyz qajet.

Elbasy – BÚÚ minberinen әriptesterin atomdy beybit maqsatqa qoldanugha ýnde­gen saliqaly sayasatker. Búl mәsele 1946 jyly alghash shaqyrylghan Bas Assam­bleyada qozghalghanymen әlem elderi jantalasa qarulanuyn toqtatpaghan bolatyn. Sondyqtan Túnghysh Preziydentting tegeurindi sózi men isi bir arnadan tabylyp, ol jahandaghy joyqyn qarudy taratpau jolyndaghy jýieli júmysty bastap berdi. Sonday-aq Núrsúltan Nazarbaev ghalamdyq jylynu mәselesine de beyjay qaramay, әlem nazaryn Ortalyq Aziyanyng ghana emes, adamzattyng bas auruyna ainalghan Aral problemasyna audardy. Óitkeni tenizding qúrghaghan tabanynan úshqan túz soltýstik jarty shargha jetken bolatyn. Býginde kishi Araldyng arnasy tolyp, túzdylyghy azayyp, balyq sharuashylyqtaryna qaytadan qan jýgirdi, teniz tabanynan kóshken qúmdy toqtatu ýshin ýlken aumaqqa sekseuil ormandary egilude. Ol osy orayda ekologiyalyq apattarmen kýresuge jәrdemdesu maqsatynda әlem­dik ekonomikalyq mәselelerding reestrin dayyndau syndy óte ózekti úsy­nys bildirdi. Sol arqyly BÚÚ-nyng әlemdik qarym-qatynastardy, adamzatqa ortaq mәselelerdi retteudegi ornyn kýshey­tuge de ýles qosty.

Ol últty biriktirushi úly túlgha re­tinde tәuelsizdik tújyrymyn bekituge jәne nyghaytugha bar kýsh-jigerin arnady. Euraziya qúrlyghyndaghy alyptardyng ortasynda otyryp, dostyq rәuishti diplomatiya arqyly mәmilegerlik joldy ústandy. «El ústama, el ústasan, kek ústama» degen babalar sózimen berik baylam jasady. Álbette, dýniyening eki bóligi – Europa men Aziyanyng arasynan, eki órkeniyet – batys pen shyghys mәdeniyetining ortasynan, eki jýie – totalitarizm men demokratiyanyng aralyghynan jol tauyp shygha bilu – sún­ghylalyqpen, kóregendikpen sipattalatyn sayasy zor qabilet. Elbasy osy bir alshaq dýniyetanymdardyng arasynan qoghamgha ortaq qasiyetter – aziyalyq dәstýr men batys janashyldyghyn jymdastyra otyryp, jana túrpatty memleketting ústynyn qalyptastyrdy. Býginde barsha әlem Qazaqstandy qarqyndy inte­grasiyanyng qatysushysy jәne beybit el retinde biledi. Búl – Elbasynyng eren enbegi men erekshe kóregendiligining nә­tiy­jesi. Osy jolda ol AQSh, Resey, Qytay siyaqty alpauyt elderdin, Europa, Aziya elderi basshylarynyng birneshe buynymen resmiy-beyresmy baylanys ornatyp, Qazaqstannyng halyqaralyq qauymdastyqtaghy ornyn aiqyndaugha airyqsha enbek sinirdi.

Núrsúltan Nazarbaev barlyq refor­manyng qozghaushy kýshi de, kepili de ózi boldy. Sondyqtan da qolgha alghan is-qimylynyng deni sәtimen jýzege asyryldy. Onyng bastamasymen elimiz josparly ekonomikadan naryqtyq ekonomikagha kóshti. Barlyq memlekettik qúrylymdarda týbegeyli reformalar jýrgizildi. Demo­kratiya dәstýrleri ornyqpaghan, qúqy­qtyq tәrtip beky qoymaghan elde qatang orta­lyqtandyrylghan jýieden erkin naryqqa kóshu ýzdik-sozdyq, auyr әri kýrdeli boldy. Búl Núrsúltan Ábishúly tarapynan jasalghan tәuekeli zor, ýlken qadam edi.

NATO-nyng Bas hatshysy Dj. Robert­son búl turaly keyin: «Preziydent Nazarbaevqa ótkendi búzu jәne el ishinde shynayy reformalardy jalghastyru, tez ózgeretin halyqaralyq jaghdaygha beyim­deluding qanshalyqty qiyngha týs­kenin jaqsy týsinemiz» dep eske alady. Mine, osynday ótpeli kezende Elbasyna bir mezgilde bir-birine qayshy keletin mәselelerdi sheshuge tura keldi. Ol bir jaghynan halyqtyng kýndelikti ómir sýruine qajetti nәrselermen – qalalar men eldi mekenderdegi jylu, jaryq mәselelerin she­shumen, ekinshi jaghynan memleketting úzaq merzimdi strategiyalyq damu jos­parlaryn aiqyndaumen ainalysty. Birinshi kezende qatang biylik jýiesimen astasqan ekonomikany liyberaldandyru mindeti túrdy. Óitkeni meylinshe az shyghyn men kýsh júmsay otyryp, josparlanghan ózgeristerdi jasau ýshin quatty atqarushy biylik jәne halyq aldyndaghy, tarih al­dyndaghy jeke jauapkershilik kerek ekenin jaqsy týsindi. Eng qiyn reformalar osy uaqytta jýrgizildi. Jekeshelendiruding birneshe kezeni ótkizildi. Nәtiyjesinde óndiriske jan bitti, qarjylyq jәne makro­ekonomikalyq túraqtandyru iske asyryldy, budjet pen salyq jýiesi qúryldy, inflyasiya jýgendeldi, halyqtyng ómir sýru sapasynyng eng tómengi jetkilikti dengeyi qamtamasyz etildi.

Preziydentting bas bolyp atqarghan ýlken bir qyzmeti – últtyq valutanyng qol­danysqa enui. Ózindik qarjylyq-ekonomikalyq jýie qúryldy, biylikting atqarushy organdarynyng birynghay ver­tikaly bekitildi, Qaruly kýshter jәne basqa da kýshtik qúrylymdar jasaqtaldy, memleketting últtyq qauipsizdigi nyghaya týsti. Sonymen qatar kóppartiyaly jýie jasalyp, azamattyq qoghamnyng negizi qalandy, baspasózding erkindigine jol ashyldy. Qazaqstan ózining órkeniyetti damu jolyn tandady.

Qol jetkizilgen jetistikter memleket­tik damudy josparlaudyng kelesi kezenine ótuge, strategiyalyq sipattaghy mindetterdi sheshuge mýmkindik berdi. Osylaysha Pre­ziydentting bastamasymen Qazaqstandy damytudyng 2030 jylgha deyingi jospary jasaldy. Búl qújat elimizdi jahandyq damudyng kýrdeli ótkelderinen, syndarly sәtteri men daghdarystarynan aman alyp ótuge jol siltedi dep nyq senimmen aita alamyz. 2012 jyly elimizding jana «Qazaqstan-2050» strategiyasy qabyl­dandy. Osy arqyly HHI ghasyrdaghy jahandyq on syn-qaterge dayyn bolu jónindegi negizgi baghyttar belgilenip, eli­mizding aldyna әlemning damyghan 30 mem­leketining qataryna qosylu mindeti qoyyldy.

Negizgi jetistikterge syrtqy baylanys salasynda kóptep qol jetkizgenimizdi aitugha bolady. Jetekshi elderding ara­syndaghy tengerimdi sayasatqa negizdel­gen diplomatiya arqyly elimiz últtyq qauipsizdigin qamtamasyz etuge mýmkindik aldy. Elbasy әlemde jan-jaqty baylanysty jýrgize otyryp, kópvektorly sayasattyng negizin qalady, onyng avtory atandy. Ol búrynghy KSRO men TMD kenistigindegi әriptesterining arasynan jahandyq dengeyde moyyndalghan әlemdik kóshbasshylardyng sanatyna endi. Búl jóninde «Preziydent Nazarbaev – kenestik sayasattaghy jaryq júldyz, týrli respub­likalar arasyndaghy iri túlgha. Qazaqstan liyderi – belgili dengeyde qatal, tәjiriybeli, jedel sheshim qabylday alatyn adam. Odaqtyng basqa respublikalarynyng ózi moyyndaghan jyly shyrayly, talantty jәne tabandy basshy. Nazarbaev eldi basqaryp túrghanda, Qazaqstannyng tabystargha jetu mýmkindigi anaghúrlym mol bolady» degen Singapurdyng birinshi Premier-ministri, kórnekti sayasy túlgha Ly Kuan Yudyng baghasy әdil bolghanyn tariyh­tyng ózi dәleldep otyr.

Núrsúltan Nazarbaev әrtýrli minezge ie adamdarmen jarasym taba alady. Áriyne onyng harizmatikalyq bolmysy turaly az aitylmaydy. Múnday siyrek qasiyet әrkimge berile bermeydi, búl – rasynda da eng әueli tabighat syiy, sodan keyin adamnyng ózin ózi ýnemi damytuyna tikeley baylanysty qasiyet. Úzaq jyldar boyy Elbasynyng enbegine shәkirti retinde de, seriktesi retinde de, ýzengilesi retinde de kónil audara jýrip, әr kez qabiletine tanghalatynymdy jasyrmaymyn. Ol kóp oqidy, últtyq әdebiyetke ghana emes, shetel әdebiyetine de kónil bóledi, barlyq oqighadan habardar bolyp otyrady, elding tarihy men mәdeniyetin jetik biledi, әsirese ekonomikalyq aqparatqa jiti den qoyady.

Syrtqy sayasatta qyzmet etken adam retinde Núrsúltan Nazarbaevtyng sheteldik basshylarmen kezdesuge óte tynghylyqty әzirlenetinin bilemin. Ol Syrtqy ister ministrligi men basqa da vedomstvolar dayyndaghan aqparattyq materialdarmen múqiyat tanysqan, sodan song jeke qoyyn dәpterine ózining tezisterin jazghan edi. Ony barlyq nәrse qyzyqtyrghan deuge bolady: sol elding ekonomikalyq jagh­dayy, kezdesetin túlghanyng minezindegi erekshelikter, iskerlik qasiyetteri jәne basqalar. Osynyng bәrin myqtap kónilge týietin Túnghysh Preziydent barlyq әrip­testeri, tipti BAQ ókilderi ýshin de tartymdy, qyzghylyqty әngimelesushige ainalady. Eng erekshe qasiyetining biri – әzil sózdi oryndy qoldanady. Elbasynyng tauyp aitatyn әzil-qaljyny әr kezdesu sonynan әlemdik sayasat ókilderi arasyna birden tarap ketedi. Onyng tapqyrlyghyn shetel sayasatkerleri ýnemi joghary baghalaydy.

Búl qasiyetteri ony údayy jetistikke jetkizip keledi. Degenmen, sayasy túlgha­synyng jóni bólek. Ol әlemdik oqighalar turaly, ony óz eline ólshep-pishu arqyly zamanauy qarym-qatynastaghy qúrylymgha ýilestiru turaly ýnemi oilanady. IYә, Elbasy Qazaqstannyng әlemdik sayasattan shetkeri qalmauy ýshin de shetelderge kóbirek shyqqan, reziydensiyasynda sheteldik qonaqtardy jii qabyldaghan.

Núrsúltan Ábishúly Uinston Cher­chilli­ding «Qiyn uaqytta eldi myqty basshy basqaruy kerek» degen sózin basshylyqqa alady. Qazaqstangha qatysty qarasaq, sayasat alybynyng búl tújyrymy óte ózekti, óitkeni múnday basshylyqsyz el ong ózgerister jasay almas edi. Elbasy ózi atap ótkendey, reformalardyng nәtiyjesinde eng basty maqsatqa – adamdardyng psihologiyasyn ózgertuge qol jetti. Sondyqtan Fransiyanyng eks-preziydenti, kórnekti sayasatker Jak Shirak: «Fransiya 1991 jyldan bergi ózgeristerdi óte manyzdy әri sheshushi ózgerister sanaydy. Belgisizdik jәne kýrdelilik jaghdayynda Sizding eliniz memlekettik qúrylystyng keri ainal­maytyn jolyna týsti, ózining últtyq qúndylyqtary men úzaq tarihyna adal­dyq tanytyp, adamzattyng ortaq demo­kratiyalyq qaghidattary men qúqyqtyq memleketke beyildiligin kórsetti» dep zor baghasyn bere otyryp, Núrsúltan Ábishúlynyng Aziyadaghy ózara yqpaldastyq jәne senim sharalary jónindegi kenesin shaqyru, din men mәdeniyetter arasyndaghy dialogtardy damytu ispetti bastamalaryn qoldaytynyn jetkizdi.

Elbasynyng arqasynda Qazaqstan integrasiyalyq ýderisterge ashyq el re­tinde tanyldy. Mәselen, Shanhay yn­tymaqtastyq úiymy, Euraziyalyq ekono­mikalyq odaq, Islam yntymaqtastyghy úiymy, Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymy, Újymdyq qa­uipsizdik turaly shart úiymy, Týrki kenesi jәne t.b. halyqaralyq úiymdardyng bel­sendi mýshesi әri bastamashysy retinde elimiz aimaqaralyq, memleketaralyq qarym-qatynastardy tiyimdi damytudyng jaqtaushysy bolyp keledi.

Elbasynyng el astanasyn Arqa tósine kóshiru turaly iydeyasy Qazaqstannyng damuyndaghy manyzy zor tarihy betbúrys boldy. Onyng elordany Esilding jaghasynan salu jónindegi bastamasy elimizding qoghamdyq-sayasy ómirine de, әlemdik qa­uym­dastyq aldyndaghy bedeline de aitarlyqtay serpilis әkeldi. Búl elimizding geosayasy baghytyn nyghaytugha ýlken ýles qosty. Qazaqstannyng birtútas el retindegi damuyn aiqynday týsti. Astanany kóshiru iydeyasy eldi biriktirushi faktorgha ainaldy. Býginde elordamyz – halqymyzdyng maqtanyshy hәm sýiikti shahary. Byltyr men astana avtorynyng elordany salyp, damytugha qosqan orasan zor ýlesin әdil baghalay otyryp, qalagha Núr-Súltan atauyn beru turaly sheshim qabyldadym. Búl dúrys sheshim bolghanyna esh kýmәn joq. Búl qadam Qazaqstannyng jana tarihy men Elbasy esimining birtútas úghymgha ainalghanyn bildiredi.

Jana astanamyz әlemde beybitsýigish qala retinde YuNESKO-nyng arnayy bagha­syna ie boldy. Núr-Súltan qalasy qazir Qazaq elining ghana emes, әlemdik oi­talqylardyng ortalyghy, halyqaralyq basqosulardyng aituly alany retinde qa­lyptasty. Astanamyzda 2010 jyly EQYÚ sammiyti ótip, әlem elderining basshylary bas qosty. Elorda 2011 jyly Qysqy Aziya oiyndaryn Almaty qalasymen birlesip úiymdastyrdy. 2017 jyly EKSPO ha­lyqaralyq kórmesi kóz aldymyzda zor tabyspen ótti. Qazaq eli atalghan kórmede әlemdegi ózgermeli jaghdaydy eskere otyryp, balamaly quat kózderin damytu turaly bastama kótergeni mәlim. Býginde búl baghytta jana tehnologiyalar qoldanysqa keninen engizilude. Osylaysha jas mem­leketimiz Jer sharynyng tabighy resurstaryn tiyimdi paydalanugha jәne qorshaghan ortany barynsha qorghaugha ózindik ýlesin qosty. Álemdegi dәstýrli dinder men kon­fessiyalar kóshbasshylarynyng sezi túraqty týrde ótip keledi. Jahandyq dengeydegi sayasatkerler Qazaqstannyng etnosaralyq tatulyq ýlgisin «Nazarbaev modeli» dep ataydy. Olar Qazaqstannyng búl taraptaghy tәjiriybesin jiti zerdelep, basqa elderge taratugha da yqy­lasty bolyp otyr. Elordamyz Siriya dagh­darysy boyynsha Astana prosesi atauymen bitimgershilik missiyasyna qyzmet etti. Osynyng bәri shahardyng shynayy kelbetin qalyptastyryp, shyn mәnindegi beybitshilik qalasy ekenin jahan júrtyna dәleldey týsti.

Núrsúltan Nazarbaevtyng basshyly­ghymen el ekonomikasy qaryshtap algha bas­ty, industriyalandyru baghdarlamalary boyynsha jemisti júmys jýrgizildi. Kóp­tegen kәsiporyn qúrylyp, bәse­kelestikke tótep bergenderi el iygiligine qyz­met etude. Tabighy resurstardy iygeruge әlemning mandayaldy korporasiyalary júmylyp, Qazaqstan ekonomikasyna qomaqty investisiya qúidy. Olar býginde budjetke aitarlyqtay salyq týsi­min qamtamasyz etip otyr. Biznesting әleumettik jauapkershiligi túrghysynan da el infraqúrylymyna qajetti nysandar kóptep salyndy. Múnyng bәri eng әueli halyqqa júmys tauyp beruge jol ashty.

Negizi, biznes naghyz bәsekelestik ortada damityny belgili. Ol ýshin qolayly orta qúrylyp, qajetti zannamalyq-qúqyqtyq qoldaular jasalugha tiyis. Yaghny salynghan investisiyanyng qorghalatynyna, әdil bәsekelestik ortada júmys jýrgiziletinine senim boluy qajet. Memleket kepildigi osy arada kerek. Búl mindettemeni memlekettik institut joghary dengeyde oryndady. Qazir Qazaqstangha investisiya salugha mýddeli sheteldik investorlargha qajetti jaghdaydyng bәri bar. Jyl sayyn elge tar­tylghan investisiya kólemi artyp keledi. Búl ýrdis halyqtyng әl-auqatynyng artuy­na, túraqtylyghynyng nyghangyna septigin tiygizude.

Qazirgidey aumaly-tókpeli zamanda kez kelgen ózgeriske dayar bolu, ýne­mi izdeniste jýru, ózin ózi jetildiru óte manyzdy. Búl rette Elbasynyng «Bo­lashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» atty maqalasy Qazaqstan qoghamynyng oi-sanasyn pragmatizmge ýndeuge zor ýles qosty. El ruhaniyatynyng ainasy ispettes osy baghdarlama arqyly mәdeniyetimiz ben ónerimizding joghy týgendelip, bary baghasyn aldy. «Ruhany janghyruda» memleketimizding jana sapalyq dengeyge kóteriluine mýmkindik beretin qajetti qadamdar naqty belgilendi.

«Elu jylda el jana, jýz jylda – qazan» deydi halqymyz. Núrsúltan Nazarbaev elimizding biyligin qolgha alghan 30 jyldyng ishinde jana memleket qúrudyng barlyq qiyndyghyn bastan ótkerdi. Enseli múrattardy enserip, tolaghay tabysqa qol jetkizdi. Qazaq júrtyn tórtkýl dýniyege tanytyp, barsha әlemge moyyndata bildi.

Men Elbasynan kóp nәrse ýirendim, ómirlik ónege aldym. «Tóreli jerge el toqtaydy, tóbeli jerge mal toqtaydy». Byltyr elimizding tarihynda ýlken betbúrys boldy. Túnghysh Preziydent biylikting auysuy barysynda maghan ólsheusiz senim artty. Búl taghy da Elbasy el mýddesi jolynda kez kelgen sheshimge bara alatyn erekshe batyldyghyn bayqatty. Eng bas­tysy, biz biylikting auysuyn túraqtylyq jaghdayynda ótkize bildik. Búl – Elbasynyng parasaty men kóregendiligin kórsetken tarihy oqigha. Byltyrghy Preziydent saylauynda halyq Elbasynyng strategiyalyq baghdaryn qoldap dauys berdi. Sondyqtan búl jenis – halqymyzdyng jenisi!

Mening «IYgilik – barshagha! Sabaqtas­tyq. Ádildik. Órleu» atty saylaualdy baghdarlamam Elbasynyng bastamasymen qol jetkizgen jetistikterdi eseleuge, Tún­ghysh Preziydentting baghytyn jalghas­tyrugha negizdelgen. Osylaysha elimizde sabaqtastyq saltanat qúrdy. Búl baghytta «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasyn jýzege asyrudamyz. Últtyq qoghamdyq senim kenesi el ishindegi kýrdeli mәselelerdi biylik tarmaghyna jetkizushi alangha ainaldy.

Biylghy alghashqy jartyjyldyq bar­lyq әlem elderi sekildi Qazaqstangha da onay tiymedi. Jahandy әbigerge salghan pandemiya bizdi de ainalyp ótpedi. Búl syn-qaterler halqymyzdy biriktire týsti. Núrsúltan Nazarbaevtyng «Biz tәuel­sizdikti sәt sayyn qorghauymyz kerek!» degen qanatty sózi bar. Jer shary­nyng túrghyndaryna qauip tóndirgen qaterli dertten azamattarymyzdy qorghau – tәuel­sizdigimizdi de qorghau dep bilemin.

Indetpen kýres sharalary әli jal­ghasady. Elbasy osy syndarly kezende de elimen etene ekenin bildirip, ózi je­tekshilik etetin Nur Otan partiyasynyng jalpyhalyqtyq «Biz birgemiz!» aksiya­syn jariyalady. Ýndeu tastap, ýnemi bir-birimizge qoldau kórsetuge shaqyrdy. Kýlli el Elbasynyng izgilikke shaqyruyn qabyl alyp, kýrdeli kezende bereke-birlikting ýlgisin kórsetude. Búl iygi bas­tama Núrsúltan Ábishúlynyng halyqty memlekettik mýddege júmyldyrushy túlgha ekenin taghy da aiqyn tanytty.

Eldegi әleumettik ahualdy onaltu – bizding negizgi mindetimiz. Áleumettik qoldaumen birge halyqty enbekke tartu­dyng manyzy zor. Sondyqtan jana júmys oryndaryn qúrugha kýsh salatyn bolamyz. Qazaqstannyng bilimi men ghylymyn damytugha den qoyamyz. Búl – el ekonomikasy men keleshegi jolyndaghy naqty qadam. Bolashaqta qazaqstandyqtardyng adamy әleueti joghary boluy qajet.

Elbasy – elimizding negizin qalaushy, eldigimizding simvoly, tәuelsiz Qazaq­stan­nyng tól tarihynyng bastauynda túr­ghan túghyrly túlgha! Qazaq eli qarymdy qayratkerge ýnemi qúrmet kórsetip keledi. Seksenning sengirine sergek jetken sayasatkerding el men jer aldyndaghy úshan-teniz enbegi – úrpaqqa ýlgi, barshagha ónege! Tәuelsizdikting bastauyndaghy úi­qysyz týnder men tynymsyz kýnderdegi atqa­rylghan isterdi keyingi buyn keleshekte әli talay ret zerdeleydi, әdil baghasyn beredi.

Núrsúltan Nazarbaevtyng bar ghúmyry tәuelsizdikting elen-alanynan bastap býginge deyin Qazaq memleketin nyghaytu isimen bite qaynasyp keledi. Sheteldikter ony zamanauy Qazaqstannyng negizin qalaushy jәne kóshbasshysy retinde jaqsy biledi, syilaydy. Túnghysh Preziydentimizding memleket qayratkeri retindegi qarym-qabileti talassyz moyyndalghan. Men Elba­symyz ben sheteldikter arasyndaghy kóptegen halyqaralyq kezdesuler men kelissózderding kuәsi bolghandyqtan, osyny zor jauapkershilikpen aitugha haqym bar dep oilaymyn. Ol – shyn mәninde jahan júrtyna keng tanymal, halyqaralyq qauymdastyqta airyqsha bedeldi, әlemdik dengeydegi sayasat sardary. Elbasy búl biyikke qajyrly enbegimen, parasat-payy­mymen, manday terimen jetti.

Endeshe, biz óskeleng úrpaqty barsha júrt maqtan tútatyn tarihy túlghanyng taghylymy arqyly tәrbiyeleuimiz kerek.

Qasym-Jomart Toqaev

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

Abai.kz