6 mausym kýni mitingige shyghyp, polisiyagha qol kóterdi dep aiyp taghylghan belsendi Ásiya Tólesovanyng soty onlayn ótip jatyr. Búl turaly Malim.kz jazdy. 

Sotta alty poliysey Ásiya Tólesovadan jәbir kórgenin aitypty. Olardyng ekeui Núrbek Temirhanov pen Meyirjan Túrghanbek Tólesovanyng ózderine kýsh qoldanghanyn aitsa, tórt poliysey Ernat Sabalaqov, Tasqyn Taldybaev, Úlan Abibulla men Tilek Tólegenov belsendi ózderin jariya týrde qorlady deydi.

Sotqa belsendi Álnúr Iliyashevting isin qaraghan sudiya Zalina Maharadze tóraghalyq etude. Ásiya Tólesovany advokattar Djohar Ótebekov pen Nazerke Rizabekova qorghap otyr. Sot sonday-aq Ásiya Tólesovanyng anasy Janar Jandosovany qoghamdyq qorghaushy retinde qatystyru jayly ótinishti qanaghattandyrdy.

Advokat Djohar Ótebekov psihologiyalyq-filologiyalyq, foto-tehnikalyq, psihologiyalyq-psihiatrlyq jәne sot medisina saraptamasyn jasau jóninde ótinish týsirdi. Aytuynsha, sot psihologiyalyq-filologiyalyq saraptama Á.Tólesovanyng poliyseylerdi qorlaghan-qorlamaghanyn anyqtaugha kómektesedi. Al foto-tehnikalyq saraptama Tólesova poliyseylerge qol tiygizdi me, tiygizse qay jerine neshe mәrte tiygizgenin anyqtaydy. Al sot-medisina saraptamasy Tólesova kýsh qoldandy deytin poliysey dene jaraqatyn alghan-almaghanyn anyqtap beredi.

Tólesovanyng advokattary qylmystyq isti toqtatu jayly ótinish týsirdi. Óitkeni búghan deyingi saraptama Tólesova poliyseydi úrmaghanyn, tek furajkasyna qol tiygizip, ony jerge úshyryp týsirgenin kórsetken. «Sarapshy Iliinyh Tólesova poliyseyding basyna qoly tiymegenin, tek sol alaqany poliysey furajkasynyng joghary jaghyna tiydi degen qorytyndygha keldi.  Tólesova «Jeksúrynsyn, sen de jeksúrynsyn. Eshqaysysyng forma kiige layyq emessin» dedi. Búl bylapyt emes, әdeby sózder. Ol jerde eki poliysey túrdy. Qalghan ýsh poliysey qaydan shyqqanyn bilmeymiz», – dedi advokat Nazerke Rizabekova.

Djohar Ótebekov jәbirlenushi dep tanylghan poliyseyelerden jauap alu jóninde de ótinish týsirdi.
Sotta Ásiya Tólesova ózine taghylghan aiyptaumen kelispeytinin, biraq ústamsyzdyghy ýshin jәbirlenushilerden keshirim súraugha dayyn ekenin aitty.

Sot advokattardyng ótinishteri boyynsha qanday sheshim qabyldaghanyn týsten keyin habarlaydy.

Azamattyq belsendi Ásiya Tólesovanyng ýstinen Qylmystyq kodeksting «biylik ókilin qorlau» jәne «biylik ókiline kýsh qoldanu» baptary boyynsha is qozghaldy. Belsendining ýstinen qylmystyq is qozghaugha onyng 6 mausym kýni rúqsat etilmegen miting kezindegi әreketi týrtki bolghan.

Ásiya Tólesova әleumettik jelidegi paraqshasynda búl әreketin polisiya adamdardy jas-kәrige qaramay zansyz ústay bastaghanda olargha arasha týskenimen týsindirgen. Belsendi Beybarys Tolymbekovting anasy Lyazzat Tolymbekova búl viydeo qiylyp alynghanyn,  oghan deyin Ásiya Tólesova qarttardy avtozakpen әketuge qarsy shyqqanda, poliyseyler ony jerge qúlatqanyn aitqan.

Ásiya Tólesovagha taghylghan aiyptar boyynsha (Qylmystyq kodeksting 378,380-baptary) 3000 ailyq eseptik kórsetkish (8,1 million tenge) aiyppúl ne sol mólsherdegi týzeu júmystaryna mindetteu nemese 3 jylgha deyin bas bostandyghyn shekteu nemese aiyru jazasy qarastyrylghan.

Abai.kz