Býgin Qazaqstanda pandemiya qúrbandaryn eske alu kýni. Últtyq aza tútu kýni.

Ministrlikting mәlimeti boyynsha elimizde indet júqtyrghandar sany 60 myngha juyqtapty ( 59 899 adam). Koronavirustan qaytys bolghandar - 375 adam. Búghan qosa, elimizde pnevmoniya da órship túr. Resmy mәlimet boyynsha, 2020 jyldyng alghashqy alty aiynda 98 mynnan astam adam pnevmroniyagha shaldyqqan. Jýzdegen adam sol pnevmoniyadan qaytys bolghan.

Kýni keshe ghana Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy Qazaqstanda órship túrghan pnevmoniyany - COVID-19-dyng ózgergen týri retinde qarastyrdy. Sondyqtan pnevmoniyadan qaytys bolghandar sanyn koronavirus qúrbandarynyng sanyna qosa esepteu kerek-ti. Ázirge búl esep bizde bólek-bólek jasalyp jatyr.

COVID-19 indetining jyldam taraluyna baylanysty jariyalanghan pandemiya kezinde Qazaqstanstanda jýzdegen adamnyng qaytys bolghanyn jogharyda aittyq. Olardyng diagnozy әrtýrli. Birinde koronavirus bolsa, endi birinde pnevmoniya...

Juyrda Azattyq sayty «pandemiya kezinde kimderden aiyryldyq» atty jalpy halyqtyq aksiya bastaghan edi. Búl aksiya dәl osy alaghay da búlaghay kezde koronavirustan nemese pnevmoniyadan qaytys bolghan azamattardyng tizimin jasaudy, sol arqyly marqúmdardy eske aludy maqsat tútqan edi.

Biz býgin songhy 1-2 aida koronavirustan, pnevmoniyadan nemese ózge de dertten qaytys bolghan jazushy, jurnaliys, ghalym, mәdeniyet pen óner qayratkerlerinin, memlekettik qyzmetshilerding tizimin úsynyp otyrmyz.

Eskertu! Búl tolyq tizim emes. Marqúmdardyng imany salamat bolsyn! Artynda qalghandargha sabyr bersin!

Qaraly tizim

Quandyq Shamahayúly

Jazushy. Jurnalist

1961 jyly tughan - Mausym. 2020 jyl. 

Sansyzbay Bekbolatov

Qazaqstannyng Mәdeniyet qayratkeri

1955 jyly tughan – Mausym. 2020 jyl. 

Kópjasar Nәribaev

QR ÚGhA Akademiygi

03.06.1938 - Mausym. 2020 jyl.

Janat Ahmadiy

Jazushy. Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty

15.10.1943 – Mausym. 2020 jyl. 

Ghabdikamal (Kamal) Qonqaraev

Tanymal siqyrshy

28.05.1956 – Mausym. 2020 jyl.

Ibadulla Ýmbetaev

Auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng akademiygi, maqtanyng qazaqstandyq sortyn oilap tapqan belgili ghalym. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

15.04.1951 –  Mausym. 2020 jyl.

Kenes Dýisekeev

Kompozitor. Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri

10.02.1946 - Shilde. 2020 jyl.

Berik Ismailov

Dizayner

15.03.1969 - Shilde. 2020 jyl.

Edil Erghojiyn

QR ÚGhA Akademiygi. Memlekettik syilyqtyng iyegeri

07.11.1941 - Shilde. 2020 jyl.

Joldasbek Duanabay

Jurnalist

Shilde. 2020 jyl. 

Sayrambay Dónenbaev

Qazaqstannyng Enbek Eri

01.04.1965 - Shilde. 2020 jyl.

Jalghas Kenesov

Kompozitor. Qazaqstannyng Mәdeniyet qayratkeri

01.03.1959 - Shilde. 2020 jyl.

Darhan Dayyrbek

Teaktr jәne kino akteri

1968 jyly tughan - Shilde. 2020 jyl.

Qaldybay Ábenov

Kinorejisser

01.01.1951 – Shilde. 2020 jyl.

Slambek Júmaghaliy

Qazaqstannyng Mәdeniyet qayratkeri

15.05.1956 - Shilde. 2020 jyl. 

Qayrat Dýisen-Parman

Aqyn. Sazger

07.01.1964 – Shilde. 2020 jyl.

Qyryqbay Allabergen

Tarih ghylymynyng doktory. Jurnalist

Shilde. 2020 jyl.

Klara Kekilbaeva

Ábish Kekilbaevtyng jary

1941 jyly tughan – Shilde. 2020 jyl. 

Janat Halyqov

Jurnalist

1967 jyly tughan – Shilde. 2020 jyl.

Dias Omarov

Belgili sportshy. Sport kommentatory

20.10.1940 - Shilde. 2020 jyl.

Qayrat Baymúhamedov

Almaty oblysy Bas sanitarlyq dәrigeri

Shilde. 2020 jyl. 

Serikjan Beskempirov

Almaty oblysy әkimining orynbasary

01.01.1960 – Shilde. 2020 jyl.

Talghat Ormanov

Jazushy. Jurnalist

11.04.1961 – Shilde. 2020 jyl.

Ábdighappar Smanov

Din ghalymy

22.02.1970 – Shilde. 2020 jyl.

Múrat Múqashev

Akter әri Nomad Stunts tobynyng kaskaderi.

1968 jyly tughan – Shilde. 2020 jyl.

Rәbigha Syzdyqova

Filologiya ghylymynyng doktory, professor, Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, QR ÚGhA akademiygi

1924 jyly tughan - Shilde. 2020 jyl. 

Aman Ájibaev

«Qazaq boksynyng Levitany» atanghan әigili ring-diktor (ring-anonser).

Shilde. 2020 jyl. 

Qalihan Qozybagharov

Aqtóbe infeksiyalyq auruhanasynyng bas dәrigeri

1960 jyly tughan - Shilde. 2020 jyl.

Sapar Imanghaliyúly Ospanov

Filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor

1949 jyly tughan – Shilde. 2020 jyl.

Abdulla Saparúly Saparov

QR ÚGhA-nyng qúrmetti mýshesi, QR Auyl sharuashylyghy ghylymdary akademiyasynyng akademiygi, auylsharuashylyq ghylymdarynyng doktory, professor

21.05.1949 – Shilde. 2020 jyl.

Gýljiyan Sýleymenova

Memleket jәne qogham qayratkeri. "Kәsipker" respublikalyq jurnalynyng bas redaktory

1953 jyly tughan - Shilde. 2020 jyl.

Ziyadin Sayabek

Ekonomika ghylymynyng doktory. Professor

Shilde. 2020 jyl.

Qayrat Mamadil

Tilshi-pedagog, oqu-aghartu isining bilikti úiymdastyrushysy

Shilde. 2020 jyl.

Mira Mustafina

Jurnalist

Shilde. 2020 jyl. 

---

QR Densaulyq saqtau ministrligi koronavirus indetimen kýres jolynda qaza bolghan medisina qyzmetkerlerining tizimin jariyalady.

«Qatygez, әli zerttelmegen búl indetten kóz júmghandar sany 375 adamnan asty. Olardyng qatarynda medisina mamandary - provizorlyq, júqpaly, karantindik jәne modulidik stasionarlardyng qyzmetkerleri bar.

Búl elimiz ben otandyq densaulyq saqtau salasy ýshin ýlken, orny tolmas shyghyn. Marqúmdardyng әrqaysynyng adami, kәsiby maman, azamat retinde orny bólek edi», - delingen ministrlikting habarlamasynda. ⠀

Pandemiya kezinde qaytys bolghan dәrigerlerding tizimi:

Bekjan Serikbosynúly Búlanov, 1974 j. t. «Semey medisina uniyversiyteti» KEAQ uniyversiytettik gospitalining jýrek-qan tamyrlary hirurgiyasy bólimshesining mengerushisi (ShQO).

Núrgýl Ramazanqyzy Bәrkibaeva, 1970 j. t. Medisina ghylymdarynyng kandidaty, «Semey medisina uniyversiyteti« KEAQ fakulitettik terapiya kafedrasynyng assistenti, uniyversiytettik gospitali gastroenterologiya bólimining dәrigeri.⠀

Aygerim Kәkimqyzy Múqasheva, 1971 j.t. Ekibastúz q. (Pavlodar oblysy) 3 poliklinikanyng kishi medisina qyzmetkeri

Gýlbarshyn Hasenqyzy Shәripova, 1960 j. t. «Poliklinika 1»  JShS orta buyn medisina qyzmetkeri (Pavlodar oblysy)

Loshmanova Oliga Vasilievna, 1972 j. t. «Pavlodar oblystyq psihikalyq densaulyq ortalyghy» ShJQ KMK orta buyn medisina qyzmetkeri

Merkulenko Vladimir Pavlovich, 1959 j. t. Qazaq onkologiya jәne radiologiya ghylymiy-zertteu institutynyng qyzmetkeri, morfologiyalyq zertteuler ortalyghynyng sanitary (Almaty q.)

Egeubay Qúlay, 1965 jyly tughan. Bayghanin audandyq auruhanasynyng orta buyn medisina qyzmetkeri (Aqtóbe oblysy)

Aysauytov Bolatbek Naqybayúly, 1968 j. t. QR DSM Asa qauipti infeksiyalar últtyq ghylymy ortalyghynyng (Qyzylorda oblysy) ShJQ RMK Aral obagha qarsy kýres stansiyasy filialynyng dәrigeri

Alashbaev Begalidin Bayjonúly, 1984 j. t. Úzynaghash kenti ortalyq audandyq auruhanasynyng dәrigeri (Almaty oblysy)

Oleg Nikolaevich Isaev, 1967 j. t. «Kókshetau qalalyq kópbeyindi auruhanasy» ShJQ MKK dәrigeri (Aqmola oblysy)

Bayghabylova Sәule Oljabayqyzy, 1974 j. t. ShJQ MKK Egindikól audandyq auruhanasy (Aqmola oblysy) orta buyn medisina qyzmetkeri

Qojaghaliyev Oljabay Músaiypúly, 1959 j. t. Núr-Súltan qalasy әkimdigining «Kópbeyindi medisinalyq ortalyq« ShJQ MKK dәrigeri

Mәlibekov Jәnibek Júmashúly, 1967 j. t. «№1 Qalalyq klinikalyq auruhanasy» ShJQ MKK hirurg dәrigeri

Makarova Tamara Georgiyevna, 1978 j. t. «Úzynkól audandyq auruhanasy» KMK kishi medisina qyzmetkerleri (Qostanay oblysy)

Novoselova Elena Anatolievna, 1965 j. t. «Jitiqara audandyq auruhanasy»  KMK № 9 mektebining medbiykesi (Qostanay oblysy)

Dәuletov Júmabek Baghytúly, 1956 j. t. (enbek ótili 38 jyl 10 ai) №2 Atyrau oblystyq auruhanasynyng konsulitasiyalyq-diagnostikalyq bólimshesining infeksioniysi

Papugina Elena Yakovlevna, 1963 jyly tughan (enbek ótili 22 jyl) Atyrau oblystyq kardiologiyalyq ortalyghynyng hatshysy

Súltanghaliyev Ghadlet Mambetjanúly, 1954 jyly tughan (enbek ótili 38 j 5 ai) Atyrau oblystyq auruhanasynyng rentgenolog dәrigeri

Baymúhambetov Qayrat Qajymanúly, 1964 j. t. Almaty oblysynyng Tauarlar men qyzmetterding sapasy men qauipsizdigin baqylau departamentining basshysy, Almaty oblysynyng bas memlekettik sanitarlyq dәrigeri

Ayjigitov Baqbergen Saghymqojaúly, 1963 j. t. Qaraghandy oblysynyng Tauarlar men qyzmetterding sapasy men qauipsizdigin baqylau departamenti Tauarlar men qyzmetterding sapasy men qauipsizdigin baqylau basqarmasy Búqar jyrau audandyq úiymdastyru-qúqyqtyq júmys jәne monitoring bólimining bas mamany.

Kýrekbaev Bauyrjan Ordabekúly, 1960 jyly tughan. Shymkent qalasy Densaulyq saqtau basqarmasynyng sharuashylyq jýrgizu qúqyghyndaghy «Qalalyq diagnostikalyq ortalyq»  memlekettik kommunaldyq kәsipornynyng Endoskopiyalyq diagnostika ortalyghynyng mengerushisi.

Mamaev Qasym Mahmudúly, 1959 j. t. QR Densaulyq saqtau ministrligi, Shymkent qalasy Densaulyq saqtau basqarmasynyng sharuashylyq jýrgizu qúqyghyndaghy «Qalalyq diagnostikalyq ortalyq»  memlekettik kommunaldyq kәsipornynyng Endoskopiyalyq diagnostika ortalyghynyng dәrigeri

Sadiyev Orynbasar Álipbekúly, 1950 j. t. Shymkent qalasyndaghy «№2 qalalyq auruhana» ShJQ MKK dәrigeri.

Áuelbaev Timur Aydarhanúly, 1976 j. t. Shymkent qalasyndaghy «Jedel medisinalyq jәrdem stansiyasy»  ShJQ MKK felidsheri

Ábdiqúlova Mәriyam Qabylbekqyzy, 1966 j. t. Shymkent qalasyndaghy «№1 Qalalyq klinikalyq auruhanasy» ShJQ MKK bólim mengerushisi

Baymenova Gauhar Ashtayqyzy, 1970 j. t. Shymkent qalasyndaghy «№1 Qalalyq klinikalyq auruhanasy»  ShJQ MKK agha medbiykesi.

Tәjdenova Aqzipa Nasyrqyzy, 1962 j. t. Shymkent qalasyndaghy «№1 Qalalyq emhana» ShJQ MKK bólim mengerushisi.

Abai.kz