Senbi, 27 Aqpan 2021
Ádebiyet 3014 1 pikir 13 Shilde, 2020 saghat 10:55

Dekrettegi erkek

(Ángime)

Auyldaghy aghayynymyz isti bolyp qalypty. Sonyng sharuasymen Astanadan әdilet izdep kele jatqan әkemning habary ózinen ýsh kýn búryn jetken. Vokzaldan kýtip aldym. Ákem jalghyz emes, janynda inisi Ertay agha bar. Jana ghimarattyng ishi búlyn-búlyn. Bir kóterilip, bir týsip, ýsheumiz qosaqtalyp úzaq jýrdik. Jan-jaghynnyng bәri әinek, ayaghynnyng asty da ainaday jaltyraydy. Ákemning ayaghy shatqayaqtay bergen song qoltyghynan demep aldym. Áupirim degende jyljymaly esikke jettik-au. Sapyrylysqan júrtpen birge syrtqa úmtyldyq. Janbyr sabalap túr eken.

- Oipyrmay, toq ishekke týsip ketkendey bolyp, dalagha әreng jettik-au!,- dep әkem dangharaday ghimarattyng úzyn-úzyn dәlizderinen әreng shyqqanyna narazylyq bildirdi.

- Álemdik standartpen saldyq degen vokzaly osy ma?,- dep Ertay agham da kónil tolmaghan synay tanytty.

- Deni sau, ayaq-qoly býtin biz әreng jol tauyp syrtqa shyqtyq, mýgedek bauyrlar men qarttardyng jaghdayy ne bolar eken mynda,- dep әkem әli búrqyldap keledi.

Túraqta kózi kógerip tizilip túrghan «ekotaksiydin» birimen kelisip ýige tarttyq. Artqy oryndyqtaghy aghayyndy ekeui jan-jaqtaryna qarap, «mynau – әlgi jana meshiti», «mynau – múrajay ghoy», «al mynau – Aqorda»,- dep bir-birine tanystyryp keledi.

- Ózderiniz qalany jaqsy biledi ekensizder ghoy?,- degen mening tanghalysyma:

- Kók jәshik aman bolsyn! Bәrin sodan kórip, bilip alamyz,- dep qoyady. Esilding ýstindegi kópirge kelgende әkem:

- E, jaryqtyq Esil! Ghasyrlar boyy Sararqanyng halqyn asyrap kele jatqan úly dәriyamyz!,- dep betin syipady.

Aghay da yrymyn jasady. Men qaytaladym. Úly ózenge tәu etkenderi bolar. Kópirden ongha búrylyp, kóp úzamay ýige jettik. Mening balalarym men jarym aldarynan dalagha shyghyp qarsy alyp, betterinen sýigizip arqa-jarqa bolyp jatyr. Etting iyisi podiezdi alyp, qonaq kýtip otyrghan pәterge shaqyrady. Ákem tórge divanda qos jastyqty qúshaqtay jayghasyp, biz auyl-aymaqty týgendep súrap, jiyenderi erkelep jatsa da qabaghynda bir kirbing bar. Kónili alandauly. Sýt pisirim kezde tiyegi aghytyldy-au!

- Erghanattyng sharuasy tura men keler kezge qarap qalyp pa?,-dep.

Astanagha jol alghanyn aldyn-ala aitsa da әkesin kýtpey shet el asyp ketken úlgha ókpesi qara qazanday. Auylda qyryq jyl bala oqytqannan mandayyna kóldeneng tórt syzyq, ezuine tereng eki syzyq, kózining ainalasyna jypyrlaghan kóp syzyq týsipti. Mening bala kýnimde taraqtap oinaytyn qayratty qalyng shashy siyrep, aq buryldanghan. Kýnge totyqqan jýzindegi әr tanba sham jaryghymen tipti anyq kórinedi. Qalyng qasy týiilip, ortasyn sirinkening shyrpysynday tiginen qadalghan syzyqtar ajyratyp túr. Ýlken basynda qos qúlaghy qaraqshyday qalqiyady. Dastarhan jasap jýrip sol suretti saghynyshpen alystan sipay qarap jýrmin.

- Kóke, memlekettik qyzmet degen solay. Ayaq astynan bir jaqqa aidap jiberedi, sodan ketkening úsharyndy jel, qonaryndy say bilip,- dep mening kýieuim qaynatasyna úldyng ketken mәnisin úqtyrghan bolady.

- Agha, nesin qamyghasyz, eng negizgisi – qayda jýrse de aman bolsyn. Óz sharuamyzdy ózimiz-aq bitiremiz. Tek Jaqsybaydyng balasyn tapsaq boldy, ol da bir jaqqa saparlap ketpey,- dep Ertay aghatayym senimdi otyr.

Aghasynan bir mýshel kishi, Manday men janarynyng manayyn órmekshi torynday әjim iz salyp, jazda tyqyrlap alghyzghannan endi ghana ósip kele jatqan shashy aq tikenge úqsap otyrghanymen jan-dýniyesi әli baladay. «Áy-kýieu!,- dep qoyyp Joldasty sózben shymshylap, әzildeydi.

Ymyrt ýiirilip, qas qaraya әkemnen tuylghandar bizding shanyraqqa jinala bastadyq. «Júmystan jetkenim osy, kóke!,- dep kishi qyzy keldi aldymen bala-shaghasymen ulap-shulap. Artynsha ýlken әpkem de jetti, jezdemizge qosa eki nemeresin alyp. Kempir-shaldyng bauyrynda ósken erketotay qyz, әkesining qaryndasy siyaqty.

- Agha! Úldyng shanyraghyna barmay, qyzdyng ýiine týskeninizge jol bolsyn!,- dep әzildey keldi.

Bәrimizding ortamyzda qarqaraday qasqayyp otyrsa da, jalghyz úldyng joqtyghy janyn jep, kelinning de keshikkeni qanyn qaynatyp jatsa kerek.

- Ákem keledi eken,- degen úl kórmedim. Sheshesi poyyzdan tosyp alady deushi edi maqtanyp, Ertay ekeumizding neden jazyqty bolghanymyzdy qaydam,- dep qitygha til qatty.

Astau toly etti ortagha ala bergende mandaydaghy jalghyz kelin qos úlyn jetektep tabaldyryqtan attady..

- Papa, qosh keldiniz! Maqsat! Ashat! Atalaryna baryndar!,- dep ayaly janarynan núry tógilip, balalaryn aldyna sala qaynatasyna jaqyndap qolyn berip, mandayynan sýigizdi.

Nemereleri eki jaghynan kelip qúshaqtay alghanda ghana bizding qara shaldyng qabaghy ashylghanday boldy. Ekeuin úzyn qoldarymen oray bauyryna qysyp, mekirenip tóbelerinen sýidi. Qos tizesine jayghasqan qos nemerening iyisi is sapargha ketken jalghyz úldyng ornyn toltyrghanday.

Ertesine әkem men aghamdy alyp Jaqsybaydyng balasy Ermekti izdep Ádilet ministrligine tarttyq. Sonda qyzmet isteydi dep, isti bolghan aghayynyna әdilet izdep keldi ghoy ekeui. Mening jurnalist bolghanym múnday jaqsy bolar ma. Áytpese, auyldan kelgen eki shalmen qyzmetkerlerin bylay qoyyp, esiktegi kýzetshileri de sóilespegendey eken. Ózderi tekseruden ótip, telefondaryn kishkentay jәshikke qaldyryp kirip jatyr. «Tang azannan barayyq ta, erte qolgha týsirip sóileseyik, әitpese, sharuasy kóbeyip qabyldamay qoyyp jýrer»,- dep kelgennen әkem qúlaghymnyng etin jedi. Sonyng yzynymen ministrlikke saghat segiz jarymda kelgenbiz. Syrttan kirgen dәu esikting aldynda túrmyz. Qyzmetkerler ótip jatyr. Kýzetshiler bizge neghyp jýrgen sandalbaylar degendey jaman kózderimen qarap qoyady. Qabyldaugha kelgenderge qoyghan ba, ýsh-tórt oryndyq qoyypty. Ýlken kisilerdi soghan otyrghyzdym da ózim ministr men orynbasarlarynyn, basqarma basshylarynyng qabyldau kestelerin qarap túrdym.

Ermek Jaqsybaevty әkeme auyldan osy ministrlikting bir basqarmasyn basqarady dep jazyp bergen eken. Tәp-tәuir qyzmeti bar adamdy onay tabamyz ghoy degenim beker boldy. Qabyldau kestesinen onday aty-jón kórmedim. Ong jaqta túrghan kýzetshige baryp súrap edim, «onday adamdy tanymaymyn, syrtqa shyghyp «rúqsatnama burosy»,- degennen súrap kóriniz»,- dep jol siltedi. Ákeme «anyghyn bilip keleyin»,- dedim de syrtqa jóneldim. «Birden ol kisini súramayyn, jurnalistik kuәligimdi kórsetip, sol basqarmagha barayyn»,- dedim de basshynyng aty-jónin jazyp aldym. Rúqsatnama burosyndaghy әielge basqarma basshysyna súhbat alugha baratynymdy aittym. Tólqújatymdy súrady da, eshtene demey rúqsat qaghazyn jazyp berdi kóp jasaghyr.

Ákeme:

- Kóke, aldymen men kirip tanysyp, sizderge mynanday rúqsat qaghaz jazdyryp shyghuym kerek bolyp túr,- dep týsindirdim de, tekseruden ótip, telefonymdy úyashyqqa qaldyryp ishke endim.

Izdegen basqarmam ýshinshi qabatta bolyp shyqty. Aldymen qabyldau bólmesine baryp, hatshydan ózimiz izdep kelgen Ermek Jaqsybayúlyn súradym. Mening aty belgili búqaralyq aqparat qúralynan kelgenimdi bilgen song qasy-kózi sýzilgen әdemi qyz ong jauap berdi:

- Ermek Jaqsybayúly jarty jyl boldy demalysta,- dedi.

- Osynday úzaq demalys bola ma?,- dep tandanys bildirdim.

- IYә, ol kisi,- dep qybyjyqtap baryp,- dekrettik demalysta...

- Ózi me, әieli me?,- kózim baqyrayyp, qyzdyng auzyna qaradym.

- Ózi...

- Qalay?,- dedim, taqymdap súraghanym úyat bolsa da.

- Áyelining ornynda,- dep kýmiljip til qatty.

Ary qaray taghy birnәrse súraghanym ynghaysyz bolar dep:

- Jeke telefonyn berinizshi, auyldan әkem izdep kelip edi,- dep shynymdy aittym.

- Keshiriniz, bizge jeke telefon nómerin beruge tyiym salynghan,- degen jauap alghan son, qoshtasyp jónime kettim.

Baspaldaqpen týsip kele jatyp әkeme ne dep jetkizerimdi bilmey qinalyp kelemin. Janyna barghanda:

- Kóke, ol kisi enbek demalysynda eken,-dep әreng mәlimdedim.

- Qap, osy ýiden shyqqannan bir qyrsyq ainaldyrdy, atana nәlet! Ózi de bir joly auyr bayqús eken,- dep isti bolghan aghayyngha qapalanyp maghan erip keledi.

Týski asta jezdem kelip qaldy anqyldap:

- Kóke, sizderge shanyraq kórsetip jibereyik,- dep.

- Eshqayda barmaymyn, ketem!,- dep әkem búldandy.

- Qoyynyz, «úlynyz kelgenshe kezek pe kezek bagha túrayyq,- dep sheshtik osyndaghy bajalar. Ýlken qyzdyng kýieui bolghan song qayynatasyna erkin sóileydi.

- Arnap kelgen is bitpedi, erteng auyldaghy aghayyngha ne betimdi aitam. Jaqsybaydyng balasy demalysta, óz balam – shet elde eken desem, olar «nemene, kýlli ókimet qydyryp ketip pa?»,- dep senbeydi ghoy,- dep moyyp, únjyrghasy týsip qalypty.

- Ne bopty, kýzding qarasuyghynda demalys alyp,- dep kele jatqan jezdemdi ymdap syrtqa shaqyrdym.

Balalardyng bólmesine aparyp alyp, Ermekting dekrettik demalysqa shyqqanyn aityp edim, alanghasar jezdem:

- Dekreti nesi? Qatyn bolyp ketken be?,- dep dauystap jiberdi. Jeninen júlqyp:

- Tynysh! Kókem estise, qan qysymy kóteriledi, týsinbey, men Ermekting telefonyn taba almay jatyrmyn. Eng bolmasa, sóilesip, kenes alyp bereyin desem,- dedim, sasqan ýirek artymen jýzedi degenning kerin jasap.

- Qazir Jogharghy sotta isteytin Dәuletten alyp berem, bir bolsa soda bolady,- dedi de úldyng tósegine otyra qalyp telefonyn shúqylay bastady.

Men qonaqtarymnyng jayyn bilmekke tórgi bólmege jýgirdim. Aghaly-inili ekeui bәrinen ýmitterin ýzip, bir-bir jastyq alyp divangha jayghasypty. Jatystaryn kórdim de, demalsyn dep esikti aqyryn jauyp, shyghyp kettim. Jezdeme qayta kelsem, daudyrlap bireumen sóilesip jatty. Endi ashanagha tarttym. Kóp ótpey jezdem tasyrandap ashanagha jetip kelip:

- Baldyz, taptym, mine!,- dep quanyp telefonyn úsyndy.

Vatsappen kelgen Ermek Jaqsybayúlynyng telefonyn ózime jolday salyp:

- Qazir týski as kezi ghoy, endi bir jarty saghattan song habarlasayyn dedim de ýiilip qalghan ydystardy juumen ainalysyp kettim. «Ne dep aitam, qaytip bastaymyn, kelinder dese baramyz ba?»,- degen oilarmen aralastyryp jýrip, týski astan shyqqan tau ydysty juyp, oryndaryna qoyyp ýlgerdim.

Ermek Jaqsybayúly agham tútqany ózi kóterdi. Ákemning atyn aityp edim, bәlendey ynta tanytpady. «Aqtamnan, kórshileriniz. Osyndaghy Maqsút Manarbekovtyng әkesi,- degenimde baryp, aghamdy tanyp:

- Manadan Maqannyng әkesi demeysing be!,- dep dausy ózgerip, anyqtau shyqty,- Maqang ózi nege habarlaspaydy?,- dedi.

- Shetelde is saparda jýr edi. Ýlken kisiler ayaq astynan kelip qaldy. Onyng ýstine sizge arnayy jolyghamyz dep kelipti,- dep jedeldete jetkizdim.

- Men qazir júmysta emespin ghoy,- dedi dausy bәsendep.

- Bilemiz, týske deyin qyzmet ornynyzgha bardyq. Eng bolmasa, telefonmen әkeme kenes beresiz be?,- dep men óz búiymtayymdy jantalasa jetkizdim.

- Ol ne sharua eken?,- dep sәl oilanyp baryp, - Ákesine telefonmen kenes bergenimdi Maqang estise úyat bolar. Men baryp amandasyp keleyin odan da,- dedi.

- Uaqytynyz bolsa, jaqsy bolar edi,- dep quanyp qaldym.

- Meken-jayyndy jazyp jiber, bir saghattyng kóleminde baryp qalamyn,- dedi.

Ol kisi kelgenshe әkem jata túrsyn dep oyatpadym, esik qonyrauynan ózi túryp, qol juatyn jaqqa shyqty. Men qonaqty qarsy aldym. Jinishke qara múrt pen iyegining astyna júqalap saqal qoyghan, úzyn boyly, syzdanyp qalghan kisi maghan:

- Sәlemetsiz be?,- dep resmiyleu amandasty. Balalar bólmesinen shyqqan jezdem:

- O, Ermekjan keldi!,- dep daudyrlap qolyn alyp, tórge bastady.

Ákem men bauyrym, jezdem myna zangerding kelgenine sonsha quanyp, esteri shyqty. «Súraghanyng aldynnan izdemey-aq tabylar degendey»,- boldy desip qoyady. Onyng aghamnyng atyn estip, sonyng danqynyng buymen kelip otyrghanyn qaydan bilsin. Syzdanghan týrin ishimnen jaqtyrmay, shәy qúiyp otyryp sózderine qúlaq saludamyn. Ózara el-júrttyng amandyghyn súrasyp, ýy ishining hal-jaghdayyn bilisti. Ákem:

- Ermekjan, demalysta bolsang da úzamapsyn, әkenning kózin kórgen aghalarynnyng aldyna kelgenine rahmet, balam!,- dep rizashylyq bildirdi.

- Agha, men jarty jyldan beri dekrettik demalystamyn,- dedi zanger oiyna eshtene almay.

- Dekreti nesi? Áyelderge bermeushi ma edi onday demalysty,- dep әkem shoshyp ketti. Dausy jaryqshaqtanyp jaman estildi. Janary alayyp mysyq múrtqa jaman qarady. Jezdem myrs etti. Bauyrym ózi baqyrayghan kózi odan әri alaqanday bolyp, zangerding jipsiygen janaryna qadalyp qalypty. Ol bolsa, qadalghan janarlardan yghatyn emes, manday shashyn bir syipap qoyyp:

- Agha, kelininiz «Qazmúnaygazda» isteydi. Qazir Últtyq kompaniyalardyng qyzmetkerlerining ailyghy jaqsy. Bólimdegilerining ózi bizding ministrden joghary alady. Kelininiz bolsa, menen ýsh ese artyq enbekaqy alady. Ekinshi úldy bosanghan song kóp úzamay júmysqa qayta shyqty. Mening tiyn-tebenimdi mensinbey, balanmen ózing otyr, dekretti saghan jasayyq dedi,- dep yrsan-yrsang etedi.

Manayyndaghylardyng biri tanyrqap, ekinshisi jaqtyrmay, ýshinshisi mysqyldap qaraghanymen júmysy joq. Bar jaghdayyn tolyq mәlimdedi. Aldyndaghy maylyqpen jipsigen mandayyn sýrtip alansyz otyr. Ákem ýlken ýmitpen, auyldaghy aghayynyna әdilet izdep kelip otyrghan Ermek Jaqsybayúlynyng bala baghyp, dekretke shyghyp ýiinde otyrghanynan jan-dýniyesi shoshyp:

- Sonda endi júmysqa shyqpaysyng ba?,- dedi. Ertay aghamda ýn joq, esi shyghyp ketkendey.

- Jarty jyldan beri otyrmyn, endi kóktemge qaray júmysqa shygham,- dedi zanger.

- Biz senen әdilet izdep kelip edik. Auyldaghylardyng bәri Jaqsybaydyng balasy Ádilet ministrliginde dәu bastyq, bir bilse – sol biledi,- dep jiberip edi,- dep saly sugha ketti.

- Agha, sizding balanyz bizding tóbemizden qarap otyr emes pe?! Qanday mәseleni de bir qonyraumen-aq sheshedi,- deydi zanger taghy yrs-yrs kýlip.

- Maqsúttyng onday qúdreti bar ma?,- dep Ertay aghama til bitti.

- Bolghanda qanday! Maqsút Manarbekúlynyng bir auyz sózi – bir adamnyng taghdyryn sheshedi. Sizder әli balalarynyzgha sharualarynyzdy aitpaghansyzdar ma?,- dep endi mening eki әkemdi kinalay bastady.

- Shyraghym, sening isteytin jering – Ádilet ministrligi dep atalatyn bolghan son, әdilet izdep keldik emes pe,- dedi әkem dauysyn nyghyzay sóilep.

- Agha, sol Ádilet ministrligining de ýstinen qarap otyratyndar bolady. Sizding úl dәl sol bólimdi basqarady jogharydan,- dep әkeme ýiretip tastady.

- Auyldaghy aghayyndar bizdi saghan jiberdi, eng bolmasa qanday júmyspen kelgenimizdi bilseng etti,- dep keyidi Ertay agham.

Men ózderi onasha týsinissin dep tezdete dastarqanymdy jinap zaldan shyghyp kettim. Ertay agham auyldan әkelgen qaghazdaryn ýstel ýstine jayyp salyp týsindire bastady. Jezdem de ózining osy otyrysta artyq ekenin sezdi de, «baldyz, keshke ýlken kisilerdi alyp bizge kelinder»,- dep tapsyrma berip júmysyna zytty.

Zanger kókemiz ýlken kisilerge kóp kenes bere qoymady, sýt pisirim uaqytta aghalarymen qoshtasyp jónine ketti. Men әkemnen sharuanyz bitti me dep súraugha batpadym.

Keshte ýlken әpkemning ýiindegi basqosuda әkem:

- O, toba! Ýlkender ata túryp úl sóilegennen bez deushi edi, әiel túryp erkek bala baghyp, dekretke shyqqandy da kórdik. Qatynynyng etegine oralyp, tabysyn maqtanysh etip otyrghan aqymaqtan kenes súrap kelip, is bitiredi dep otyrghan biz de aqymaqpyz ghoy. Jaman әdet júqqysh keledi deushi edi, endi er-azamattarymyzdy qatyndary asyrap, ózderi dekretke shyghyp ketpese bolar edi shetinen,- degeninen ýmiti ýzilgenin týsindim. Aghayyn senim artyp jibergen is siyrqúimyshaqtanyp bara jatqan song әkem úlynyng is sapardan oralghanyn kýtpey, auylgha qaray jolgha shyqty.

Sәule Dosjan 

Abai.kz

1 pikir