Songhy kezderi kenes zamanynda kenestik jýiege, kommunistik otarlau iydeologiyasyna qarsy kýresken elimizdegi qazaq azamattary jayly әrtýrli derekti әngimeler, estelikter, tarihy jәittar jariyalanuda, jaryq kórude. Ol azamattardyng barlyghy әriyne, sanaly, jýieli týrde bolmasa da, әrtýrli sebepterden bastau alyp kenestik imperiyagha, iydeologiyagha qarsy shyqty, kýresti. Osy jolda qaza tapty. Olardyng bәrin batyr, kýresker, bostandyq qayratkeri demesek te olardyng óz bilgeninshe, qolynan kelgeninshe, qate bassa da, janylsa da kenes jýiesine qarsy kýresi qazirgi tanda olar jayly aitu, eske alu qajettiligine әbden layyq degenimiz jón bolar, tarih shanynda kómilmegeni dúrys bolar degen oidamyn. Sonday otbasylardyng birining taghdyry jayly aitpaqpyn.

1998 jyly Qyzylorda oblystyq «Syr boyy» gazetining 26 qyrkýiektegi sanynda mening «Mendiyar agha dissiydent pe edi nemese Kiyikbaevtar otbasynyng taqsyreti» atty maqalam jariyalanghan bolatyn. Endi sol maqaladan ýzindilerdi, maqaladaghy Mendiyar aqsaqaldyng ýlken qyzy Núrhannyng atynan aitylghan sózderdi keltireyin:

Songhy kezderi kenes zamanynda kenestik jýiege, kommunistik otarlau iydeologiyasyna qarsy kýresken elimizdegi qazaq azamattary jayly әrtýrli derekti әngimeler, estelikter, tarihy jәittar jariyalanuda, jaryq kórude. Ol azamattardyng barlyghy әriyne, sanaly, jýieli týrde bolmasa da, әrtýrli sebepterden bastau alyp kenestik imperiyagha, iydeologiyagha qarsy shyqty, kýresti. Osy jolda qaza tapty. Olardyng bәrin batyr, kýresker, bostandyq qayratkeri demesek te olardyng óz bilgeninshe, qolynan kelgeninshe, qate bassa da, janylsa da kenes jýiesine qarsy kýresi qazirgi tanda olar jayly aitu, eske alu qajettiligine әbden layyq degenimiz jón bolar, tarih shanynda kómilmegeni dúrys bolar degen oidamyn. Sonday otbasylardyng birining taghdyry jayly aitpaqpyn.

1998 jyly Qyzylorda oblystyq «Syr boyy» gazetining 26 qyrkýiektegi sanynda mening «Mendiyar agha dissiydent pe edi nemese Kiyikbaevtar otbasynyng taqsyreti» atty maqalam jariyalanghan bolatyn. Endi sol maqaladan ýzindilerdi, maqaladaghy Mendiyar aqsaqaldyng ýlken qyzy Núrhannyng atynan aitylghan sózderdi keltireyin:

« -  Men ol kezde otbasymmen Almaty qalasynda túratyn edim. Mening oiymsha bәri Rozanyng (ata-anasynyng azan shaqyryp qoyghan aty Rozaliya) 1980 jyly Mәskeuge baryp AQSh elshisine kirip, AQSh-a barghysy keletinin aitqan aryzdan bastaldy ghoy deymin. Mine osy uaqyttan bastap bizding otbasymyzgha qayghynyng qara búlty ýiirildi. 1982 jyly inim Tasqyndy Almatyda týrmege saldy. Odan Qyzylordadaghy jyndyhanagha әkelip, 1984 jyly nauryzda bosatty. Bosatqan kezde Tasqyndy әbden auru mendegen, әrtýrli dәri, sәulelermen denesin shanshyghan, óletin halge jetken jaghdayda edi. Almatygha qolyma alyp keldim. 1985 jyly 4 qyrkýiekte 36 jasynda qolymda qaytys boldy. Sinlim Rozany 1982 jyly Qyzylordanyng jyndyhanasyna saldy, odan keyin qysqa uaqytqa bosatyp, 1983 jyly mamyr aiynda jyndyhanagha qaytadan saldy. Búl jerde әrtýrli dәri-dәrmekpen «jaghdayyn» tyndyrghan kýiinde Qyzylordadaghy týrmege salyp, ol jerden Tashkenttegi arnayy mekemege jiberdi. 1983 jyly qazan aiynda maghan Tashkentten jedelhat joldap shaqyrtty. Barsam,  Rozanyng jaghdayy bitken eken. Bas dәriger aitty «endi eshtene kómektespeydi  -  rak» - dedi. 1984 jyly qarasha aiynda Rozany Qyzylordanyng jyndyhanasyna qayta әkeldi. Osy jerde eki aidan son, yaghny 1985 jyly 8 qantarda qaytys boldy. Inim Bolatty 1983 jyly tamyz aiynda ýiden alyp ketip, Shymkenttegi týrmege saldy, ol jerden Bolat 1985 jyly tamyzda ghana bosady. Sinlim Gýlnәrdi 1982 jyly Mәskeudegi Butyrka týrmesinde ústap, keyin konvoymen Qyzylordagha alyp keldi. Mendiyar әkemdi, 70-tegi shaldy MQK (KGB) kýnde jauap alugha shaqyryp, aqyr sonynda oghan shydamay, miyna qan qúiylyp, auruhanada qaytys boldy. 1982-1985 jyldary bizdin  otbasymyzdaghy osy qayghyly jaghdaylargha basqa azapty tirlikter  -  milisiyagha, MQK-a shaqyrular, telefonmen qorqytu, uchaskelik milisionerlerding kelip túruy, júmysta, qyzmette, ýkimet pen organ adamdarynyng «prfilaktikalyq» әngimeleri qosylyp jýikeni júqartyp boldy. Men otbasyndaghy balanyng eng ýlkeni bolghan song ini-sinlilerime jauapty boldym. Biz eshkimge aryz-shaghym aityp nemese ýkimetke, memleketke qarsy eshtene istep kórgen emespiz. Osynshama azapty ómirge salarlyqtay ne jazdyq!?»

Endi sózdi  mening osy maqalama janghyryq esebinde osy gazette maqalasy basylghan MQK polkovniygi Á. Bәkirúlygha berelik. Maqala qysqartylghan kýide Á.Bәkirúlynyng «Frans operasiyasy» kitabynan («Túmar» baspasy, 2010 jyl) alyndy:

«...Osynday asyra silteushilik bolghany ras. Búl oqighagha tikeley qatysym bolghan joq, biraq kórgen-bilgenimdi aitayyn.

....Kiyikbaeva Rozamen birge bir ýide sinlisi Gýlnar jәne eki inisi Tasqyn men Bolat túratyn. Ákeleri Kiyikbaev Mendiyar balalarynyng anasy dýnie salghan song basqa әielge ýilenip, óz aldyna bólek shyqqan edi. Balalary әkelerining qylyghyn týsingenimen de oghan ishteri jylymaytyn. Ýilerine kelgen kezde jaqsy qarsy alyp, sypayygershilik jasap shygharyp salatyn. Sonymen qatar balalary әkesin «KGB-ng tynshysy» dep esepteytin. Sondyqtan da búlar oghan aghynan jarylyp eshtene aitpaytyn.

Jalpy qauipsizdik organdarynyng nazaryna Kiyikbaeva 1979 jyldyng sonynda ilikken bolatyn. Ol Almaty qalasynda shet tilder institutynda oqyp jýrip, AQSh-n gastrolige kelgen týrik azamatymen tanysqan eken. Sóitip bir-eki ay jýrgennen song ekeui ýilenuge kelisedi. Gastroli ayaqtalghannan keyin týrik jigiti AQSh-a oralyp, artynsha Kiyikbaevagha shaqyru qaghazyn (viza) jiberedi. Biraq MQK-ng yqpalymen tiyisti organdar: «Búl uaqytsha viza, múnymen basqa memleketke baryp túrugha bolmaydy» degen syltaumen oghan shetelge barugha tyiym salady.  ...Kiyikbaeva ózining shetelge shygha almaghanyna kýizelip, jogharghy instansiyalargha birneshe mәrte shaghymdanghan. Odan nәtiyje shyqpaghan song Mәskeuge jәne KSRO-ng basqa salalaryna baryp, shet eldik elshi qyzmetkerlerimen jәne taghy osynday shet eldik resmy adamdarmen jolyghyp jýrdi. Áriyne, múnyng barlyghy MQK-ng nazarynan tys qalghan joq. Sol kezdegi zang boyynsha Kiyikbaevagha qarsy operativtik is-sharalar jýrgizildi. Múnyng bәrin Kiyikbaeva sezdi me? Álbette, sezdi. Osyghan baylanysty esime mynaday oqigha týsip otyr. Bir kýni basqarma bastyghynyng kabiynetine kirsem, ol Almaty qalasynan arnayy shaqyrylghan MQK-ng qyzmetkerlerimen әngimelesip otyr eken. Týsingenim, olar Kiyikbaevanyng sonynan andyp kele jatyp, kýtpegen jerden airylyp qalypty. Ne isterin bilmey an-tang bolyp túrghandarynda Kiyikbaeva art jaghynan bildirmey kelip, bireuining iyghynan qaghyp:

- Pereday priyvet polkovniku y skajiyte, chto ya ne takaya durochka! - dep mazaq etipti. Osy sózderdi estigen basqarma bastyghy ózin-ózi ústay almay:

- Sonda qalay, osynday sózderdi estip ýndemey túra berdinder me? Nege ózderindi memlekettik qauipsizdik komiytetine qatysy joq etip kórsetpedinder? - dep әlgilerdi sókti.

Memlekettik qauipsizdik komtetining sharalaryna qaramastan Kiyikbaeva shetel azamattarymen kezdesuin toqtatpady. Kerisinshe, qay jerde sheteldik kórme nemese kezdesuler bolsa sonda baryp, olargha shaghym aityp jýrdi. AQSh memlekettik departamentining atyna hat jazyp, ony resmy týrde tapsyru joldaryn qarastyrdy. Aptasyna bir-eki ret Mәskeudegi AQSh-ng elshiligi oghan telefon soghyp túrdy. Keyde Rozaliyanyng ózi de Mәskeuge baryp-kelip jýrdi. Ortalyq barlau basqarmasynyng (SRU) uәkilderi oghan erekshe kónil bólip otyrdy. Osynday jaghdayda Kiyikbaeva prokurordyng kelisimi boyynsha basqarmagha shaqyrylyp, onyng is-әreketterining keleshekte memleketke qarsy qylmystargha әkep soqtyratyny turaly resmy týrde eskertilip, oghan toqtam salu talap etildi. Qayta órshelenip, «eldi, halyqty osynday jaghdaygha әkep otyrghan kommunisterdi atu kerek, qyru kerek, joi kerek» - dedi. «Olar, - dedi Kiyikbaeva, - kommunizm týgil sosializm de qúra almaydy. Múny biylik basyndaghylar tolyq sezedi de, biledi de. Sondyqtan olar halyqty shatastyryp, teris baghyt beru ýshin sosializmdi birneshe kezenge jasandy bólip, olardy «nyghayghan» (razvitoy) sosializm, «jetilgen» (zrelyi) sosializm dep atap keledi. Erte me, kesh pe, halyq múny týsinedi. Týsingen boyda kenes imperiyasy qúlaydy. Búl imperiya kózge ghana myqty, is jýzinde әlsiz. (Búl 70-jyldardyng sony bolatyn! - Á.B.). Álem tarihynda múnan da zor Riym, Vizantiya siyaqty imperiyalar qúlaghan. Kremli de bir sәtte qúlaydy. Biraq, ózim kýtip otyra almaymyn. Shetelge baryp, Qazaqstannyng egemendigi ýshin kýresemin!» - dedi.

Osydan song Kiyikbaeva bauyrlarymen birge shetelge zansyz ketu jaghyn oilastyra bastaydy. Geografiyalyq karta satyp alyp, marshruttaryn belgileydi. Olar Armeniya arqyly Týrkiyagha ótip ketkendi dúrys kóredi. Aldyn ala shekaradaghy jaghdaylardy bayqap bilu ýshin Tasqyn Armeniyagha attanady. Áriyne, múnyng barlyghyn MQK-ng oblystyq basqarmasy bilip otyrady. Sondyqtan da shekaragha barghan jerde T.Kiyikbaev ústalyp, elge qaytarylady. Onyng әreketinde qylmystyng belgisi tolyq bolatyn. Biraq, MQK-ng oblystyq basqarmasynyng úsynysymen Ortalyq kelisip, tek eskertu sharasymen shekteldi.

Birte-birte Kiyikbaevanyng jýris-túrysynda oghashtyq payda bola bastady. Keyin ol aqyly auysqan aurugha úshyrady. Tap osy kezde AQSh-ng barlau qyzmet oryndary (SRU) Mәskeude Kiyikbaevamen jii kezdesip, ony óz maqsattaryna paydalanghysy keldi. Soghan baylanysty MQK-ng oblystyq basqarmasynyng bastamasymen KSRO syrtqy ister ministrligi bóten maqsatqa auru adamdy paydalanugha bolmaytyndyghyn eskertip, AQSh-a nota joldady.

Sonymen qatar, MQK-ng astanadaghy basshylarynyng biri Kiyikbaevany әkesi arqyly esi auysqandar auruhanasyna jatqyzyp, operativtik is-sharalardy toqtatudy talap etti. Alayda әkesi búghan kónbedi. Sondyqtan 1980 jyly 17 mamyrdaghy bolghan sot úigharuymen Kiyikbaeva Ózbekstandaghy respublikaaralyq arnayy tipti (jabyq) esi auysqandar auruhanasyna mәjbýrli týrde jiberildi. Biraq, barghan boyda, Kiyikbaevanyng rak isigimen auyryp jýrgeni anyqtalghan. Soghan oray, kóp keshikpey ol Qyzylordagha qaytarylyp, osyndaghy jalpy tiptik auruhanagha ornalastyryldy.

Kiyikbaevanyng ómirining songhy sәtterin medisinalyq kartasynan bayqap biluge bolady. Onda bylay dep jazylghan: «Kiyikbaeva Rozaliya, 1955 jyly tuylghan. Ózbekstandaghy respublikaaralyq arnayy tipti esi auysqandar auruhanasynan kelip týsti. Auruhanagha týskennen keyin sol kýni ol «sayasy asharshylyq» jariyalady.... Jaghdayy óte auyr. Diagnozy: «Shizofreniya». Sonymen qatar rak isigi.. Nauqasy kýnnen kýnge úlghayyp barady. Esi bir kirip, bir shyghady. Esi kirgen kezde ózining abyroyyn joghary ústaugha tyrysady, syrbazdanyp sóileydi... KGB-ng qol astynda ekenin aityp, bostandyqty arman etedi. Sinlisi kelgende ekeui onashalanyp, syrlasyp sóilesedi.... Keyde dәrigerlerge ózining sayasy tútqyn ekenin aitady. Úlylyqtyng maniyasy bar. Ózin akademik Saharovpen teneydi. AQSh pen KSRO qarym-qatynastary «Saharov pen maghan baylanysty» deydi. Biraq kelesi kýni búl sózderinen bas tartady.. Jaghdayy búrynghysha auyr....

8 qantar 1985 jyl. Býgin saghat 10.00-de Kiyikbaeva rak isigi auruynan qaytys boldy».

Mine, ghúmyry tym qysqa bolghan Kiyikbaeva Rozaliyanyng taghdyry osylaysha tәlkekke týsip, zobalannyng zardabynan qúrban boldy».

MQK polkovniygi Á.Bәkirúlynyng әngimesi osylay ayaqtalady.

*                                  *                                        *

Kenes zamanynda  bir ghana otbasynyng basyna týsken qasiret hikayasy osynday. Búl otbasydan qalghan Núrhan men Bolattyng taghdyrynan habarsyzbyn. Estuimshe olar qazir Almatyda túryp jatsa kerek.

Bir ereksheligi, Kiyikbaevtar otbasyna baylanysty taghy bir jәitting jolymda kezdeskenin aita keteyin. 2009 jyly «Qanisher Gerjodtyng qoljazbasy» atty tarihy derekti kitapty jazu barysynda oblystyq múraghatta otyrdym. 1917-1919 jyldardaghy qújattardyng birinde  Perovskide 10 abaqty bolghany jazylypty. Sol kezdegi sovdepke týrme basshylyghy qamalghandardyng tizimderin de jiberip túrypty. Sol tizimderding birinde Baysengir Kiyikbaev degen kisi  1919 jyldyng 12 mamyrynda «ýsh liyneykaly vintovkany tyghyp saqtaghany ýshin» dep tórt aigha qamalypty.  «Kiyikbaev» degen at kózime ottay basylyp, apyray búl men biletin Kiyikbaevtardyng atalary emes pe eken degen oy keldi. Ol kezde jәy qazaqtyng ýiinen vintovka shyghu degen erekshe jaghday ghoy. Súrastyryp kórse qalay bolar eken dep izdey bastadym. Mektepte qazaq әdebiyetinen sabaq bergen sýiikti múghalimim Mendiyar Kiyikbaevtyng әkesi emes pe eken degen oy keldi. Izdestire bastasam, dәl ýstinen shyghyppyn! Sonda búl kisi osy maqalanyng keyipkerleri  Mendiyar aqsaqaldyng bauyry, Núrhan, Gýlnәr, Roza, Tasqyn men  Bolattyng nemere atasy bolmay ma. Baysengir aqsaqal ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldaryna deyin ómir sýripti. Biraq, esh uaqytta basyna týsken (týrmege tórt aigha qamalghany jayynda) oqigha jayly eshkimge tis jaryp aitpaghan kórinedi. Tek bir sózinde, úrpaghyna «myltyq ústaushy bolmandar» dep aitqan bolsa kerek.

Mine, osy bir jaghday kezdeysoq pa, әlde bir zandylyqtyng nәtiyjesi me? Atasy kenes zamanyna qarsy shyqqan kisining úrpaqtary kenes biyligine qarsy dissiydent bolghan deymiz be nemese kýresker bolghan deymiz be, qarsy bolghanyn kórip otyrmyz.

Búl otbasy mýsheleri  jayly olardyng súrauy boyynsha jazyp otyrghanym joq. Osydan 13 jyl búryn jazylghan maqalama tәuelsizdikting 20 jyldyghy atalyp jatqanda qayta oralyp otyrmyn. Búl otbasy mýsheleri turaly jazu óte qiyn, óte auyr. Kenes zobalanynyng qasiretin, onyng erekshe auyrtpalyghyn kórgen búl kisilerge qazirgi biyliktegiler qanday sayasy bagha, sayasy mәrtebe berer eken?

«Abay-aqparat»