Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2261 0 pikir 2 Jeltoqsan, 2011 saghat 05:04

Ahmet Aliyaz: «Men qazaq halqyna rizamyn»

Astana qalasynda qazaq tilining kórkengine sýbeli ýles qosyp jýrgen jandar «Til janashyry» qúrmet belgisimen marapattaldy. Esterinizge sala keteyik búl saltanatty shara ýshinshi jyl úiymdastyrylyp otyr. Marapatqa ie bolghandar últtyq mәsele ayasynda úlaghatty pikirler aityp, baspasóz, televiziya arqyly qalyng kópshilikke tanyla bilgen til janashyrlary. Sonymen qosa búl tizimning bel ortasynda  óz qarajatyn shygharyp qazaq tili men mәdeniyetine qatysty sharalargha demeushilik tanytqan mesenattar bar. Olargha aitar alghysymyz sheksiz. Osy orayda Astanada ótken saltanatty sharadan keyin, arnayy abay kz portaly ýshin, zaty týrik bolsada, jany qazaq, «Til janashyry» belgisining biylghy iyegeri,  «biz týbi bir týrkining úrpaghymyz» dep maqtanyshyn auyz toltyryp aitudan jalyqpaytyn  «Qazaqstan Zaman» gazetining bas diyrektory Ahmet Aliyaz myrzadan alynghan súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

"Abay-aqparat"

- Qúrmetti Ahmet Aliyaz myrza! Shynynyzdy aitynyzshy qazaq tilin qansha jylda ýirendiniz?Ony jetik bilip shyghugha qandayda bir әleumettik mәsele, bolmasa, qajettilik tuyndady ma?

Astana qalasynda qazaq tilining kórkengine sýbeli ýles qosyp jýrgen jandar «Til janashyry» qúrmet belgisimen marapattaldy. Esterinizge sala keteyik búl saltanatty shara ýshinshi jyl úiymdastyrylyp otyr. Marapatqa ie bolghandar últtyq mәsele ayasynda úlaghatty pikirler aityp, baspasóz, televiziya arqyly qalyng kópshilikke tanyla bilgen til janashyrlary. Sonymen qosa búl tizimning bel ortasynda  óz qarajatyn shygharyp qazaq tili men mәdeniyetine qatysty sharalargha demeushilik tanytqan mesenattar bar. Olargha aitar alghysymyz sheksiz. Osy orayda Astanada ótken saltanatty sharadan keyin, arnayy abay kz portaly ýshin, zaty týrik bolsada, jany qazaq, «Til janashyry» belgisining biylghy iyegeri,  «biz týbi bir týrkining úrpaghymyz» dep maqtanyshyn auyz toltyryp aitudan jalyqpaytyn  «Qazaqstan Zaman» gazetining bas diyrektory Ahmet Aliyaz myrzadan alynghan súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

"Abay-aqparat"

- Qúrmetti Ahmet Aliyaz myrza! Shynynyzdy aitynyzshy qazaq tilin qansha jylda ýirendiniz?Ony jetik bilip shyghugha qandayda bir әleumettik mәsele, bolmasa, qajettilik tuyndady ma?

- Biz  alghash Almatygha 1992 jyly keldik. Almaty aeroportyna alghash qadam basqanda qanday elge kelgenimizdi týsinbey qaldyq. Sebebi bәri orysshagha aghyp túr. Qonaqtardy qarsy alatyn habarlandyrularda Reseyding tilinde oqylyp jatyr. Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldar edi ghoy búl. Rasymdy aitsam biz qiyaldaghan elding júrnaghyda joq. Jergilikti jerding halqy sóilep jatqan tildi týsinbegendikten, basynda qorqaqtaghanymyzben, keyin ýirenip kettik qoy. (Kýledi). Sóitip Týrkiyadan kelgen on bala Almatygha oqugha týstik. Endi bizding aldymyzda sheshim qabyldau kezegi túrdy. Ol orys, nemese qazaq tobyna kirip oqu edi. Búl bizge oryssha ýirenesinder me, әlde qazaqsha ýirenesinder me degen sypayy tandau bolatyn.(Kóp jaghdayda shetten kelgen azamattar elding ishindegi qazaq tilining qoldanu ayasynyng azdyghyn kózimen kórgesin, orys tiline qúlay salatyny sondyqtan. Sóitip tәuelsiz elding auasymen demalyp, qarjysymen auqattanyp jýrgenimen, orys tili arqyly izdegenin tauyp jatady. Osydan keyin qazaq tiline olardy iyliktiru qalay bolar eken.  Búghan ózgeler emes ózimiz kinәlimiz. Áytpese, Reseyge barghan aghylshyn orys tilin bilmese ne bolar edi. Onyng ber jaghynda Ózbekstangha qydyryp kelgen fransuzdyng ózi nan súrap jeudi ýirenip keteri Haq. Sebebi halyq talap ete biledi. Bizding elde osy jaghy kemshin týsip jatady).  Sóitip әri oilanyp, beri oilanyp oqugha kelgen on student tek qazaq tilinde bilim alugha sheshim shyghardyq. Oghan kýlgen adamdarda kezdesti. Óitkeni qay jerge barsanyzda aldynyzdan shýldirlegen adamdar shyghady. Býgingidey emes ol kezeng óte auyr edi ghoy. Orys tilining basymdyghy kózge úryp túrghan shaq. Bizge múnday sheshim shyghartqan myna jaghday edi. «Búl elding Qazaqstan degen aty túrghanda, qazaq degen júrty túrghanda, keleshekte, bәlkim 5 nemese on jyldan keyin bolsada qazaq tilining ýstemdigi bәribir ornaydy. Ata babadan qalghan ana tilding kiyesi úrpaghyna qayta oralady. Ol últjandy azamattardyng tabandylyghymen, aqyldylyghymen bәribir jeniske jetedi» degen senim basym túrdy. Sondyqtan bәrimiz qazaq tilinde oqu ýshin dayyndyq kursyna bardyq. Alghashynda qazaq tilin ýirenu qiyndau boldy. Sebebi bәrimiz bir ýide túramyz. Bos uaqyttymyzda týrikshe sóileymiz. Qazaqsha ýirenetin orta joq. Sonymen birge biz oqyghan alfavit basqa. Álipti tayaq dep bilmeymiz.

Endi til ýirenu ýshin ne isteuimiz kerek dep jýrgende býgingi dostyqtyng boyyndaghy 2-shi mektep internat qazaq balalary oqityn jer edi. Sol aimaqtyng jatahanasynan instituttyng rektory bizge oryn bergizdi. Jәne ketip bara jatqanymyzda «Senderding qazaqsha ýirenulerine qajetti orta sol ghana. Ol jerdegi balalar tek qana qazaqsha sóileydi» dep aitqany esimde. Osydan keyin biz ýsh aidyng ishinde tilding mәselesin tolyq sheship shyqtyq. Qazaqtar «Bala tili bal» dep beker aitpaghan. Balanyng әrbir isi, әrbir qimyly qyzyq qoy. Olardy sonday jaqsy kórip kettik. Til ýiretudegi ýlken ústaz balalar ekenin sol joly úghynghanymyz ras. Áriyne búl jerde enbek pen talaptyng til ýirenushige qústyng qos qanatynday serik bolatyny shýbәsiz. Onsyz qargha adym jerge baru mún. Qara bastyng qamyn oilap, әleumettik mәseleni birinshi jolgha qoysaq әriyne orysshany ýirenuge tyrysqan bolar edik. Onda ar-úyattyng aldynda dәrmensizdik tanytyp, týbimizding tamyryna balta shapqanmen birdey qylmys jasaghannan aiyrmamyz ne?

- Sizben birge tәuelsizdik alghan jyldary kelip, qazaqsha bilim alghan azamattar býginde qayda jýr?

- Olardyng bәri Týrkiyada. Ózderining alghan bilimderine say qyzmet jasap jatyr. Biraq әli kýnge deyin Qazaqstandy, qazaqtyng tilin úmyta qoyghan joq. Qazaq dese olar erekshe bir sezimge bólenip ketedi imanday shynym. Eger men Týrkiyagha barghanda habarlaspay, jaghdaylaryn súramay ketsem kәdimgidey renjiydi. Sosyn bauyrlas elden dәm kýtedi. Búl jaghynan alyp qaraghanda olardyng qazaqqa degen mahabbaty men riyasyz kónilderin sózben jetkize almaymyn. Taghy bir aitarym qazaqtyng qonaqjaylyghy men bauyrmaldylyghyna shek joq qoy. Bizben aralasqan jigitterde bizge erekshe peyilmen, dostyq kónilmen qaraytyn. Ásirese jurnalistika fakulitetinde QAZMU de oqyp jýrgendegi ústazdarymyzdyng tәlimdi tәrbiyesimen, qamqorlyghy  keremet edi. Olardyng últjandylyghy, patriottyq sezimderi qanday edi shirkin. Sonymen qatar eki tuysqan halyqtyng arasyndaghy tarihy tereng shejireni týsine bilui ghajap edi aghalardyn.  Shyny kerek bizge, qazaqqa degen qúrmetting oyanuyna asta tók qúrmette qatty әser etti. Sonda týrik jigitteri jinalyp alyp, «osynshama qazaqtyng peyilimen semirgen ózge últ ókilderi qazaq tilin nege ýirenbey jýr» dep tang qalatynbyz. Alghashqy kelgende aramyzda búra tartyp oryssha oqyiyq degender kezdeskenin jasyrmaymyz. Olargha «Búl el jana tәuelsizdik alyp jatyr, bәlkim eki-ýsh jyldan keyin qazaq tiline mәrtebe berip qalsa ne isteysinder dep»ýmitting shoghyn ýrlep qoyatynbyz..

- Sizding tabanynyz qazaq dalasyna tiygeli de 20 jylgha tayap qalypty. Eki ýsh jylda qazaq tiline mәrtebe berilip, qazaqstandyqtardyng bәri qazaqsha sóilep qalar degen ýmitiniz aldaumen kele jatqan bolar?

- Áriyne, birinshiden uaqyt óte kele búl mәselening onay sheshile salatyn nәrse emes ekenin týsindim. Ekinshiden, ishki sayasy jaghy men, syrtqy faktorlyq sebebi baryn eksheledim. Túryp jatqan ózge últtyng ghana emes, qazaqtyng ózining ishinde de, ana tiline betin búra almay jatqan qandastardyng kóp ekenin kózim kórdi. Múnday týiini shatasqan mәseleni bir aidyn, tipti bir jyldyn  ishinde jónge keltiruding mýmkin emesin jýre kele, úghyndym. Biraq 20 jyldaghy ekonomikadaghy jetken jetistik bir tóbe ekeni dausyz. Jýrgizilip jatqan sayasattynda últqa býiregi búryp túratyn tústary kóp. Sonymen qatar býgingi qoghamda tek qana qazaqshamen ómir sýruge bolatynyna  kópshilikting kózi jete bastady.. Ashylyp jatqan mektepter men bala baqshalardyng sany kýrt kóbeygenin «Syrt kóz synshy» kórip jýrmiz. «Auyzdy qu shóppen sýrte beruge» bolmaydy. Toqmeyilsugede erte. Degenmen mәseleni týbegeyli sheshkende ghana bәri tamasha degen jarasar. Áytpese qúr maqtannyng óresi tar. Eger mәsele týbegeyli sheshilmese qanshama atqarylghan júmystar naqty baghasyn ala almay, әnsheyin  jasalynghan istey kórinetini bar. Sondyqtan býgingi til mәselesindegi týitkildi mәseleler qazaq halqyn qanaghattandyryp otyrghan joq. Múny batyl aituymyz kerek. Nege deseniz aitayyn. Biylik til mәselesin birden sheshkennen kóri halyqtyng tarqatqanyn qalap otyr. Mynaghan nazar salynyz.  Preziydent aitady «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin dep. Búl sózding terenine ýnilseng óz halqym qazaqsha sóiley almay túrghanda, ózge halyqtan men til biludi qalay talap etemin degen synay bayqalady. Basqa bir qyrynan alyp qarasang halyq búl jerde basty pozisiyany ústansyn. Balasyn qazaq bala baqshasyna, qazaq mektebine bersin. Qazaqsha is jýrgizsin. Júmyskerlerimen, qaramaghandaghy adamdarmen qazaqsha sóilessin degen emeurin túrghanday kórinedi. Eger osynyng bәri sheshimin tauyp jatsa býgingi til mәselesi avtomatty týrde qajettilikke ainalaryn elbasy sezbey otyr deuge auzym barmaydy. Taghy birde «Ayda 15 jylda qazaqsha ýirener edi» dedi. Múnynda astarynda tereng maghana jatyr emes pe?

- Býginde tildi kórkeytuge ne kedergi? 20 jyldyq tәjiriybeden týigen oiynyzdy aitynyzshy?

- Aldaghy 20 jyldyng ishinde býgingi jaghdaygha qayta úshyramau ýshin, qazaq mektepterinen ózge mektepterdi kem degende 50 payyz qazaqshalau kerek. Ár últ ókili óz tilimen qatar memlekettik tildi de mengerip shyqsyn. Búl kezek kýttirmeytin mәsele. Óitkeni mektepke barmaytyn bala joq. Alghashqy synyptardan bastap qazaq tilin engizu til ýiretuding basty qúraly. Áytpese býgingi mektepke barsada qazaqsha ýirenip shygha almay jýrgen oqushylargha kinә artudan aulaqpyn. Kimde bolsa sayasatqa tәueldi. Kәnigi ústaz uaqyttyng ózi, jasalyp jatqan iygi isterge qanaghattanghanymen, maqsattyng tolyqqandy jýzege aspay jatqanyna «eki» degen bagha qoyyp jatqanday kórinedi. Eger Ýkimet búl aitqanymyzdy dereu qolgha almasa, «jartasqa bardym, kýnde aiqay saldymnyn» kebin kiyemiz. Sebebi aldaghy on jyldyqqa baghdarlama jasadyq qoy tilding taghdyryn sheshemiz dep. Býgingi qalpymyzben jýre bersek qúr aiqaymen ýmittendirgen qayran on jyl taghy óte shyqpaq. Qazaqstanda ózge últ ókilderi kóp túrady dep jatamyz. Álemde jalpy bir aq últtan túratyn memleket bar ma eken ózi? Qazaqstandaghy ózge últ ókilderining әr qayssysynyng ózining mektepteri, shygharyp jatqan gazet jurnaldary bar.  Keybir agha últtyng televiydeniyesi bar saghaty kóp, tili resmiy,  qazaq tilin qay jaghynanda orap alugha dayyn túrghan. Sputniktik jýiede alyp qarasan, Qazaqstandyq on kanal bar eken, sonyng bireui ghana qazaq tilinde. Qalghandarynyng bәri aralas tilde sóileydi. Qalghan jetpis seksen kanal, key jerlerde eki jýzge deyin baratyn kanaldar orys tilinde habar taratady. Búl degeniniz aqparattyq jýiyede әli orys tili basymdyqqa ie ekenin kórsetip túr. Qazaq halqynyng arasynda orys tilinen aiyrylsaq ónerden, bilimnen, ghylymnan, mәdeniyetten aiyrylamyz dep jýrgen adamdar әli de bar. Búlardyng ýles salmaghy qoghamda azayar emes. Olardyng boylaryn, sanalaryn jaulap alghan ýreyden tazartugha ókinishke oray jiyrma jyl azdyq etkeni qanday ókinishti.

- Onday ýreyden arylu ýshin qanday qadamgha barghan  dúrys dep sanaysyz?

- Ol ýshin bilim berip jatqan oqu oryndaryna,  mekemelerge eki tildilikke, әsirese qazaqsha oqytugha talap etilui kerek. Mysaly orys mektepterinde oqyp jatqan balagha sabaghynyng teng jartysyn qazaq tilinde oqytugha jogharydan pәrmen bolsa, bala amalsyzdan qazaq tilin ýirenuge niyet bildireri anyq. Jetik bilip ketpesede keudesinde qazaq tiline degen bir sezim qalyptasqan bolar edi. Onyng keyin ol shoqtyng sharpyghan jalyngha ainaluy op-onay. Býgingi tanda qazaq balalarynyng keybiri qos tildi, endi bireuleri ýsh tilge basa nazar audarghan. Biraq orys tildi balalar bir  aq tilmen ósip keledi. Bir jaghynan qarasang búl orystyng mýddesine say kelip túr. Úrpaghyn ana tilinen alystatpau ýshin. Keri jaghyda bar. Orystyng balalary kýni erteng bәsekelestikke qabiletti kadr bolmay qaluy mýmkin Qazaqstanda. Bir ghana tilmen tek qana Reseyde qyzmet kórsetuge layyq bolyp qala bergileri kelse ózderi bilsin. Nege deseniz kýn ótken sayyn demografiyalyq jaghynan bolsyn, jalpy әleumettik jaghynan bolsyn, qazaq halqy bәribir damyp keledi. Búl kókirekti kerip aiqaylaytyn maqtanysh. Aldaghy kýnderi ózge últ ókilderi de osy elde kýneltem, úrpaghymdy ósirip óndiremin dese mindetti týrde qazaq tilin mengerip shyghu tiyis. Búl sayasatty týsinip jatqan ózge últ ókilderi az emes. Biraq óte tómen dengeyde. Keybirining týsiniginde eger sayasat búlay bola berse assimilyasiyagha úshyraymyz degen baybalam basym. Qazaq halqynyng bolmysyna kóz jýgirsek, olar eshqashan ózge halyqtardy assimilasiyagha úshyratpaghan. Oghan keshegi men býgingi tarihy kuә. Ony bir sózben aitugha bolady. Qazaqta qanshama ru bar. Solardyng ishinde rugha qosylmaytyn tóre, qoja, tólengit, t.b rular atalady. Nege qazaq olardy rugha әli kýnge qospay jýr. Olardyng týrleri men tilderi de qazaq bolyp ketken. Biraq týbine kelgende olardy qazaqqa qospaydy. Nege? Búl jerde qazaqtyng gendik tazalyq sayasatyn saqtauy ýlken roli atqaruda. Sondyqtan  ózge últ ókilderine ortalaryna kirgen kýnde de, ózining pozisiyasynda qalyp, olardyng qastarynda bolghanyn kórsetip otyr. Yaghny búl jerde orys halqy men basqada últtyng ókilderining qorquyna eshqanday derek, kerek deseniz esh negiz joq. Óitkeni qazaq halqy assimiliyasiyadan góri, integrasiyany qalap túratyn halyq.

- Til mәselesin bauyrlas týrik memleketi qalay jolgha qoya bildi? Sonyng tarihynan az kem maghlúmat berseniz?

- On toghyzynshy ghasyrdyng ayaghy, jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda fransuz tilining bizding elimizge mәdeny jaghynan yqpal etip jatqany bayqalghan. Odan keyingi 1950 jyldarda aghylshyn tili men nemis tilining ýstemdigi boy kórsetken. Sóitep mektep tabaldyryghynan shet tilderi retinde oqytyluyna jol ashylghan búlargha. Biraq Týrkiya halqynyng sanasynda mynaday keremet qaghidat oryn tepkeni aitugha túrarlyq. Mýmkin búl erkin el bolghandyghymyzdyn  arqasy shyghar. Sondyqtan Týrkiya azamattary syrttan bir tildi ýirense ony shet tili retinde qabyldaydy. Demek, oghan ózge pozisiya, status berilmeydi. Búl kez kelgen týrik azamatynyng tәuelsiz sanasynda osylay hattalyp qalghan. Kez kelgen til, shet tili retinde qabyldanghannan keyin ana tilderin eshqashan almastyra almaydy. Jýz payyz aghylshyn tilin bilsede ony tek baylanys qúraly retinde paydalanu kerek degen týsinik qalyptasqan. Onymen kól kósir paydagha kenelem, biyik beleske qúlash úram degen oy bolmaydy. Jәne onday orta Týrkiyada kýni býginge deyin qalyptaspaghan. Qalyptaspaytynyna da kәmil senemin. Mysaly Týrkiyada  biz oqyp jýrgende  mynaday týsinik bolatyn. «Biz aghylshyn tilin ýirenemiz, aghylshyndar bizding tilimizdi ýirene me» degen tәrizdi. Eger olar ýirenbese men nege aghylshyn tilin ýirenip jatyrmyn dep qarsy súraqqa jauap izdeytinbiz. Búl týsinik jalghyz mende emes, Týrkiya halqynyng kóbining keudesinde janyp túratyn. Osyghan qarap  Týrkiyada ekinshi shet tilin, ornatqysy kelgender bolmady deu qate úghym. Key pәnderding mektepte saghattary arttyryldy. Ol ýshin shet elden arnayy múghalimder shaqyrtyldy. Taghy basqada kóptegen sharalar isteldi. Biraq ta ekinshi tildi Týrkiya jerine engizuge eshqandayda jaghday tughyza almady. Artynsha biyliktegi janashyr túlghalar, bir kezderi til ýirenesing deytin pәnderden emtihandardy alyp tastady. Basqa pәnderden emtihan tapsyrsanda tilden emtihan tapsyrmaytyn kýnge jeteledi. Tapsyrghan kýnde de ol sening jyldyq qortyndyna әser etpeytindey jaghday tughyzyldy. Nemese shet tilinen sabaghyng qalyp qoysa, bolmasa tapsyra almasan, alayda ózge sabaqtardan baghalaryng jaqsy bolyp túrsa joghary synypqa óte beruge bolatyn edi. Sonday zamandardy bastan keshtik biz. Búl sózime qarap Týrkiyada shet tilderi oqytylmaydy dep qalmanyzdar. Týrkiyada shet tilin oqytyp jatqan eki mektep jýiesi bar. Onyng bireui Anadoly liyseyi jәne jaratylys tanu pәnderin oqytatyn pen liyseyi dep atalady. Biraq olarda oqytar aldynda bir jyl dayyndyqtan ótkizedi. Oqu bastauysh mektepten keyin, yaghny altynshy synyptan bastalady. Sabaqtyng teng jartysy aghylshyn, qalghan jartysy týrik tilinde jýretin jýiege negizdelgen. Onyng bәri týrkilik aqparattyn, týrkilik iydeologiyanyng ýstemdigining arqasynda tek qana shet tili retinde qabyldanyp, shet tili retinde oqytylady. Áriyne oghanda Týrkiyanyng qajettiligi bar edi. Óitkeni shetpen baylanys jasau, shetten tehnologiya alyp kelu, shetten bilim alu degendey arnayy toptarda armiya sekildi dayyndaldy mamandar. Al ózge mektepterde shet tilderin asa kóp mindettemeydi.

- Týrkiyada Atatýrik biylikke kelgen kez nesimen erekshelenedi? Eki tuysqan elding tәuelsizdik aluynyng týbinde qandayda bir úqsastyq bayqala ma?

-Týrkiya men Qazaqstannyng jaghdayyn salystyrmau kerek. Týrkiya azat, alpauyt imperiya qúrghan el. Atatýrik imperiyalyq elden kelip respublikany qúrdy. Al Qazaqstan bolsa bodandyqtan shyghyp túryp, tәuelsizdigin aldy. Qazaqstan tәuelsizdik alghan jyldary memlekettik til qazaq tili bolsyn degende, sol kezdegi deputat aghalarymyz «joq orys tili memlekettik til bolsyn, qazaq tili búrynghy óz jolymen jýre bersin degendey sózder aitqanyn bilemiz. Osynyng ózi el tәuelsizdik alsa da, el senim artqan aghalardyng sanalarynyng tәuelsizdik ala almay búlqynyp jatqanynyng belgisi bolyp este qalghany bәlkim sodan. Al Týrkiya respublikasy qúrylghanda Atatýrik búl mәseleni týrik últynyng mýddesine oraylastyra sheshti. Biraq Atatýrik «týrik últy» degendi erekshe doktrinamen bekittirdi. Onda  «Biz Týrkiyada bir jalaudyng astynda, bir elde ómir sýrip jatqan últy bólek bolsada, әiteuir osy elge azamat bolghan taghdyrlas kisilerdi týrik dep qabyldaymyz» delingen. Yaghny Týrkiyada túratyn armiyan da, grekte tb. ózge últ ókilderide sol kýnnen bastap týrik bolyp sanaldy. Áriyne qarsy shyqqandar boldy. Olardyng uәji mynau bolghan.  «Biz osy elde túrghannan keyin onyng zanymen kelisemiz. Biraq siz bizding dinimizben tilimizdi saqtaugha rúqsat etiniz» dep talap tilekterin jetkizgen. Sodan bastap bizding elding tólqújatynda últymyz emes, dinimiz jazylatyn bolypty. Ata týrik familiya turaly da zang shygharghan basshy. Búlda bolsa halyqty bir ortagha biriktiruge, úiystyrugha, últtardy shoghyrlandyrugha jasalghan sәtti qadam bolyp týrik tarihynda altyn әrippen jazyldy. Sóitip sol kezding ózinde til, din, últ mәsele әdil sheshildi. Aytugha jenil bolghanymen onayshylyqpen tarqamady sol jyldardyng qayshylyqqa toly qoy búlty. Sebebi basqany qoyyp týrikterding ózi qarsy shyqty búl iydeyagha. Kәdimgidey oppozisiyalyq toptar payda boldy. Olarmen qatal, keyde ontayly kýrester jýrgizildi. Syrtqy faktorlardyng qozdyrushy kýshke ainalyp, qoghamda týrli pikirler tudyrghany da shyndyq. Atatýrik ómir sýrip jatqan kezeng Europanyng qatty últshyldanyp bara jatqan kezenimen túspa tús keldi.

- Ózinizde bilesiz, qazir elimizde ýsh túghyrly til sayasatyn qarqyndy damytu qolgha alyndy. Osynyng bala psihologiyasyna qanshalyqty әseri bar dep oilaysyz?

- Ýsh túghyrly til mәselesinde preziydentting oilap otyrghany bar sekildi. Óitkeni ol kisi shetelderge kóp shyghady. Batys pen Shyghystyng ýlgilerine qaraydy. Til bilip jatqan balalardyng әldeqayda parasattylyghynyng joghary ekenin kórip otyrady. Óitkeni arnayy dayyndau jýiesinen ótetinin biledi ghoy. Biraq bir mәseleni úmytpauymyz kerek. Shyghys aqyny Jәleliddin Rumiyding keremet sózi bar. «Eger sening bir ayaghyng ózinning qúndylyqtarynda bolatyn bolsa, ekinshi ayaghynmen kez kelgen qúndylyqty basa ber» deydi danyshpan aqyn. Demek aqynnyng aitpaghy, ózindi tanyp bolsan, býkil әlemdi aralay ber búnyng saghan eshqanday ziyany tiymeydi degendi bildiredi. Búnyng ýsh túghyrly til mәselesine qatysy bar. Eger siz qazaq tili arqyly ózinizding qúndylyqtarynyzdy balanyng sanasyna qúya beretin bolsanyz, ol ózge tilding bәrin qazaqy psihologiya men qabyldaydy. Yaghny qazaqy týsinikpen úghynady. Olar ýshin shet tili tek qana baylanys qúraly bolyp qalatyn kýnde tuar. Eger osynday  týsinik bala sanasyna myqtap ornasa onda oghan jýz til ýiretsenizde eshqanday problema kóldenendemeydi.

- Japoniyada bala ózin әbden tanyp bolmayynsha shet tilin oqytugha tyiym salynady eken?

- Jalghyz Japoniya emes Europanyng kóp memleketteri osyghan qatty den qoyghan. Bala bastauysh mektepte mindetti týrde ózining ana tilinde ghana sabaq aluy kerek. Qalghan tilderdi sanasy jetilip, ong solyn tany bastaghanda mengere bastasa da kende qalmaytyny zerttelip bolghaly qashan. Ýsh túghyrly til sayasatynda mening biluimshe osynday talaptar eskerilgen tәrizdi. Ýshinshi synypqa deyin ana tilinde sodan keyin ghana ózge tilderge basymdyq berile bastaydy. Biz aityp jatqan alghashqy synyptardan bastap Qazaqstanda aghylshyn tilin ýirenip jatqan bala joq. Osy jaghyn halyq әli tolyq týsine almay jatqany bayqalady. Jýiening qalay jýrip jatqanyn bilmegendikten de әrtýrli alyp qashty sózder gulep túr. Osy jerde mynany basa aitqym keledi. Ýshinshi synyptan keyin oqytylghan kýnde de siz balagha shet tilining әripterimen jenil jelpi sózderin ghana ýirete alasyz. Sebebi bala taza tilmen shúghyldanbaghannan keyin, oghan uaqytynyng bes aq payyzyn bóle alady. Odan artyq uaqytyn oqushy basqa pәnderge arnaydy. Ýsh túghyrly til bastalghaly beri biyl tórtinshi jyl, sol tórt jyldyng ishinde barlyq mektepterden test meyli synaq ótkizip kórseniz, qansha bala qay tildi qanshalyqty dengeyde mengergenin bayqar ediniz. Shyndyghyna kelgende ýsh túghyrly tildi mengerip jatqan eki ýsh payyz oqushy boluy mýmkin. Qalghan  toqsan jeti payyzy ózining bir ghana tilimen ketip bara jatyr. Men gazetting basshysy bolghannan keyin kóp mekteptermen kezdesuler, basqada is sharalar ótkizuge múryndyq bolyp jýremin. Sonda bayqaghanym taza qazaq tilinde bilim berip jatqan mektepterde qazaq tilining ýstemdigi bәribir kórinip túrady. Múnyng artynda aghylshyn tilin tek qana shet tili retinde oqytyp jatqandyqtyng naqty kórinisi kózge úrady.

- Tәuelsiz memleketimizdegi orys mektepterining ýstemdigi qanday oigha iytermeleydi sizdi?

- Mәsele sonda bolyp túr ghoy. Eger sol mektepterdi tym bolmaghanda qos tildi qylyp bólshektesek, tilding mәselesin tez arada sheshuge jol ashylar edi. Qazaqstanda taza orys mektepteri túrghanda til mәselesining órleuine kózge kórinbeytin kedergiler kóp. Onyng týrli sebepterin oqyrman ishterinen sezip otyrghan bolar. Men ótken aptada Assambleyanyng qúramyndaghy orys qauymdastyghymen til komiyteti úiymdastyrghan orys halqynyng býgingi jastarynyng arasyndaghy qazaq tili men biyine úiymdastyrylghan jarysqa qazylyq etken toptyng mýshesi boldym. Sonda qazaqtyng ortasynda ósken, qazaq jastarymen birge jýrgen, solardyng auylynda eseygen orys balalarynyng qazaq balalarynan artyq tildi mengergeninin  kuәsi boldym. Qazaqtyng salty men dәstýrin keremet biletinderi birden bayqalyp túrdy. Soghan quandym. Últ bolam degen kez kelgen halyq qúramyndaghy ózge últ ókilderin bir arnagha qúyatyn jýieli sayasattyng jeteginde ústanghany dúrys. Orys ózining mektebinde bilim alyp, jogharghy oqu ornyn orys tilinde bitirip, sodan keyin baryp qoghamgha aralasa bastasa, basqada etnostardyng ókilderi óz betinshe qoy aidap, aqjarqyn qazaq halqynyng tiline qúrmet kórsetpese, onday elde qanday yntymaq bolmaq. Mysaly bala túlgha bolyp qalyptasqansha memleketti qúrushy últpen aralasuyna mýmkindik berilmese, onyng keleshegi jarqyn bolady degenge óz basym senbeymin. Óitkeni olar ertengi kýnderi birin birine bótensip qarauy yqtimal. Eger ol balalar bir mektepte, bir partada jaghalasyp, artynan tóbelesip, keyde birine biri sýisinip, ortaq tilde týsinisip ósetin jýiede tәrbiyelense olardyng keleshekte sol tildi otanym dep qabyldaytynyna shýbәniz bolmasyn. Sonda ghana qazaq tili moyyndalyp, qúrmetteletinine sene beriniz. Búl jóninde Týrkiya memleketining ashy sabaghy Qazaqstangha ýlgi bolsa qanekey. On toghyzynshy ghasyrdyng sonyna qaray Týrkiyada ózge últtargha ashylyp jatqan mektepterde, tek qana ózderining tilderinde bilim alugha bar jaghday jasalynghan. Biraq týrik halqymen aralasa almaghannan keyin ol halyqtar el basyna nәubet týskende jalt bergenin kәri tarih esimizge salyp otyr. Sonyng naqty kórinisi  Týrkiyadaghy Armiyan men Grek mәselesinde tuyndaghan jaghdaylardy aitsaq jetkilikti. Grekter birinshi dýniyejýzilik soghysta aghylshyndarmen birigip ketip Týrkiyagha qarsy soghys jariyalady. Aghylshyndar Týrkiyanyng batys ónirin jaylap kire bastaghanda, Týrkiyada túratyn Grekterding toqsan toghyz payyzynyng solar jaghyna shyghyp ketkenin kórdik. Al Armiyandar orystar men fransuzdargha qosylyp Týrkiyanyng shyghys jaghyn jaulap almaq bolghan kezde jergilikti Armiyandardyng bәri derlik solar jaqqa shyqqany tarihymyzdyng qandy betteri bolyp qaldy. Sondaghy Týrkiya memleketining basty qateligi mynada edi. Birtútas emes jýiede bilim alghan jastar, memleket qúrushy últtyng ishki dýniyesimen, salt dәstýrin, tili men dilin syilamaghan jerde, tatulyqtyng jalauy jelbirip túrmaytynyn kesh úghyndy. Endigi jerde bilimdi jasaghanda bir ortalyqtandyrylghan jýiemen oqytyp, týitkildi jaghdaylardy uaqytyly sheshpese taghyda sol qatelikke úrynyp ketu qaupi baryn biylik sezindi. Al osynday almaghayyp zamanda qany bir  Kýrdter bizdi satqan joq, qaru asynyp birge kýresti. Onyng basty sebepteri bauyrlastyghy, músylmandyghy bolghan shyghar. Sonymen birge bir medresede qúlyn tayday tebisip ósken halyqtyng shygharda jany bir bolghan. Olardy úiystyryp otyrghan til men dinning tamyrlastyghy degen dúrys bolar. Mine osydan keyin jana jýie qalyptasty. Ótken kýn kózden ketip kónilden óshti. Qara qotyrlanghan jaranyng auzyn tyrnap qaytemin. Býginderi  armiyan diosporasyna arnalghan Týrkiyada segiz mektep bar. Grek balalaryn oqytatyn mektepter sany da sol shamada. Biraq olardyng sabaghynyng teng jartysy týrikshe jýredi. «Auzy kýigen ýrlep ishedi» emes pe? Memleketpen sanasu, onyng tiline qúrmet kórsetu keyde osylay mәjbýrleuden bastalatyny keleshekten ýmiti bar elderge sabaq bolsa iygi. Osynday iygi bastamanyng arqasynda Týrkiyada ómir sýrip jatqan halyqtardyng auyzbirshiligining ornaghany ras. Týri basqa bolsada, tili bir bolghandyqtan tilegi de bir ekenin kórip kelemiz.

- Siz әngimelgen oqighalar «jaman aitpay jaqsy joq» deyik, Qazaqstanda oryn aluy mýmkin be?

-Olay dep kesip aityp jamandyq shaqyrghym kelmeydi. Biraq әrbir halyqtyng basynan ótken tarih ekinshi bir últqa sabaq boluy kerek dep oilaymyn. Qazaqtyng jýrip ótken jolynan, ótken ómirinen sabaq alatyn oqighalar jetkilikti. Mysaly Ybyraylar alghash mektep ashqanda qos tildi qylyp nege ashqan. Eger orystandyru oilarynda bolsa orys mektebin jasaqtau ýshin aq patshadan qoldau tabar edi ghoy. Ondaghy maqsat eki tildi egiz qozyday qatar mengertudi oilaghandyqtan tuyndaghan. Eger bir ghana orys tilining jeteginde ketetin bolsa jargha aparyp soghatynyn týsinbedi deu aqylgha syiymsyz. Býgingi tәuelsiz elde taza orys mektepterining boluy, keleshekke úmtylghan qazaq memleketine tiyimsiz. Sonymen qatar jaltaqtay berude, ong sheshim shygharugha óz kesirin tiygizip keledi.

- Alla sәtin salsa, 15 qantar kýni mәjilis pen mәslihat deputattaryn saylau nauqany bastalady. Preziydenttikke saylaugha týsu ýshin memlekettik tilden emtihan tapsyru jýktelgen zang boyynsha. Osyny zandyq túrghyda ekshelep tómengi palatagha saylanyp jatqan deputattargha paylanu óz jemis berer edi deytinder bar. Búghan alyp qosarynyz bar ma?

- Tek qana deputat emes memlekettik qyzmette júmys jasaytyndardyng barlyghy derlik qazaq tilinen emtihan tapsyryp, is qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizetin kýn tudy. Múnday talaptyng keleshek jastardyng sanasyna býginnen qúiyla bergenin qalar edim. Balang kónilderde erteng memlekettik tildi bilmesem maghan basshylyq qyzmetting esigi jabyq degen «qorqynyshtyn» úyalauynyng ózi nege túrady? Múnyng әseri kýshti bilgenge. Jalpy biylik baspaldaghymen órmelegen sheneunikterge qansha bilikti, talantty bolsada til mәselesine kelgende jazday jadyramay, qystay qaryp týssek degendi basa aitqym keledi. Búl til ýirenuge qúlyqsyzdardy tәubesine týsirer edi. Onyng ber jaghynda qay memlekette ómir sýrip jatsan, sol memleketting tilin, dilin  kótermelemesen, abroyyn ýstem qylmasan, elding narazylyghyn tughyzaryng sózsiz. Osyny keybiruler eskergisi kelmeydi.  Súraghynyzdyng astaryn týsinip otyrmyn. Meni de tәuelsizdikting 20 jyldyghynda qazaq tilining әli túghyrgha qonbay otyrghany jii mazalaydy. Mysaly men olardyng tilin bilemin, nege olar mening tilimdi bilmeydi degen ashu kelip alqymgha tireledi keyde. Nege? Biraq múnyng jauaby joq.  Osy oy alash balasynyng bәrining kókeyinde jýrgenin qalaymyn. Bәlkim biylik búl mәseleni oilanyp jatqan shyghar. Halyqta tolghanyp jatqan bolar. Qalay degende de «jaqsy sóz jarym yrys». Týbinde memlekettik qyzmette istep jatqan әrbir azamattyng resmy tilmen qosa memlekettik tildi mengeruin jogharghy jaq qolgha alatyn kýn tuar. «Ýmitsiz shaytan ghana». Qazaqtyng toleranttylyghy barsha halyqtyng úiqysyn búzbay, keshirimen qaraugha iytermelep otyr. Múnyng qazaqqa tiygizer paydasy da shash etekten. Qazaq halqy parasattylyqqa, erekshe qabiletke, búl ghasyrdyng talaptaryna say ósip kele jatyr. Onyng jemisin qazaq halqynyng býgingi úrpaghy tamsana jeydi degen oidamyn. Osy kóshke ilese almay jýrgen aghayyndar erteng ókinetin bolsa, eshkimge ókpelemesin. Olargha barlyq jaghday jasaldy. Bir emes ýsh tilding mәselesin sheship qoydym dep ertengi kýnderi elbasy aita alady. Búl jaghynan jýzi jarqyn patshamyzdyn.

- Óziniz basqaryp otyrghan Qazaqstan Zaman halyqaralyq gazetinde til mәselesin qanshalyqty kóterip jýrsiz?

- Tilding mәselesi kýiip túrghan 1995, 96, 97 jyldary ótkir materialdar men batyl oily maqalalardy kótergen bizding gazetimiz bolatyn. 2005 jyldan bastap til, últ, din mәselelerin ýzbey jazyp kelemiz. Qúdaygha shýkir qazaq gazetterining aldynda jýrmesekte, artynda qalghan joqpyz. Halyqtyng gazetimizge degen yqylasy osynyng delili. Býginde gazetimiz Qazaqstannyng bar aimaghyna taralady. Osyghan shýkirshilik.

- Sóz sonynda «Til janashyry» tós belgisin aluynyzben qúttyqtaymyz?

- Negizi men ataqqa qúmar adam emespin. Osy medalighada ózimdi ózim úsynghan joqpyn. Meni dostarym, tanys jigitter úsynypty dep estidim. Degenmen meni tanityn aghalarym osy Ahmet Aliyazdy medeligha úsynayyq. Tilge jany ashyr bir azamat bolsa sol degenin estip quanghanym ras. Olardyng múnday ystyq yqylastaryna rahmetten basqa aitarym joq. Ózim shetten kelsemde, qazaq bolmasamda, qazaqqa jat adam emespin.  Týbi bir tuysqan Týrkiya elinen kelgenimdi ýnemi aityp jýremin. Qazaq tilin mengerip, gazet, jurnal shygharyp qoghamnyng damuyna ózimning ýlesimdi qosyp jatqanym ýshin berildi dep oilaymyn   «til janashyry» tós belgisi. Enbegimdi elep jatqan qazaq aghayyndaryma, әsirese til janashyry qauymdastyghyna jәne til jurnaly újymyna  mynda bir alghysymdy, jәne de rahmetimdi taghy aitamyn. Ahmet Aliyazdyng da osy qoghamgha bittey bolsada paydasy tiydi au, degenning belgisi retinde taqqan medali maghan artylghan senim.  Men oghan quanyshtymyn.

- Súhbattynyz ýshin rahmet!

Súhbattasqan - Naghashybay Qabylbek

«Abay-aqparat»

0 pikir