Senbi, 23 Qarasha 2024
2200 0 pikir 3 Shilde, 2020 saghat 12:51

Qazaqstanda 1025 soghys ardageri bar

Biyl adamzat balasyn auyr kýnderge qaldyrghan sýrkeyli ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtalghanyna 75 jyl toldy. Búl soghysta Qazaqstan dalasynan bir million eki jýz myng januynger attanghan. Onyng ýshten biri maydan dalasynan qaytpay qaldy. Soghysqa qatysqan qazaqstandyq jauyngerler erlikting ýlgisin kórsetip, maydannyng aldynghy shebinde jýrdi.

Soghys ayaqtalyp, elge oralghan maydangerler ýlken qúrmetke bólendi. Olar osynday qúrmetke layyq. Memleket ekinshi dýnie jýzilik soghystyng ardagerlerin eshqashan esten shygharghan emes. Ol kisilerdi qúrmettep, memleket tarapynan kómekter, jenlidikter berilip túrady. Ókinishke qaray, sol soghysqa qatysqan ardagerlerding qatary kýn sayyn siyrep barady. Alayda, ardagerlerge Memleket tarapynan jasalyp jatqan qamqorlyqtar az emes ekenin aityp otyrmyz.

Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan ardegerlerge qamqorlyq tanytu turaly Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev ta mәlimdegen bolatyn. Tútas әlemdi tabanynan tik túrghyzghan koronavirus pandemiyamen túspa-tús kelgen kýnning ózinde eshbir soghys ardageri memleket qamqorlyghynan tys qalghan joq. Elimizding әr ónirinde maydanger-ardagerlerine memleket tarapynan jәrdem berilip jatyr. Biyl ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy jenisting jetpis bes jyldyghyna oray ardagerlerge kólemdi aqshalay әleumettik kómek tabystaldy. Múnday mysaldar óte kóp. Ár oblys, әr audan óz ónirindegi maydangerlerdi marapattap jatyr. Biz býgin sonyng bir parasyn ghana jazamyz. Sol araqyly atalar erligin ertenge ýlgi etsek deymiz.

Sózimizge dәlel retinde aldymen Jambyl oblysynda maydangerlerge kórsetilgen qúrmet, berilgen әleumettik kómek jayly aita keteyik. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtalghanyna 75 jyl toluyna oray Jambyl oblysynda túratyn 57 soghys ardagerine million tenge kóleminde әleumettik kómek jasalghan.

Olardyng ishinde soghys jyldarynda tylda enbek etke tórt ynnan astam ardagerge 50 myng tengeden berildi. Al, soghysqa qatysqan 350 maydangerding jәne soghysta mýgedek bolyp qalghan ardagerlerding otbasyna da 50 myng tengeden әleumettik kómek taghayyndalghan.

Al, soghysqa qatysushy men mýgedekterge tenestirilgen 1989 adamgha 100 myng tenge kóleminde bir rettik әleumettik kómek berildi. Sonymen qatar, Leningrad qorshauynyng búrynghy tútqyndary men konslagerding bayyrghy tútqyndaryna da 60 myng tenge kómek berildi. Ayta keteyik, ónirde 6 650 adamgha bir rettik әleumettik kómek taghayyndau ýshin 500 million tengeden astam qarajat bólingen.

Jalpy alghanda, songhy mәlimetterge say Qazaqstanda ekinshi dýniyejýzilik soghysqa ýles qosqan 1025 soghys ardageri men 123 mynnan astam soghys mýgedekteri bar. 2020 jyly ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtalghanyna 75 jyl toluyna oray 124 242 ardagerge bir rettik әleumettik kómek berilgen. QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi ardagerlerge materialdyq kómek beruge jergilikti budjetten 7,6 milliard tenge bólingenin aitty.

QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining aqparatyna sәikes, respublikanyng jeti ónirinde ekinshi dýniyejýzilik soghys ardagerleri bir rettik әleumettik kómek alghan. Ol ónirler: Qaraghandy, Shyghys Qazaqstan, Aqtóbe, Qyzylorda, Atyrau, Almaty jәne Astana.

Al, ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy qazaqstandyqtardyng erligi jóninde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta aitqan bolatyn.

Búl – tughan jerin qorghap qalghan atalarymyz ben әkelerimizdi úlyqtaytyn kýn. Sol soghysta qazaqstandyqtar janqiyarlyq pen batyrlyqtyng ýlgisin kórsetti. Qazaqstannan sol soghysqa 1 million 200 myng azamat qatysyp, olardyng jartysy otangha oralmady.

Sol qanqúily jyldarda Qazaqstangha kóshirilgen jýzdegen ónerkәsiptik jәne óndiristik kәsiporyndarda myndaghan otandastarymyz qaltqysyz enbek etip, soghystyng ayaqtaluyna ýlken ýles qosty. Soghystaghy atylghan әr on oqtyng toghyzy Qazaqstanda óndirilgen qorghasynnan qúiyldy. Qarapayym auyl túrghyndary jauyngerlerdi azyq-týlikpen qamtamasyz etu ýshin ayanbay enbek etti.

Raqymjan Qoshqarbaev, Bauyrjan Momyshúly, Talghat Biygelidinov, Áliya Moldaghúlova, Saghadat Núrmaghambetov, Sergey Luganskiy taghy basqa da danqty batyrlardyng esimderi bizding esimizde mәngi saqtalady.

Biz erjýrek agha –apalarymyzdyng aldynda mәngi qaryzdarmyz»,-degen bolatyn Qasym-Jomart Kemelúly.

Osynyng negizinde juyrda Memleket basshysy Mәskeudegi qyzyl alanda ótken ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtalghanyna arnalghan әskery paradqa qatysyp, “Belgisiz soldat” qabirine gýl shoghyn qoydy.

Atalghan saltanatty sheruge Qazaqstan Respublikasynyng atynan desanttyq shabuyldaushy әskery bólimining 55 sarbazy qatysty. Jalpy alghanda, TMD men basqa da shet elderding qaruly kýshterinen qúralghan 13 top sap týzep, saltanatty sheru jasady. Atalghan sharagha jalpy 13 mynnan asta әskery qyzmetker, әrtýrli 75 әskery úshu apparaty men 216 әskery tehnika júmyldyrylghan.

Úshqyshtar, jayau әsker, injenerler, matrostar, barlaushylar jәne shekarashylar kiyimin kiygen әskeriyler Mәkeuding Qyzyl alanymen jýrip ótti. Al sheruge qatysatyn sheteldikterding arasynda Qazaqstan Qaruly Kýshterining әue shabuylyna qarsy qorghanys әskeri de bar.

Búl saltanatty sheru RF Preziydenti Vladimir Putinning bastamaymen úiymdastyrylghan atalmysh sharagha Qazaqstan Preziydentinen bólek, Moldova Preziydenti Igori Dodon, Ózbekstan Preziydenti Shavkat Mirziyeev, Belorusi Preziydenti Aleksandr Lukashenko,  serbterden Bosniya jәne Gersegovina Prezidiumynyng tóraghasy Milorad Dodiyk, Tәjikstan Preziydenti Emomaly  Rahmon, Serbiya Preziydenti Aleksandr Vuchich jәne birneshe halyqaralyq úiymdardyng basshylary qatysty.

Jalpy, alghanda ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy qazaqstandyq jauyngerlerding erligi jóninde birneshe kitaptar jazylyp, birqatar filimder týsirildi. Múnyng barlyghy da sol soghysta qaza tapqan jauyngerlerdi keyingi úrpaq sanasynan óshirmeu maqsatynda jasalyp jatqany aqiqat. Búl túrghyda Memleket basshysynyng ardagerlerge jasap jatqan qúrmetining jóni bólek. Aldaghy uaqytta da soghys aradgerlerining birde biri Memleket qamqorlyghynan tys qalmaydy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377