Tayauda Astanadaghy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde azamattyq tarihymyzdyng airyqsha túlghasy, qogham jәne din qayratkeri, aqyn, audarmashy, arabsha-qazaqsha sózdik týzushi, Qazaqstan Diny basqarmasynyng bastauynda túrghan túlgha Saduaqas Ghylmanidyng (1890-1972) tarihy ornyn jәne onyng el damuyna qosqan ýlesin bayyptaugha arnalghan «Túlgha jәne ghúlama qúbylysy: keshe, býgin jәne erten» atty ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti. Ghylymy jiyndy EÚU «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu instituty men «Qaharman úrpaq» qoghamdyq qory birigip ótkizdi. Konferensiyada professor, S.Ghylmanidyng poeziyalyq múrasyn qúrastyryp jariyalaghan D.Qamzabekúly, Astana qalasy «S.Ghylmani» meshitining bas imamy B.Qydyrbayúly, professorlar S.Negimov, A.Tóleubaeva, T.Júrtbay, dintanushy-ghalymdar K.Tiyshhan, O.Temirbekov, E.Shoqaev, ólketanushylar S.Baybosyn, T.Janaydarúly din qayratkerining ómiri men qyzmeti, shygharmashylyghy turaly arnayy bayandama jasady. Sharagha S.Ghylmanidyng perzentteri - Ýkijan, Ámina qatysty.

Ghylymy konferensiyada elge Sәken qalpe atymen keninen tanymal túlghanyng basylmaghan múralaryn, әsirese 110 myng sózden túratyn qazaqsha-arabsha sózdigin jariyalau, qazaqtyng iri diny túlghalary arqyly ata dinimizdi nasihattau jәne ghúlamanyng atyn memlekettik dәrejede úlyqtau sharalary turaly qarar qabyldandy.

"Abay-aqparat"

 

Tayauda Astanadaghy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde azamattyq tarihymyzdyng airyqsha túlghasy, qogham jәne din qayratkeri, aqyn, audarmashy, arabsha-qazaqsha sózdik týzushi, Qazaqstan Diny basqarmasynyng bastauynda túrghan túlgha Saduaqas Ghylmanidyng (1890-1972) tarihy ornyn jәne onyng el damuyna qosqan ýlesin bayyptaugha arnalghan «Túlgha jәne ghúlama qúbylysy: keshe, býgin jәne erten» atty ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti. Ghylymy jiyndy EÚU «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu instituty men «Qaharman úrpaq» qoghamdyq qory birigip ótkizdi. Konferensiyada professor, S.Ghylmanidyng poeziyalyq múrasyn qúrastyryp jariyalaghan D.Qamzabekúly, Astana qalasy «S.Ghylmani» meshitining bas imamy B.Qydyrbayúly, professorlar S.Negimov, A.Tóleubaeva, T.Júrtbay, dintanushy-ghalymdar K.Tiyshhan, O.Temirbekov, E.Shoqaev, ólketanushylar S.Baybosyn, T.Janaydarúly din qayratkerining ómiri men qyzmeti, shygharmashylyghy turaly arnayy bayandama jasady. Sharagha S.Ghylmanidyng perzentteri - Ýkijan, Ámina qatysty.

Ghylymy konferensiyada elge Sәken qalpe atymen keninen tanymal túlghanyng basylmaghan múralaryn, әsirese 110 myng sózden túratyn qazaqsha-arabsha sózdigin jariyalau, qazaqtyng iri diny túlghalary arqyly ata dinimizdi nasihattau jәne ghúlamanyng atyn memlekettik dәrejede úlyqtau sharalary turaly qarar qabyldandy.

"Abay-aqparat"

 

Sәduaqas Ghylmaniy (1890-1972) - kórnekti qogham jәne din qayratkeri, audarmashy, hadisshi, aqyn. Ereymentau, Aqmola meshitterining alghashqy imamdarynyng biri. Ol 1952-1972 jyldary Qazaqstan qaziyatynyng qaziy, sonday-aq Orta Aziya jәne Qazaqstan diny basqarmasynyng mýshesi qyzmetin atqardy. Qayratker 70-jyldary «Qúran turaly jala men ótirikterge qarsy» atty kitap, 110 myngha juyq sózdi qamtyghan «Arabsha-qazaqsha týsindirme sózdik», «El auzynan jighan-tergender (biy-sheshender múrasy)» jinaghyn dayarlady. Qúran-Kәrim ayattary men hadisterding qazaqsha tәfsirlerin, mәulit ólenderin, diny saualdargha jauaptar men diny uaghyzdardy da әzirledi. Áygili «Kәlila men Dimnany» qazaqshagha audardy. Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng tapsyrmasymen әl-Faraby shygharmalaryn arab tilinen tikeley qazaq tiline audarugha atsalysty.

S.Ghylmany islam jolyndaghy aghartushylyq qyzmeti ýshin 1929-1946 jyldar aralyghynda qughyn-sýrginge úshyraghan. Batys Sibir aimaghynda bas saughalay jýrip, sol kezding auyr halin islam qúndylyqtaryna sýienip poeziya tilimen jetkizdi. 30-jyldardaghy sayasy repressiyadan song kenestik qazaq әdebiyeti synarjaqty úranshyldyq ýrdiske oiyssa, S.Ghylmany jyrlary últ tragediyasyn shynayy suretteuimen erekshelenedi. Búl túrghydan ol sol auyr kezenning sezim men kónilding tanymdyq-kórkem kýndeligi bola alady. Onyng ýstine kýni býginge deyin azaptalghan, qughyndalghan Alash ziyalylarynyng 30-jyldardaghy enbekteri ghylymy ainalymgha týspey túrghanda, S.Ghylmany múrasy sol «aqtandaqty» birshama tolyqtyrady dep esepteymiz.

2010 jyly «El-Shejire» baspasy L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu instituty dayarlaghan «Saduaqas Ghylmani. Shygharmalary» atty qomaqty múrany kitap etip basyp shyghardy. Dindar ghúlamanyng kórkem shygharmalary san qyrly. «Minajat mún», «Sanalygha eskertkish», «Múndydan múndygha», «Pendeshilik zarym», «Elesteydi kózime», «Qayghylyny júbatu», «Uayym», «Kónilim» t.b. syrshyl ólenderi, «Hadis audarmasy», «Arab ólenderi» toptamasy men «Qasas sýresinen», «Bәny Esrayyldyng qazasy», «Ábubәkir qaziretting biraz jayy» t.b. diniy-tanymdyq ólenderi men poemalary, «Qapangha», «Ermúqan men Bekbolatqa», «Shamsýnge», «Tashmaghangha», «Qasymtay Ábjanúlyna», «Qasenbaygha» t.b. arnau ólenderi, «Bir әngime», «Ertegiden ýles», «Bir ertegi», «Duana men patsha әnigimesi» t.b. poemalary, «Sóz qúrylysy, «Ólen-jyrdy qoldanu sebebim», «J.Aymauytúlynyng «Psihologiyasyna» t.b. syni-analitikalyq ólenderi bolashaq Qazaqstan qaziynyng erte-aq óte sauatty, bilimdi, bilikti bolghanyn kórsetedi.

Qazaqqa әl-Farabiydi alghash qayta tanytqan ghúlama, sonyna «Ál-Faraby jәne Abay» sekildi tandauly enbek qaldyrghan akademik Aqjan Mashany býy depti: «Men S.Ghylmanidy ózimning ghylymy jetekshim dep esepteymin. Óitkeni, «ekinshi ústaz әl-Faraby arab emes, qazaq jerinen shyqqan ghúlama» degen habarmen jer jýzin sharlap, anyqtaugha kirisip, arab-parsy tilderinde jazylyghan shygharmalardy oqy almay jýrgenimde Sәduaqasqa keziktim. Ol kisi maghan kerekti shygharmalardy audaryp berdi. Solardy zerttey kelip, әl-Faraby ziratyn tauyp, ony qazaqtyng Otyrar-Farab qalasynan shyqqan oqymysty ekenin dәleldep, el-júrtyna tanystyrdym» (Álim Týgelbayúly esteligi, «Ereymen» gazeti, qantar, 2002).

Birsypyra derek kózderinde S.Ghylmaniyding «Diny pedagogika» atty oqulyq jazyp, Mahmút Shaltuttyng «Beybitshilik pen soghysta» enbegin jәne «Diny ghibrattar turaly týrli memleketterde shyqqan zandar» syndy qújattardy audarghany, sonday-aq «Parij qalasynan súraqtar» dep atalatyn teologiyalyq dýnie әzirlegeni aitylady. Ras, el arasynda «Sәken qalpe aitypty» deytin әngime-әpsanalar da kóp. Búl rette ghylmanitanugha dindar Qayyrjan Isatayúly, jurnalist-zertteushi Núrqasym Qazybek, shyghystanushy Múhit Salqynbay jәne ghúlamanyng óz perzentteri Ýkijan, Ámina apalar atsalysyp jýrgenin oqyrmannyng esine salghan lәzim.

Tútastay alghanda, Saduaqas Ghylmany ólen-jyrlary - jalpy qazaq әdebiyeti men mәdeniyetining tarihyn, әsirese HH ghasyrdyng 30-jyldaryn meylinshe tolyqtyratyn airyqsha múra.

Dihan Qamzabekúly, EÚU «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu institutynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

 

ShALA BELSENDILER

 

Belsendi kim?

Bola ma min,

Paydalanghan tendikten?

Asyp jatqan,

Belsheden batqan,

Sezine me kemdikten?

Kópshiligi mynau,

Iste bar ma únau?

Tek qana aty - belsendi.

«Syisa da ber,

Syimasa da ber,

Deydi kóbi,- bes somdy».

O da - bizdey adam,

Qaranghy, kóbi - nadan,

Biraq bar mol-mol belgisi.

Keler óte shauyp,

Joq zәredey qauyp,

Kóriner kópke zor kisi.

Aytatyny - «men - qúday»,

Kózindi ash júmbay,

«Kór, mine,- der,- әkendi.

Zang jolynda,

Is qolymda,

Úrmaymyn der әkemdi».

Sýitip túryp boqtar,

Aytqangha bolmay toqtal,

Yrymgha tittey bilim joq.

Ar úyattan kem,

Erni tolghan dón,

Sanghyruy óte kóp.

Dudarday shash,

Týzete almay qas,

Salghannan kelip bas salar.

Basynda kәrtóz,

Ashuly, bop-boz,

Bilgendi tipti qas sanar.

Tik otyrmay qúlap,

Ayaghyn jimay súlap,

Ýstinde - qara kóilegi,

Ayaghynda sheblet,

Basqanday әbilet,

Sókkeni jan bop kórdegi.

Keybireu soyau,

Auzyna jaqyn tayau,

Sausaghymen ústaghan.

Búrqyratyp týtin,

Kemdiksiz býtin

Eshnәrse joq qystaghan

Bizdiki - «joldas»,

Úqsamay bolmas,

Bar ýlgisi, órnegi

Ziyan men payda,

Bilu ony qayda?

Par bolmaq jangha tórdegi.

Tabylsa «górki»,

Enedi kórki,

Quanghan mәz bop qayghy joq.

Dalaqtap shapqan,

Shyn tәnir atqan,

Kózdegeni bir kýn bop.

Jabylyp ishken,

Kókeyin tesken,

Tentek su óte qúmary.

Boqtasyp bәri,

Tógilip ary

Sezinbey bar ma únary?

Bile almay ziyan,

Bilimdiler jighan.

Habary joq shinamday.

Qyzyl qan basy,

Kәrisi, jasy,

Bir isi joq únarday.

Dalba-dalba kiyim,

Boqtasqan syiyn,

Ýmit ýzding olardan.

Ózderinshe jón,

Adaldan kem,

Jirkenbey jol dep qoldanghan

Saytannyng tuyn,

Sezbeydi uyn,

Bilmeydi ýlken zarardy.

Dinine de,

Denine de

Jәiilip uy tarar-dy.

Alkogól atty,

Belgili u zatty,

Ulaydy óte qúmar ghyp.

Ishti boldy,

Qoydy qoldy,

Istegen isin únau ghyp.

Tóbede qoly,

Kýzeuli baytal formy,

Sipap qayyryp kekilin.

Esalan, jyndy,

Ózin әure qyldy,

Kim deuge kelmey sekilin.

Ayaghynda kiyim,

Boqpen berip syiyn,

Attanar ýiden mini joq.

Kýiegin asyp,

Mastanyp tasyp,

Adamdyqtyng týri joq.

Keyinde pәlte,

Tar shalbar kelte,

Auropa forym olarda.

Kiyingen kisi,

Kórinip mysy

It úqsasyn olargha.

Dalaqtap shabar,

Kózdegeni alar,

Aytugha qyzmet zandiki.

Qarny toysa,

Degeni bolsa,

Zang qalar - qyzmet bardiki.

Keyinde plashi,

Ózinshe tyrash,

Maylap shashyn taraghan.

Troykamen keyi,

Syrty ghana oiy,

Sony adamdyq sanaghan.

Ylghy yrjyn,

Ýzilmey qyljyn,

Qaqtyghyp, soqtyghyp úrynghan.

Ýrpiygen shashy,

Qoshqardyng basy,

Tamaghyn kenep qyrynghan.

Qaltada qoly,

Qoldanghan joly,

Sendelip jýru, túraq joq.

«Mynau sorly,

Bola ma orny?»

Degendi estir qúlaq joq.

«Joldastar, tynda,

Gәp bar múnda»,-

Dep bastaydy sózderin.

Basy elde,

Ayaghy selde,

Qúr qompaytyp ózderin.

Ghylymgha qúmar,

Bolmaydy únar,

Qauyz saban dәni joq.

Baspa sózdi,

Salmaydy kózdi,

Qúr sauattyq mәni joq.

Jýpteydi kegin,

Joqtap kemin,

Múqatpaq kózdep alaryn.

Alsa qoydy,

Almasa boldy,

Tútatpaq pәle fonaryn.

Tamyzyp otyn,

Dayarlap sotyn,

Qyrmaq, joymaq bolady.

Kýidirip negen,

Oydaghy degen,

Rәsuә qylu únady.

Negen kóndi,

Degeni boldy,

Ókpe ýshin qiyar ólimge.

Úshyrasa atqa,

Taby jatqa

Kem be ólimnen teginde?

Alys-jaqyn,

Adam atyn,

Ádildik qyp qaramas.

Ashu, namys,

Bitirgen bar is,

Obal-sauap sanamas.

Qit etse ókpe,

Naz qylar tekke,

Qorqytyp týigen qabaghyn.

«Qap, seni me?

Kór meni de...»,

Yzgharyn tókken qaraghym.

Sondaghysy ne?

Aytpadyng «ish, je...»,

Ne bolmasa bermedin.

«Men mine - úlyq,

Ayybyng tolyq,

Dep,- bәlem ony kórmedin.

Qylarmyn saghan,

Bolsam aman»,

Dep jeti ata auyzyn.

Kelse nauqan,

Etermin talqan,

Kórseter sýitip qauyzyn.

Dәnnen yrym,

Joq jәne bilim,

Qúr dalighan shap ta shap.

Ne onda joq,

Ne múnda joq,

Zang joly qalghan, ash ta jap.

Múnymen úiym,

Tabylu qiyn,

Zanda da, әm dinde de.

Ayqyn joldy,

Qaralap boldy,

Kóz salmay kemdik, minine.

Múnymen zan,

Oryndalghan,

Bola ma, qalqam, oilashy?

Zanda da úyat,

Dinde de úyat,

Bolmasa sonda qoymashy.

Shyn oilasan,

Mol tolghasan,

Búdan úyat tipti joq.

Adam atyn,

Joghalyp zatyn,

«Jyrtqysh» deuding joly bop.

1931 jyl 2 iili

 

KÓZ KÓRGENGE RIZALYQ

Ya, rabby, zor tamasha zaman boldy,

Álemge ne ghajayyp petnә toldy.

Jýz jasaushy ang jyldyng jәiin bilmey,

Ayran-asyr qozghalyp my su boldy.

 

Seng soghumen sendelgen balyq qúsap,

Jón taba almay shatasty ondy-soldy.

En jayylu, keng jýru qoldan tayyp,

Mysaly shiderlengen malday boldy.

 

Malda tәuir: tamaq toq,uayym joq,

Ejelden moyyndaghan oghan kóndi.

Birbetkey baghyty bar aiuannyn,

Bar maqsaty sol jolda boldy-toldy.

 

Eki jaqty jaralghan adam úly,

Bos qalsa bir jaghynan boldy sorly.

Jalghanda oilau, kýn kóru - ol bir jaghy,

Songhylyqty eskeru - jýkting zory.

 

Qúday desen, songhylyq týsed eske.

Jýrek sher bop, kónilge qayghy toldy.

Bylay tartsan, ógizge ajal jetip,

Bylay tartsan, arbanyz әm mert boldy.

 

Eki jaqtan airylsang qaldyng jayau,

Ar jaghynda belgili ajal tayau.

Qús jey me, jyrtqysh jey me - sen bir jemsin,

Búltartushy etpese saghan ayau.

 

Úiqy joq, tyiyshtyq joq hәm shydam joq,

Qúralghan jýregine týrli qayau.

Kýiesing de pisesing damyl tappay,

Álim bar dep zarlanyp haq qúday-au.

 

Býgin shatsyn, ýiinde kónil tәuir,

Qatyn-bala kórgen song jaqyn bauyr.

Yzyng tiyse qúlaqqa jabyrqanqy,

Mysaly shybjandaysyng atsha jauyr.

 

Jauyr bolmay ólseng de kimge batar,

Yqty jóndi bildirmes doly dauyl.

Qay arany panaly dep barsang da,

Yqtatpaytyn kýzette bir jasauyl.

 

Syrty ýitip, ishi býitip jylmandaydy,

Bos emes osyndaydan auyl-auyl.

Sybanyp, bel buynyp, aryn satqan,

Osyndaylar belgili tәnir atqan.

 

Aytaqqa erip ýredi týkti kórmey,

Kóz sheley, kókirek soqyr sazgha batqan.

Ózi bilmes, bilmeuin taghy sezbes,

Moyyndamas bilgenge qynyr atqan.

 

Jogharghy elge, tómengi selge ketip,

Óz qúray almay bytyratqan.

Qompiady tauyqtyng qorazynday,

Bar belgisi moynyna kýiek artqan.

 

Bir japyraq qaghazy ýlken sýieu,

Men razy tәnirime moyyndatqan.

Moyyndadym, shyn kóndim búl taghdyrgha,

Keseline peyilding qabattasqan.

Allah syny - bendening kóner isi,

Shyn mýhmen habary bar sharighattan.

 

1936 jyl 5 mart

Tilekti mún

Úshtym pana jar tappay,

Bolghan song mazaq men qaqpay

Túghyrym qaldy ornynda,

Qonarlyq oghan jol tappay.

Qaranghy týn - kórgenim,

Maghan degen tang atpay,

Syrty - basqa, ishi bir,

Qandasymnan jar tappay.

Ótkeretin kýnim kóp,

Kózimdi tangha bir jappay.

Qalyqtaymyn aspandy,

Úshamyn múndas men tekke.

Tekke úshpaymyn tappaymyn,

Panalar oryn men kópte.

Sauysqanday shoqalaq.

Boldym óte jel ókpe.

Jel ókpelik - bas qamy,

Saqtanuym kerek-ti.

Úshamyn shýigip aspandy,

Qonarlyq tappay túraqty.

Sektenemin, qorqamyn,

Sezip qúrghan túzaqty.

Bir tayanysh - dos tabu,

Óte úzyn qúlaqty.

Sony izdenip, zar qylyp,

Aghyzam kózden búlaqty.

Tiyshtyq joq bir jangha,

Kórgeni bәri azap-ty.

Qaqpayda jýrgen men bir dop,

Taghydyr qylghan mazaqty.

Ázirgi beynet - kórgenim,

Taba almay izdep rahatty.

Sherlenemin, kózdeymin.

Sholyp, úshyp aimaqty.

Kózdegenim - bir saya,

Degendey-aq jәy tapty.

Sondyqtan betim búramyn,

Jer izdep qonaqtamaqty.

Kózim salyp sholimyn,

Mynaday meken orynnan,

Talmay izdep jolymnan,

Dos-jardyng kómek qolynan,

Ár nәrsege sebep dep,

Kózdeuge tiyshtyq almaqty.

 

ARMANDY OI

 

Esalan-aq, aqylynan men adasqan,

Jaghdayly betke qarap qadam basqan.

Qalyqtap joghary úshyp shyrmatylam,

Kóz sýzip kóringenge men múng basqan.

Qanat jetpey, oy jetip moyyn sozam,

Erikti úshyp barghanday sharshamastan.

Sonda oiym «basar jering mynau» deydi,

Úshqanda sol retpen tipti adaspan.

Ol jerler ongha úshqanda kezdesedi,

Qaraghash, qyzyl shilik әrmәn assam.

Bozayghyr kól manayyn sholyp ótip,

Aqshoqy, Qaratúmsyq, Qyzyltastan,

Shoqqyzyl, Ýshtóbe men Eshkiadyrdy,

Bәrimen shertip sherdi men múndasqan.

Qayta oralyp, tik úshyp, qonaqtar jer,

Tapsam deymin Qaradyr ne Qoytastan.

Attas, bastas eding dep ýn shygharyp,

Bet týzep keyin qarap kózden assam.

Sonymen bir uh dep demimdi alyp,

Azyraq bolsam deymin sherim basqan.

Osy arman qajytady, sharshatady,

Sendeltip gýldi ómirdi túman basqan.

 

ZARY

Men zarly, betim qara kórkim bitip,

Barady saghynyshym jýrekti ertip.

Keyde qiyal aldymda elesteydi,

Qyzyghy әlgi jerler qalghan ketip.

Dәmesi qyzyqtaytyn elding jerde,

Men-daghy saghynamyn ýmit etip.

Tuysym boz torghayym, sar shybyghym,

Jýrgender bar shyghar ghoy jolyn kýtip.

Qandasym aqqúiryq ta tyrq-tyrq etip,

Jýrgen shyghar qúbylyp jalt-júlt etip.

Bolmasa kýndelikti kýnge sengen,

Ish-tysy jyrtqysh torghay birdey ketip.

Keybireui sharasyz әdis jasap,

Qútylu qamynda jýr mol oy ketip.

Qyzghysh minez keybireu kóldi qorghap,

Jýrgen shyghar bizdeyding jolyn kýtip.

Bәrining búl syrynan habar almay,

Esalang shermendemin qayghy jútyp.

Sol jerlerding torghayy qay, qaysysy

Bolsada jýreginen ýmit etip.

Jaraly, sherli kónil múnyn sayrap,

Úshyrghan múnmen qaghaz jelbendetip.

Dóp tiyip jýregine saghynghannyn,

Jiberer kózden jasyn bir-bir shertip.

Naqaq, nege kýigenim eske týsip,

Jiberer qaryndasym múng terbetip.

Qay kózben múnym kóret degendey-aq,

Alamyn bos jer kórsem bir kýnirentip.

Saghynghan tym qúrysa sózim kórsin,

Sandughash azaydy ghoy kóbi ketip.

Neni búzar, ne iske kesel bolar,

Degendey sәulelining oiy jetip.

Sandughash arman shetin solay sayrap,

Jaltaqpen qonaqta jýr ýitip-býitip.

 

JÚMBAQ IZ

 

Kezedi ýsh, tórt, jeti, eki sifr,

Eki qossaq shyqpaydy taghy qiqyl.

Ózimsingen on sifr taghy ishinde,

Jasyryn qastyq sezbegen búl aiqyn syr.

Ózenning yghy úshqanda betkeydi ala,

Kezdeser ýlken-kishi, qatyn bala.

Súraq joq, synau da joq, qaghaju joq,

Áriyne, panasyzgha ýlken pana.

Qaytken kýn әlgi jerler sifrlardan,

Kem qylyp jaratpaghan Haq-taghala.

Senimim jýregimde aiqyn osy,

Biraq tolyq úsha almay jeke ghana.

Úqqanghan men sayraymyn múnym ashyq,

Jalghyz-aq týskize almay sózim shala.

Qandasym, qaryndasym aty - torghay,

Sәlemim qabattasqan birge jana.

Zanyna jaratylys men baghyndym,

Sol arasyn tolyghynan úghyp qara.

Sanaly, sәulelige arnap jazdym,

Miymnyng jetken jeri osy ghana.

1930 jyl 29 yanvari<!-pagebreak--><!--pagebreak-->

 

SANALYGhA

 

Bir japyraq qaghaz arnap úshady,

Erkindik kem, ishi sodan pysady.

Jaltang jerde jaytandatpas qyrghy bar,

Búghyp qúty sodan qatty qashady.

 

Kórine almay qaghaz betin qaralar,

Sher tarqaytyn bir jolym dep shamalar.

Basyndaghy kýnge sengen, sendirgen,

Qaytse daghy bir baghytpen tabalar.

 

Ýitpegen jan jýrek jolyn basqa ústar,

Shamasynsha dostyq izge jol núsqar.

Qylt etpeli zaman qúbylys jaghdayyn,

Qaytken kýnde jýreginde nyq ústar.

 

Býgin bylay, erteng olay - túrmys sol,

Sanalady bir kýn jolsyz, bir kýn jol.

Ayaq taysa tabalaugha әzir-aq,

Ádildikten shetkerirek teris qol.

 

Sol syqyldy basta kýnge senude,

Jan-tәnimen soghan ynta berude.

Tabighattyng qúbylmaly zandaryn,

Synar kózben ýstirt qarap kórude.

 

 

Shayyshqyly auylynda,

1932 jyl, 31 yanvari

 

MÚNDYDAN MÚNDYGhA

Saghyndym, sәlem jazdym, úsyndym qol,

Inshallah, qosylmaqtan ýmitim zor.

Zar shekken múng qolynda tútqyndardyn,

Bostandyq tabuyna dúghada bol.

Sharyq pa, pәlәk dey me - bile almaymyn,

Áyteuir sol arqaly qúbylys mol.

Ghasyrdyng jiyrmanshy mýshelinde,

Kezdesken týrli shataq taraghan jol.

Birimen siz ketkensiz, birimen - biz,

Bilimsiz uaqytynda yldy men ór.

Jalghyz jol taghdyrdaghy kezdestirse,

El tauyp sýiinbey me adasqan er.

Jyly jel habar berse jaqsy jazdan,

Kýn kózi jyly tiyip meyirlener.

Jyly jel jaqsy jazgha qoysa súraq,

«Bostandyq - ýkimetting úrany» der.

Kýn kózin mysaldadym biyleushige,

Biyleushi kim ekenin әrkim biler.

Óbeyin, qolyng tútyp barmaghynnan,

Jan dostym, alystamay berirek kel.

 

HATQA JAUAP

Múndasym, múndy bolsang múngha qara,

Sen týrtseng jarylmay ma bizding jara.

Qasyretting arqalaghan auyr jýgin,

Kóz salshy, kónilin súrap bisharagha

Ózinnen qalay ekem meni kórshi,

Salmaqtap salystyryp shamala da.

Bir oqtan qansyrasaq ekeumiz de,

Súraymyz jazyp ber dep kimnen daua.

Sizde arman qúrdasymnan bolmau kerek,

Bylaysha búl turaly berem bagha.

Bas qosyp mәjilistes birge bolyp,

Kórdiniz gauhar jýzin meyiring qana.

Aqtaryp múng men sherdi ortagha sap,

Qos búlbúl qonaqtadyng bir panagha.

Bireui sol kýninning myngha balau,

Qanaghat etpeysiz be osy aragha.

Mәngi bop qalmadym dep dýniyede,

Taghdyrgha únay ma eken japqan jala.

Qatty aitsam qayrat berer qam kónilge,

Etpessiz ol sózime ókpe-nala.

Sabazdyng ózi týgil izin kórmey,

Qanghyryp bizde qaldyq bir dalada.

Armanym ólsem kórge birge kirmek,

Oylaymyn ishten tynyp, oh, darigha!

Auyzgha nәsip bolsa auyz jeter,

Ashpayyn búghyp jatqan múndy beker.

Az sózden kóp maghyna abaylatyp,

Aghanyz osymenen tәmam eter.

 

1936 jyl 1 yanvari

 

DÁULET, BAQYT, ABYROY NE?

 

Baq, dәulet, abyroy degen - mәlim attar,

Shataspay ýlken-kishi bәri jattar.

Kim ie ýsheuine bola qalsa,

Dýniyede búdan artyq ne ataq bar?

Sondyqtan izdeluge ynta salyp,

Ár adam talaptanyp bolmaq qúmar.

Talqylap bas-basyna týsindirip,

Aytayyn sәulelige meyiri qanar.

Úghynbas ýsten qarar óz aldyna,

Ózinshe bilgen isin artyq sanar,

 

DÁULET NE?

Dәulet at - dýniye, mýlik, mal kóptigi,

Bola alsyn, bola almasyn jan septigi.

Qaytse de soghan ie dәuletti bop,

Ózinshe kórilmegen joq kemtigi.

Maly kóp, dýniyesi kóp dәuletti atty,

Bolsa da múng men qasiret qorshap apty.

Júrttyng kózi týsedi, qúmartady,

Jiishy tartsa daghy mol azapty.

Dәulet at arapsha til - «dulәt» degen,

Dal týri, ýsti bolyp kóshirilgen.

Mәnisi «kezek» degen sóz bolady,

Zerttep qarasanyz arap tilden.

Endeshe dәuletting de bayany joq,

Bireuge artyn, bireuge betin bergen.

Bireu bir kýn bar bolsa, erteng júrday,

Búghan qarsy sóz tuar qanday jerden.

 

ABYROY DEGEN NE?

«Abyroy» parsy tili bizge kirgen,

Eki sóz zerttegender anyq bilgen.

Auysyp týrik, qazaq, qyrghyz tilder,

Birining izimenen biri jýrgen.

«Ap» degen - su degeni barlyghynyn,

Lapyzgha maghynany solay ilgen.

«Roy» - jýz, bet degenge alynady,

Biliner myna maghyna osy týrden.

Jýz suy bedeli bar әr sózinde,

Adamgha arnalghan at bolyp kirgen.

 

BAQ DEGEN NE?

Baq qonsa bir adamgha baqty atanbaq,

Izdegen maqsat kelip, meyir qanbaq.

«Tauday talap bolghansha, barmaqtay baq

Bersin» dep mәtel qylghan qalap, tandap.

Baghy zor pәlensheken, tәuir adam,

Degen at taghylmaq qoy oghan arnap.

Baqyt ne, qanday nәrse baq bolady?

Sol jerin qaranyzshy etip barlap.

Baqytqa talasuda qansha adam,

Baqytsyz sanalmaq qoy kýni qaran.

Sol baqyt maldylyq pa, úlylyq pa?

Bolmasa bedeldilik pe joly saran?

Bolmasa sheshendik pe, tilge ústa?

Bolmasa ghalymdyq pa, bolmay nadan?

Týrli adam týrli joryp baylamay jýr,

Ózinshe maqúldaumen jolyn tәmәm.

Men baqytty dep aityp dýrdiyedi,

Bolsa da kóriniste kýni qaran.

Ózinshi baqtymyn dep kóterilip,

My joly bolsa-daghy kýnde alan.

 

MENIMShE BAQYT

Baqyt sol - adam ýshin bar tiyshtyq,

Qanaghat mol kórse de ashtyq-toqtyq.

Sabyry zor qayghy men tarlyq kelse,

Sanalghan bir eseppen barlyq-joqtyq.

Ózine ózi razy shattyghy mol,

Kónili renishsiz zәri joq bop.

Ózimsingen isteri kóz aldynda,

Qaytken kýn óte tartqan uayym joq

Sýiekke singen daghdy ózgerusiz,

Tughan jer ósken-óngen tuysy kóp,

Bir jýrip, birge kórip ortaqtasyp,

Elinde, ne erinde jattyghy joq.

Isinde qaghaju joq, qaghuy joq,

Bir basy kóppen birge ash bop, toq bop.

Osy adam baqytty dep shamalayyn.

Synalsa jazghan sózim aiyby joq.

 

***

Auyrlyq basqa týsken zaman boldy,

Búrynghy ondy, búl kýnde jaman boldy.

Kezektesu - tabighat zany sol ghoy,

Bolghannyng kýni býgin qaran boldy.

Zor qúmartqan izdenip, ataq alyp,

Búl kýnde jýrekte sher jarang boldy.

Tórsiz jerge otyrmas sabazdargha,

Jiynnyng bosaghasy aram boldy.

Qysqasy janghan óship, bolghan qúryp,

Keshegi býgingimen tәmәm boldy.

Túrmys - jel, adam basy bolghan qanbaq.

Jel qusa bógelerlik joq qoy salmaq.

Sazasyn ótkendegi býgin alyp,

Uaqyt sol múqatushy qalmaq qarmap.

Qúlaqqa adal sózing bir ilinbes,

Túrsa da qaghu jegen qansha zarlap.

Sóz tyndau bylay túrsyn, kóz salmaydy,

Sonynan qalmasang da zarlap-zarlap.

Manyna juymaydy - kýieng júghar,

Tabalar qayta ózindi sógip, qarghap.

Býitui túrmys kýshi, etken solay,

Jolsyz ghoy bolmady dep deuge bylay.

Ishi órt kýidiredi sharasy joq,

Kóbining ótken kýni ishten jylay.

Áriyne, jalpylama birdey emes.

Azynyng ishi-tysy beyim solay.

Ne týsingen manyzgha, ne danghaza,

Áyteuir dýrmek izi ketken únay.

Sol jolmen kýshti jengen, kýshsiz qalyp,

Álsirep kóbi jýrgen ólip, talyp.

Jyghylghannyng ýstine júdyryq bop,

Ne tútqyn, ne aidalu úzaq baryp.

Múny qiyn kórushi bolghan qashqyn,

Ne tau-tas, ne úzaq jer arnap alyp.

Sonymen bir bólegi jyraq jerde,

Óz basy ne ýi-mýimen kóship baryp.

Bir bólegi elinde, óz jerinde,

El ishi altyn besik oigha salyp.

Sonyng biri men bolyp on tórt aiday,

Bir elden jeke basym jalghyz qalyp.

Tayanyshym - bir iye, tau-tas - sebep,

Artyq keyis kórmedim aryp-talyp.

Qayda jýrsem ýlkender agha bolyp,

Kishiler ini boldy kózin salyp.

Óz jerim, óz mekenim kýnde kórip,

Túrar boldym әr mezgil meyirim qanyp.

Tuysyn, óz elindey bolu qayda,

Joldy orynda oinadym ilip-shalyp.

Naz kóterer inige ókimdik qyp,

Shәshin júldym uystap qolyma alyp.

Keyde júdyryq tiygizdim jaqsy kórip,

Juyssyn dene tiyip meyir qanyp,

Óstip jýrip ishken su may ornynda

Sanadym halyq jýrgende anyq.

Shette jýrgen may ishse u bolmay ma,

Kónildegi túrsa da bәri ornalyp.

Soghan qarap ózimdi zor baqytty

Sanaymyn da túramyn migha salyp.

Bolmasa úzamauda basqa oiym,

Kópshilik sanasa da oiyna alyp.

Maghan qarap bógelgen oiy anaday,

Bertinde kóp ókpemen jýr shyrmalyp.

Obalymyz saghan dep naz qylady,

Jaqynym, dos-jarlarym, keybir halyq.

Mendegi oi, maqsat qanday shamalamas,

Áyteuir bilushi ed dep órnekke alyp.

Ókpe qylsyn, qylmasyn oiym anau,

Tilek sol, bar maqsat sol, jolym anyq.

Úzaq ketken saghynar eldi, jerdi,

Qyzyghyn ótkendegi oiyna alyp.

Kóz - búlaq jas aghyzar ózen qylyp,

Jinalghan túrmys jaqsy bolsa da anyq.

El men júrtyn saghynbas ol menireu,

Ayyrylyp qandasynan jýrgen gharyp.

Basynda shamalas bolghan qaldy,

Ayuan men arasynda qansha paryq.

Er tughan, it túrghangha semirmek qoy,

Mәtel sóz әuliyeden ketken daryp.

Sondyqtan men baqytty dep aitpaqpyn,

Kórsede andaushylar synyna alyp.

29 may  1932 jyl

 

ÚZAU SEBEBIM

 

Qimadym eldi, jerdi qansha zaman,

Jýrgen song jaltaqpenen basym aman.

Ýii joq bódenedey bytpyldaqtap,

Keshirdim kóp ómirdi oimen alan.

Syrt býtin kórer kózge túrmysymda,

Sanaldy kórushige emes jaman.

Ish týtin, tartqan mehnat azabym mol,

Meshit, kitap, my jetim kýni qaran.

Bar júbanysh el menen jer ishinde,

Jýrgen birge ózimmen qandas adam.

Bauyrlas, tuma-tuys bәrin kórip,

Onalugha jaqyndap jýrek jaram.

Birese onda, birese mynda qonyp,

Elimning aimaghynda bastym qadam.

Men torghay pana izdedim bir basyma,

Jaghalap birden birge dos-jar adam,

Sonymen ýsh-tórt aiday kóshe qonyp,

Aytugha esepteldi túrmys jaman.

Ýitken shýkirәnәm mol kemdi kórip,

Bar ghoy dep el-jerimde basqa panam.

Qashqan týlki qyzyq bop kórinbek qoy,

Mening de ón, sipatym soghan taman.

Býldirip auzy jaman jaqsy atanbaq,

Kezdesti sary týsten qiyn zaman.

«Aytaq qaydan shyghad?» dep qúlaq týrgen,

Sezinip eki tazy alandaghan.

Soqqysy sol alannyng shettep tiyip,

Bolmady songhy ornym qonys maghan.

Sonymen bas tayghyzyp ýiim qaldy,

Jer tappay panalarlyq my sandaldy.

Ýiding ishi tamaghyn bәrin alyp,

Men sorly bir betine ketip qaldy

Qalyng tau, qalyng shilik arasynda,

Tyghugha dýnie tamaq oiyna aldy.

Saqta dep dúshpan jaudan ózing ayap

Bódene maqsat jaqqa kete bardy.

Janymda bar joldasym pana izdedim,

Taghy da pana bolar jer kózdedim.

Óz qonysym mekenim jaghalamaq

Kónilde bar pylanym oy mezgedim.

Sony oilap bir auylgha kep jasyrynyp,

Men jәiin bildirdim ghoy jer kezgenim

Qysqasy atasy jat óz elimnen,

Oy suyp bayandadym men bezgenim.

Ishtesken azamattan aqyl súrau,

Oyym sol úzamasqa etse únau.

Bayaghy qimaghanym elim, jerim,

Oy joly qúdyqtay-aq bir shynyrau.

Maqúldasa manayttap birge bolyp,

Zamannyng keleshegin solay synau.

Jiberdim aqyldas dep joldasymdy,

Bar ma eken bir jobasy derlik mynau.

Qysqasy, qanatyna almaq bolghan,

Ishtesken inilerden basy qúrau.

Óz elin, óz tuysyng birge bolu,

Qorytqan bar aqyl sol bizde únau.

Sol sózin alyp keldi joldas baryp,

Qonysqa óz qystauym oigha salyp.

Biz de únatyp bas qosyp dos-jarlarmen,

Keluge bel bayladyq ýi-jandy alyp.

Áueli dýniye-mýlik jetkizuge,

Sonan song kóshirermiz ýidi baryp

Degendi aqyldastyq joldy tauyp,

Joldasym keltiruge erteng baryp.

Sol jerde bir suyq sóz estildi,

Qatynnan Búzau, Jaryq kelgen baryp.

Bir tazy ondaylanghan týlki alugha,

Qalugha iship, jem qyp qangha jaryp.

Quyp jetu sharasyn kózdep jatyr,

«Qap, bәlem, qútylar,- dep, - qayda baryp?»

«Sol týlkisi siz bolu kerek,- deydi,-

Ózing bil, habar berdim, búl shyn anyq».

Estidik búl habardy kýn batarda,

Qisyny bola ma endi jay jatargha.

Endi qayda baramyn, qayda pana,

Ýsti-ýsti dos-jarangha kóz satargha.

Zәre, qút menen ketti estigen son,

Aynaldym shatasumen bas qatargha.

Tau ishi panalyqtan qalyp túr ghoy,

Aghash, japyraq kóbeymey men jatargha.

Kýnde taudy sýzedi mal joghalsa,

Qisyny joq búl jaqty únatargha.

Qasymda bir dos-jarym berdi aqyl,

Maytóbe az kýn qonys ýlken maqúl,

Dýnie qalsyn, ýy qalsyn bas saghytta,

Basylghan song jinarsyz dýniye-ghapyl.

Jýrushiler basylsyn izdep bolyp,

Áueli óz basyndy uayym qyl.

Basyng sau, erik ózinde jýrgen bolsan,

Qisyny basqa nәrseng keler aqyr.

Únatyp osy aqyldy mindik atqa,

Tәnirim kezdestirme taby jatqa.

As iship, yashighy oqyp, hosh aitystym,

Qol ústap janymdaghy jamaghatqa.

Tang ata Maytóbege jetip keldim,

Tópelep qatty jýrip sәtti shaqta.

Kóristik dos-jarlarmen amandasyp,

Eken ghoy ol auylym saghynbaqqa.

Kónil jay, tóbe qystau bolyp qaldyq,

Bildirmey iz, sybysty jaman jatqa.

Shyn saghynghan nemqúrayt, tys saghynghan

Tileuqor kezdespeuge men apatqa.

Mende oy kóp: syrtym býtin, ishim týtin,

Keyingi jandarymnan úshyp qútym.

Aman-sau qosyla ma, joq bola ma,

Eki jaq mol auyrlyq jazghan tyrqyn.

Jau qolynda kezdesse jan men dýniye,

Búzylmaq onalmastay mening shyrqym.

Sony oilap ishken irin, jegen jelim,

Solargha jiberuge audy múratym.

Jiberdim men solargha eki kisi,

Tiygen song ini, joldas mol tynysy.

Qajydym óte múqap búl jýriske,

Túrmystyng qaqpaylaghan zor júmysy.

Eki qon bógelmesten qaytyp kel dep,

Tapsyrdym óte qysang búl júmysty.

Tәnirim óz basymnan asyrma dep,

Tiledim kýn-týn demey zor qylmysty.

Jәy jýrgen dos-jaryma kýiem júqsa,

Ne qylam tirshilik dep búl jýristi.

Kelmedi tórt-bes kýndey kisilerim,

Sezindim bolghan ghoy dep taghdyr jerin.

Qan ótti búl ishimnen, ishkenim - u,

Búdan da kelseyshi dep shyn-aq ólim.

Bir basymnan kesirim asyp ketti,

Degendey shyqty mening ashy terim.

«Jyghylghangha júdyryq» degendey-aq,

Qosyldy uayym sóz kórim-kórim.

Demeu sóz kópshilikten shygha almady,

Pәle sóz jabyldy ýske órim-órim.

Kóz etim sarghaydy ghoy qaray-qaray,

Taghdyr kýn bolghany ma osy jerim?

Shyrt úiqy jýz bólindi, tiysh ketti,

Bermedi búl uayym maghan kónim.

Jalghyz-aq qaytken kýnde uayym joq,

Kórindi búl tayanysh ýlken belim.

Adamzat óte júqa jaralghan ghoy,

Sol jolmen ósip-ónip taralghan ghoy.

Túrmystyng shyrmauymen shyrmatylyp,

Túiyqqa bir ótkelsiz qamalghan ghoy.

Jalghyz-aq senim degen esik ashyp,

Jol tapqan zor quanysh sanalghan ghoy.

Taghdyr at sol senimge esim bolyp,

Kópshilik auyzynda jol alghan ghoy.

Qisyghyn týzetpese osy taghdyr,

Adam zat aiuanmen bir sanalghan ghoy.

Eki dýnie baghyty iman bolyp,

Kózinde bilgen zattyng qaralghan ghoy.

Maghanda әlgi múndar әser berip,

Kónilim bir túiyqqa qamalghan ghoy.

Lep shyghyp, ah degende jýk azayyp,

Ýstinde taghdyr-syzyq jamalghan ghoy.

Júbatyp sol taghdyr is meni uatyp,

Ýstimnen óte auyr jýk taralghan ghoy.

Ýi-mýimen kóship keldi kisilerim,

Quanar kelmedi me endi jerim?

Búlt basqan kýnning kózi jarq etkendey,

Joghaldy bir minutta ishki sherim.

Ýidegiden qan ótse, týzdegi may,

Degendey renishsiz jibergenim.

Masayrap quanystyq mende auylda,

Keptesip aityp jatty kórgenderin.

Endi oiym osy arany meken qylmaq,

Iship-jep yryzyq qyp tergenderin.

Irgemning óz elimnen airylmauy,

Kózdegen mening óte maqsat jerim.

Bir basym bir jolaushy bop jýrermin,

Tәnirimning kózden kórip bergenderin.

Qatyn-balam panalar osy jerde,

Degendey aitqym kelip kópke tilge.

Bayqasam bәri syrdaq boy qashyrtqysh,

Kendikte eken meni taqsyr derge.

Bir basy - kózdegeni, basqa oiy joq,

Bәri dos kendik kýnde hәm keng jerde.

Tarlyqta qamshy ýshin de bere almaymyn,

Syrty adam, qoyan jýrek jol ghoy derge.

Ishi aitad «ket әrmәn» dep, syrty - ondy,

Jýrmeydi jýregi men tili birge.

Shyn dostar ótirik dos bolyp shyqty,

Qalsyn dep qatyn-balang ólgen jerde.

Áuelden tayanghanym - jalghyz iyem,

Basqany kelmegen til «әke» derge.

Ne bolsa bir iyening jazuymen,

Ejelden ýirengenmin men kónerge.

Jalghyz-aq eki jesir oidan ketpes,

Qiya almay jas aghyzghan qanmen birge.

1932 jyl

«Abay-aqparat»