I. Tәuelsizdik tәji

Azattyqqa ata-babam ghúmyr boyy shóldegen,

Qaptap jatsyn jaularym,

Taptap jatsyn baularyn,

Sonda-daghy jany siri, ólmegen

Qazaghym-ay,

Ghajabyn-ay býginde

Búryn-sondy kórmegen,

Otyrmyz ghoy tóbede sen, tórde men.

 

Týrlengendey balmaghyzday

baytaq mening mekenim,

Býrlengendey bútaqtarym,

Dalighanday etegim.

Búlaghayly-tolaghayly kýshpenen

Kórersinder, shynar-shyngha jetemin.

 

Baysyng qanday qazynaly jerlerim,

Elimmenen,

Senimmenen men de býgin erledim.

Sardarlarmen, sarbazdarmen saydaqtay

Ór biyikke órmeledim, órledim.

 

Ayqyn qanday aiparaly Astanam,

Sýisinedi túrpatyna

Kәri menen jas balam.

Sharyqtaydy,

Qalyqtaydy kóginde

Alqau tilek,

Alqyn jýrek asqaq әn.

 

Jiyrma jylym zymyranday ótti bek,

Úshpaghyna úshqan qústay jetti dep.

Tәuelsizdik tanymenen tughandar

Qomdanghanday,

Somdanghanday tekti lek.

 

Artta qaldy aiqastarym, shayqasym,

Qughyndaldy,

Qyrghyndaldy say-tasym.

Endigide emen-jarqyn elimnin

Kók bayraghyn kópsingender bayqasyn.

 

Qayran erler,

Sәken, Maghjan - serkeler,

Alashymnyng tórindegi erkeler,

I. Tәuelsizdik tәji

Azattyqqa ata-babam ghúmyr boyy shóldegen,

Qaptap jatsyn jaularym,

Taptap jatsyn baularyn,

Sonda-daghy jany siri, ólmegen

Qazaghym-ay,

Ghajabyn-ay býginde

Búryn-sondy kórmegen,

Otyrmyz ghoy tóbede sen, tórde men.

 

Týrlengendey balmaghyzday

baytaq mening mekenim,

Býrlengendey bútaqtarym,

Dalighanday etegim.

Búlaghayly-tolaghayly kýshpenen

Kórersinder, shynar-shyngha jetemin.

 

Baysyng qanday qazynaly jerlerim,

Elimmenen,

Senimmenen men de býgin erledim.

Sardarlarmen, sarbazdarmen saydaqtay

Ór biyikke órmeledim, órledim.

 

Ayqyn qanday aiparaly Astanam,

Sýisinedi túrpatyna

Kәri menen jas balam.

Sharyqtaydy,

Qalyqtaydy kóginde

Alqau tilek,

Alqyn jýrek asqaq әn.

 

Jiyrma jylym zymyranday ótti bek,

Úshpaghyna úshqan qústay jetti dep.

Tәuelsizdik tanymenen tughandar

Qomdanghanday,

Somdanghanday tekti lek.

 

Artta qaldy aiqastarym, shayqasym,

Qughyndaldy,

Qyrghyndaldy say-tasym.

Endigide emen-jarqyn elimnin

Kók bayraghyn kópsingender bayqasyn.

 

Qayran erler,

Sәken, Maghjan - serkeler,

Alashymnyng tórindegi erkeler,

Qúrban boldy azattyqtyng jolynda,

Úrpaqtary joqtatpaytyn ter tóger.

 

Ahmettey, Álihanday ardaqtar,

Mústafaday, Jahanshaday sanlaqtar

Eli ýshin eniregen bozdaqtar,

Joldarynan taralghanday tarmaqtar.

 

Múhtariyatty qúrdy olar alghashqy,

Aq pen qara әbjylanday arbasty.

Otarshyldyq pighyldy kil albasty

Sәrgerlerding eteginen jarmasty,

Ayarlyqpen andyp jýrip sonyra

Atty, aidady, ayamay-aq  dargha asty.

 

Eh, kórdi sonday zúlmattardy qyrandar,

Múralaryn múraghattan súrandar.

Olar tikken tular endi qisaymas,

Arttarynda jelkildegen úlan bar.

 

Tәube despin,

Zәude eshbir jyghylmas,

Jau bitkening shekarama súghynbas.

...Tәuelsizdik! Tәu etemin mәngilik,

Mәngi osyny sertke taghyp úghyn jas!

 

II.Tәuelsizdik-tәumenim

Zer salsanshy, dostym-au,

Ótkenime ýnil de.

Jolda qansha tosqyn-au,

Qalay jettik býginge.

 

Qorqyt baba kýiinen

Úqtym zaman zahmetin.

Alla bergen syiymen

Aldyq sauap-rahmetin.

 

Asan ata Jerúiyq

Úrpaghyna izdegen.

Keng dalamda kermiyq

Kósilip ek biz degen.

 

Otau boldyq bólekshe,

Túran - elding sәni dep.

Handyq  qúrdy erekshe

Kerey menen Jәnibek.

 

Rabat salyp dalamda

Ata jaumen aiqastyq.

Alyspenen, jaqynmen

Bayyrqastyq, bayqastyq.

 

Qalmaq bitken qas jaumen

Arpalystyq qos ghasyr.

Dana biylik bastaumen

Ayta bildik dosqa syr.

 

Áz Tәukening mizamy

Alghysharttay boldy núr.

Jeti Jarghy, ýy zany

Bosattyrdy qoldy bir.

 

Ordabasy, Kýltóbe -

Kýlli alashtyng sýmbesi.

Toqaylasty dýr tóre,

Bar qazaqtyng mýddesi.

 

Birlik edi maqsaty,

Tirlik edi teginde.

Osy uәzipa - jaqsy aty,

Arman әli elimde.

 

Arman edi tәuelsiz

Elge ainalu aipara.

Otarshyldyq әuensiz

óz әnindi aita ala.

 

Jettik soghan, jete aldyq,

Joldar boldy búralan.

Ótkelekten óte aldyq,

Balpang basyp jýre alam.

 

Otarshyldyq búghaumen

Buyndyrdy qamyttay.

Shúrq tesik shúlghaumen

Ótti ómir tamúqtay.

 

Qars aiyrdy han Kenem

Orys-noyys jaqtaryn.

Tәuelsizdik nar kemem

Búzyp-jardy qaqpanyn.

 

Miyat edi halqyma

Arystary alashtyn.

Saltanaty-saltyna

tanyrqadym, tang astym.

 

Keskek soyy qazaqtyn

Álihan men Mirjaqyp.

Shekken talay azap kýn

Túnghiyqqa kil batyp.

 

Azat joldyng hikmetin

Kórdi sonday myng qúrban.

Alashorda ýkimetin

Birge qalap, bir qúrghan.

 

Tәuelsizdik ottarym

Laulady órttey órimde.

Jeltoqsandyq  dostarym

Mereytoylyq tórimde.

 

Búghaulyqtyng tas jibin

Zúlpyqarday qidy olar.

Qanyn shashyp, ras, býgin

Tauariyhqa syidy olar.

 

Jiyrma jyldyq beleste

Jiyrma ghasyr tarih bar.

Tәuelsizdik emes pe

Elding betin anyqtar.

 

Qaraótkelde salynghan

Ejelgi ol - Bytyghay.

Ýlde-mýlde malynghan

Astana túr útyp-ay.

 

...Symbal súlu jaqsyday

Tua berer izgi jas.

Han Kene túr saqshyday

Eskertkishi myzghymas!

 

III. Jeltoqsan jeli

Tәuelsizdik dәmi qanday-tatygham,

Ótkendi oilap talay tandy atyram.

Jeltoqsannyng yzgharynda, jelinde

Syrtqa shyqty ishimdegi zapyran.

 

Syrtqa shyqty zorlyq penen zombylyq,

Ýstemdik pen jәbirlenu, qor qylyq.

Jeltoqsannyng jeli ónmennen ótti ghoy,

Áli kýnge keledi ol tondyryp.

 

Momyn edik,

Tonyp edik yzghardan,

Taptalghandy boyymdaghy izgi arman.

Talatqanda itterine ayamay,

Jýregimde jazylmaytyn iz qalghan.

 

Oyym anyq,

Moyymadyq, tik túrdyq.

Býgip belin otarshynyn, býktirdik.

Ar-namysyn jibermeytin eshqashan,

Álemge biz qazaq atyn úqtyrdyq.

 

Qysymyna qystalanda qynbadyq,

Abaqtygha qamatty da, synbadyq.

Atameken, jerim, elim ýshin dep

Óshpeytúghyn ólen-jyrdy jyrladyq.

 

Ne kórmedik, bastan ótti zobalan,

Esimde ghoy jastar bitken toly alan.

Tauqymetin tartyp birge nәubettin,

Áli kýnge zar iyleydi sol anam.

 

...Bostan boldyq, endi kózim qyraghy,

Kóz aldymda Jeltoqsan-qys túrady.

Alaulaydy әli qúrban jastardyn

Sol alangha mәngi jaqqan shyraghy!

 

IÝ. Tәuelsizdik perzenti

Tәuelsizdik! Ata-babam ansaghan,

Qanshama jyr arnady eken jan saghan.

Kók bayraghym jelbiregen sәtterde

Qadamyna Qazaqstan tamsanam...

 

Astanam-ay!

Bas qalam-ay, bas túghyr,

Shattyq kernep kózderime jas tyghyl.

Shahar qanday-týs kórgendey!

Kónil-dónen

Shalqyp-tasyp kemerinen asty bir.

 

Sonda túram,

Sondyqtan da maqtanam,

Aqjarma kýy aghyl-tegil aqtaram.

Kýlli әlemdik astanalar sheruin

bastap ketti baytaq mening bas qalam.

 

Susyndaymyz bilimmenen sarqylmas,

Ertengi ister órkenderden artylmas.

Kel, birigip kirpishterin qalayyq

bolashaqqa jol ashatyn, arshyn jas!

 

Ý. Tәuelsizdik әni

Ata-babam ansaghan

Azattyqty qarsy algham.

Jer-jahangha, ghalamgha

Bostanmyn dep jar salgham.

 

Qúldyq sana-tamúqtan

Qútyldyq qoy qamyttan.

Qazaq ózin pash etip

Bar әlemge tanytqan.

 

Azattyqtyng úrany

Alash edi jyr-әni.

Qalyqtaydy kógimde

Erkindikting qyrany.

 

Qughyn-sýrgin, zúlmatty

Kórdi qazaq tym qatty.

Azap-tordyng qúrsauy

Arqamyzgha shyn batty.

 

Jeltoqsannyng yzghary

Qaridy ghoy bizdi әli.

Qúrban bolghan qúrby ýshin

Jýregimiz syzdady.

 

Tәuelsizdik! Tәu etem,

Áueletem, әndetem.

Azattyqtyng aq tany

Ólshenbeytin mәnge ten.

ÝI. Astanalar parady

Uaqyt degen úrshyqtay zyrlap aqqan,

Ayyrmashy tәnirim, jyr-qanattan.

Asqaqtaghan astana shejiresi

Bastau alghan elordam-Syghanaqtan.

 

Kónening kózindey ghoy sol shaharlar,

Olargha ýzilmegen jol saparlar.

Órkeniyet ýlgisindey ólkedegi,

Tarihtaghy kentterim bolsa parlar.

 

Jaybaraqat alayyn qalay tynym,

Ótkelekti ótkerdi talay synym.

Samaladay bolghan ghoy sar dalagha

San ghasyrdyng kuәsi Sarayshyghym.

 

Antalasa jau bitken kil tústan myn,

Jauyp qaqpa, qolyma kilt ústadym.

Qamalynday qazaqtyn, qorghanynday

Týrki dýnie kindigi Týrkistanym.

 

Salsadaghy dúshpandar jalyn órtin,

Óshirmedi jýrekti-janym, sertim.

Fenikstey týlegen dýr silkinip,

Jibek joly boyynda Yanykentim.

 

Saharada sap týzep ghasker legim,

El qorghaghan batyrdy dәsterledim.

Kýlli týrki dýniyasy dýrmegindey

Dýrildegen jahangha Tәshken dedim.

 

Shekaramdy bekittim tolym qolday,

Toba deymin ótkenge, jolym bolghay.

Orys júrtqa ketse de tarihymyz,

Boldy astanam oikýmen Orynborday.

 

Odan әri tireldik Aqmeshitke,

Ony úlyqtar astana, bas desip pe.

Aq pen qyzyl shayqasyp, sansyratyp,

Sanamyzdy búrghanday basqa esikke.

 

Qasiyeti qalar ma qargha túnbay,

Bar ma shahar dýldýli Almatymday.

Órkeniyet órisimen, jelisimen

Zulay berer zymyrap algha tynbay.

 

Neden men de jyghylyp, útylayyn,

Endigide alashtyng qúty dayyn.

Aqmola men Astana túghyrlary

Ejelgi kent Bozoghym, Bytyghayym.

 

Arnaymyn ghoy tasyna dastan әrbir,

Bar әlemge barqadar bas qalam jyr.

Aryndasyn alashtyng aty kókke,

Jalyndasyn jarqyrap Astanam dýr!

Baqytjan Tobayaqov

Halyqaralyq Týrki poeziyasy jәne Abay poeziyasy

festivaliderining laureaty

Astana

«Abay-aqparat»