Qay zamanda bolmasyn, qazaq dalasy eline eleuli, halqyna qalauly bedeldi adamdargha kenje bolmaghan. Olar el ishinde bereke-birliktin, yrys-yntymaqtyng úiytqysy bola bilgen. Solardyng bireui  XIX ghasyrda ómir sýrgen aqyn-jyraulardyng ishinde Bazar jyrau Ondasúlynyng (Ótemisov) qazaq әdebiyetinen oiyp túryp oryn alghan túlgha. Ol ózining jýrek tebirentken tolghaularymen Syr boyynan bastap Edil, Jayyq, Ýstirt, Qaraqalpaq ónirine jaqsy tanymaly.

Syr boyynda jasaghan Dýr Onghar, Qarasaqal Erimbet, Eshniyaz, Kete Jýsip, Shorayaqtyng Omary, Túrmaghambet siyaqty aqyn-jyraular Bazardy ústaz tútqan. «Jýzden ozghan óren jýirek, jyraulardyng jýirigi» dep baghalaghan. Múnyng ózi jazira Jetisu aqyndarynyng úly Jambyldy, kógildir Kókshe ónerpazdarynyng sal Birjandy mektep tútuy sekildi qúbylys. Shynynda da Balqy Bazardyng óz tóniregindegi basqa barsha sýleylerge syrsandyq, sheberhana bolghany anyq.

Belgili  Qúlnazar  aqyn  ...Talasyp onan eshkim asa almaydy,

Teng kelmes býgingi  adam  Bazekene,

Bolmasa  Jiyrenshe  men  Asan Qayghy, --

dese, Túrmaghambet  ..       Balqy  Bazar  bilgenge,

Ataqty, әidik  astana.

Júmyla  jandy jiyp ap,

Qay zamanda bolmasyn, qazaq dalasy eline eleuli, halqyna qalauly bedeldi adamdargha kenje bolmaghan. Olar el ishinde bereke-birliktin, yrys-yntymaqtyng úiytqysy bola bilgen. Solardyng bireui  XIX ghasyrda ómir sýrgen aqyn-jyraulardyng ishinde Bazar jyrau Ondasúlynyng (Ótemisov) qazaq әdebiyetinen oiyp túryp oryn alghan túlgha. Ol ózining jýrek tebirentken tolghaularymen Syr boyynan bastap Edil, Jayyq, Ýstirt, Qaraqalpaq ónirine jaqsy tanymaly.

Syr boyynda jasaghan Dýr Onghar, Qarasaqal Erimbet, Eshniyaz, Kete Jýsip, Shorayaqtyng Omary, Túrmaghambet siyaqty aqyn-jyraular Bazardy ústaz tútqan. «Jýzden ozghan óren jýirek, jyraulardyng jýirigi» dep baghalaghan. Múnyng ózi jazira Jetisu aqyndarynyng úly Jambyldy, kógildir Kókshe ónerpazdarynyng sal Birjandy mektep tútuy sekildi qúbylys. Shynynda da Balqy Bazardyng óz tóniregindegi basqa barsha sýleylerge syrsandyq, sheberhana bolghany anyq.

Belgili  Qúlnazar  aqyn  ...Talasyp onan eshkim asa almaydy,

Teng kelmes býgingi  adam  Bazekene,

Bolmasa  Jiyrenshe  men  Asan Qayghy, --

dese, Túrmaghambet  ..       Balqy  Bazar  bilgenge,

Ataqty, әidik  astana.

Júmyla  jandy jiyp ap,

Jyrlasa bitpes  kýn-týni, --- dep jyraulardyng jyrlauyn óleng sózdin  sarqylmas qoryna balaydy. Aq janbyrday aqtarylghan aqpa jyraudyng telegey-tenizdey búrqanghan talantyna óz zamandastary da, keyingi aqyn-jyraular da bas iygen. Bazardyng asqaq daryndy aituly aqyn ekenin bayqaghan Sәken Seyfullin «Búqar jyraudan keyingi qazaqtyng iri jyrauy-Bazar jyrau»,--dep joghary baghalaghan. Bazar shygharmalary Kenes dәuirinde ghana jinala bastady. Aqyn múralaryna alghash nazar audaryp, bagha berushiler--Á. Divaev, S. Seyfullin men Á. Marghúlan boldy.

1925 jyly Tashkentten shyqqan «Terme» jinaghynda jәne 1931 jyly Sәken Seyfullin qúrastyrghan «Eski әdebiyet núsqalarynda» Bazardyng bir top ólenderi túnghysh ret jaryq kórdi. 1965 jyly «Ýsh ghasyr jyrlaydy» jinaghynda jyraudyng segiz jýz jolday termeleri men tolghaulary jariyalandy. Al, keyingi jyldary orys tilinde basylghan «Poety Kazahstana» (Leningrad, 1978)  antologiyasynda Bazar kórnekti aqyndar qatarynda atalsa, 1984 jyly shyqqan «Bes ghasyr jyrlaydy» kitabyna bir top shygharmalary engizildi.

Bazar Ondasúly búrynghy Syrdariya guberniyasy, Qazaly uezi, Kósherbay bolysynyng 6-auylynda Janadariyanyng Shirik-Rabat degen jerinde ( qazirgi Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy audany, Lenin auyl soveti) 1841 jyly  kýz aiynda dýniyege kelgen. Bazardyng jastyq shaghy jetimdikte, joqshylyqta ótedi. Buyny bekip, búghanasy qatpay jatyp, baylardyng qozysyn baghady. On alty jasynda jyraulyq danqy shyghyp, jalpy júrtqa tanyla bastady.

Aqynnyng tughan jeri-Syr boyy desek te, keyingi at jalyn tartyp minip, ataghy jayylghan mekeni-qazirgi Ózbek jerinde qalyp qoyghan  Navoiy oblysy, Tamdybúlaq audany bolghan. Beyiti sondaghy Jalpaqtau degen jerde. Bazardyng eskishe ata-tegi: Kishi jýzding Shómekey taypasy, Balqy ruy. Shómekey tórtke bólinedi: Toqa, Kónek, Aspan, Bozghyl. Bozghyldyng bes balasynyng bireui-Qayqy. Qayqynyng Balqiya degen әielinen ýsh úl: Qydyr, Temir, Polat tuady. Osy ýsheuinen taraghan úrpaqtarynyng bәri Balqiya sheshelerining atymen Balqy atalyp, Shómekeyding Balqy ruy qalyptasady. Jogharydaghy Qayqynyng ýsh úlynyng bireui Polattan-Jauqashty, Jauqashtydan-Otarbay, Otarbaydan-Bayseyit, Bayseitten-Qaraqúl, Qaraqúldan-Ermek, Ermekten-Bazardyng әkesi Ondas tuady.

1965 jyly shyqqan «Ýsh ghasyr jyrlaydy» jinaghynda, basqa da keybir basylymdarda Bazar jyraudyng әkesi Ótemis, naghashysy Ondas dep jansaq ketken. Bazar on jasqa jetpesten jetim qalyp, naghashysy Ótemisting qolynda tәrbiyelengen. Ákesining Ótemis bolyp ketui sodan. Aqyn bolyp halyqqa tanylghan son, óz ruynyng atymen Balqy Bazar atalyp ketken. Ony aqynnyng ózi bylay týsindiredi:

...Sóile, tilim, jalpydan, dariyaday tasyp shalqyghan.

Til jeksúryn kóriner, tiymeske tiyip sharpyghan...

Eli-júrtyng búzylar, qiyanat etseng zarpynan.

Tausylmas qaynar ken edim, keshegi jýirik men edim.

Jýlde alghan bayraq aldynan, Kishi jýzding kenjesi.

«Dóit» úrandy Shómekey-shyqqan bir Bazar Balqydan.

Býkil ómiri --ólenge, óleni--ómirge ainalghan jyrau jaryq dýniyege jyr bolyp kelgendey. Ol turaly aqiqatqa qosa anyz da kóp. Sonyng biri tómengidey: Bazar jastay jetim qalyp, Tәspen degen baydyng qozysyn baghyp jýredi. Shómekeyding Aspan ruynda Aypara atty aqyn qyz bolady. Bir kýni sol aqyn qyz qasyna jengesin ertip, on  shaqty týiemen su әkeluge «qaqqa» barady. Oghan ghashyq jigitter az bolmaydy. Ózi súlu, ózi ónerli qyzgha kim qyzyqpasyn? Alayda olar Ayparanyng aqyndyghynan, ot auyz, oraq tildi sheshendiginen seskenip, manaylay almaydy eken. Qyzdyng ýnemi sonynan erip, ýnemi dәmeli bolyp jýrgen jigitter búl joly da jaqyndaugha tәuekel etpeydi. On shaqty týiege jýk bolar sudy ydystargha qúiyp toltyru, artu jas qyzben jengesine onay soqsyn ba? Ekeui de әbden sharshaydy. Sudy týiege artyspaghan jasyq jigitterge yza bolyp túrghan Ayparanyng qasyna sol manda qozy baghyp jýrgen jasóspirim bala Bazar keledi.

«Apa, shelegindi artysayyn ba?»--depti. Sodan son, jasyn da súrap bilgisi kelgen siyaqty. Oghan ashulanghan Aypara bylay deydi:

«Bastaghan júghysyng ba sózding basyn,

Búl jerde saghan meni kez qylghasyn.

Aytypty búrynghylar degen qayda,

Súrama attyng tisin, erding jasyn.

Odan da emin nege súramaysyn,

Kýte almay bir basyndy taz qylghansyn...»

Mezgilinde as iship, úiyqtamaytyn, jyly alaqan kórmeytin jetim balada qaybir kýy bolsyn? Rasynda da Bazardyng basy taz bolsa kerek.

Mirding oghynday sóz sýieginen ótken Bazar jauap sóz qayyra almaghanyna namystanyp, yzalanyp jylap jiberipti...Osy bir oqigha Bazardyng esinde mәngi qalady. Óitkeni ol osy joly búrynghydan da qatty shiryghady. Sózden esesi ketkenge kýiinedi. Aqyndyqty, sheshendikti arman etedi. Shamasy, búl bolashaq aqiyq aqynnyng túnghysh ret jer tarpuy, qanat silkui bolsa kerek.

Jastay jetim qalghan Bazar oqyp, bilim alghan emes. Tabighatynan daryndy zerek bala búrynghy aqyn-jyraulardyng jyrlaryn, halyq maqal-mәtelderin esine saqtap, kóniline týiip, halyqtyng bay auyz әdebiyetinen susyndap ósken. Ózinen búrynghy jәne tústas aqyndardan da tәlim alghan. Bazar óz zamanyndaghy әleumettik mәselelerdi tany bilgen dәuir qayshylyqtarynyng betin ashyp, keleli oy qozghaghan. Áriyne, әleumettik mәselerdi tanyp-bilu barlyq jyraulargha tәn qasiyet. Olar qay jerde de tyndaushylaryn tang qaldyryp, erlikti, eldikti dәriptegen. Kerek jerinde kimning de bolsa bet-jýzine qaramay, aitaryn býkpey, batyl aityp, adam boyyndaghy jasyq qasiyetterdi óltire synap, tilimen turap tastaytyn bolghan.

Bazardyng әleumettik mәselerdi kótergen «Ár kemelge-bir zalal», «Súm dýniye» siyaqty filosofiyalyq tolghaularynda «alghyr qyran, qamal búzar batyr, jel jetpes jýirik, kýn tiymes súlu» bәri de dýniyeden ótedi. Mәngi esh nәrse joq. «Arangha týsken anday kýii qatty jaraghan, qantardaghy buraday, azu tisin qayraghan» handar da, «Auzyna kópti qaratqan, aldynan topty taratqan» kýmis kómey, tilinen bal tamghan sheshender de dýniyeden ozady. Olargha baq, dýnie ara túra almaydy. Jyraudyng bayymdauynsha tirshilikte kórgen qyzyghyng men quanyshyng ótkenshi janbyrday qysqa, búldyr saghymday túraqsyz, sondyqtan adam oiyndaghy barlyq asylyn, boyyndaghy quatyn jaqsylyqqa júmsaugha tiyis. Ómirdi bosqa ótkizip, qapy qalmau ýshin әrbir kisi aqyl-parasaty men kýsh-qayratyn paydaly iske júmsap, naghyz azamattarsha mәndi ómir sýruge mindetti.

Jyrau pәni, bolmys jayly tolghana kelip, adamgershilik moralidi uaghyzdaydy, ómirde tatu-tәtti túrmys qúryp, adal kәsippen ainalysyp, birlesip, tirlik etuge shaqyrady. Ar-úyatyn satyp, dýniye-ataq ýshin azbaghan adal túlghalar men kópke qamqor, halyqqa enbegi singen erler esimi ghana el esinde saqtalyp, mәngi jasaydy degen qorytyndy shygharady.

Bazar saray aqynyna da, kitaby aqyngha da úqsamaydy. Ol hat tanymasa da estigenin este saqtaghan, bilgeni men týigeni óte kóp, topjarghan talant iyesi. Dәstýrli qazaq jyrynyng besiginde terbetilip, taghlym týiedi, ónegeli ósiyet aitady. Ómir men kónil qúbylystaryn shendestire otyryp, payymdy tújyrymdar jasaydy. Oramdy oilaryn kórkem kesteleydi:

Qarghadan qargha tuar qarqyldaghan,

Jaqsydan jaqsy tuar jarqyldaghan.

Degender: «Men jaqsymyn» tolyp jatyr,

Paydasy óz basynan artylmaghan!

Alashtyng adamynyng bәri mәlim-

Kim qaldy tarazygha tartylmaghan.

Taqyldap, pysyqsynyp sóileytin kóp

Ekpindep úshqyr attay qarqyndaghan.

Bazardy әueli jyrau dedik. Jyraulardyng óleng qúrylymy negizinen tolghau. Tolghaulardyng keyingiler ýlgi alarlyqtay tereng maghynaly naqyl, ósiyetterge bay bolyp, úiqasy, belgili yrghaghy, әueni boluy kerek. Bazar shygharmalary jogharydaghy sharttargha tolyq say keledi. Jyrau tolghaulary negizinen oigha, sezimge qúralghan. Pikiri tútas, aitary mol, oiy teren, jýieli bolyp óriledi. Bazardyng qay ólen-tolghaularyn almayyq, bәrinen aqyn ómir sýrgen kezenning tynys-lebi esedi. Sol kezdegi qoghamdyq ortanyng týsinik-tanymy, minez-qúlqy suretkerlik sheberlikpen ashylady. Ómir men zaman jayly tereng oy qozghaghan aqyn shygharmalarynyng taqyryby da әr aluan. Ol elding jay-kýiin, adam basyndaghy mún-zaryn, halyqtyng ótkeni men bolashaghyn sheber jyrlaghan. Bazar ómiri sәn-saltanatty ómir emes. Tar jol, tayghaq keshuli ghúmyr. Qughyn kórip, qasiret shegedi, týrmege de qamalady. Qanshama qarsylyq dýley kýshke kezdesse de, qaysar aqyn tilin tartpaydy. Bazardyng kózining tirisinde de el-júrt ony joghary baghalaghan. Bazardy bilgen el, kórgen kisilerding aituynsha, ol erekshe keskindi, batyr túlghaly adam bolghangha úqsaydy. Dombyrasymen qosa qaru asynyp jýrgen. Ómirinde qansha qughyn-sýrgin kórse de, tabighaty aqyn kisi eshkimge qaru júmsamaghan.

Bazar jyraudyng Pirlibek, Núrlybek, Ámzebek, Naqypbek degen tórt úly, Balzada, Kýlzada degen qyzy bolghan. Jyraudyng óner qonghan balalary Ámzebek pen Balzadasy eken. Olar ónerimen halyqqa tanylmay túryp, jastay ólip ketedi. Ámzebek әkesi Bazardan ýsh jyl búryn, yaghny 1908 jyly qaytys bolady. 1911 jyly 12 qazan kýni jyr dýldýli Balqy Bazar Tamdybúlaq audanyna qarasty Jalpaqtau degen jerde qaytys bolady. Qabiri basyna keyingi jyldary eskerkish qúlpytas qoyylghan. Jalpaqtaudaghy mektepke, Aqtaqyrdaghy kitaphanagha, Tamdybúlaqtyng bir kóshesine Bazar esimi berilgen.

1991 jyly 27-29 mamyr aralyghynda Tamdybúlaq audanynda Bazar jyraudyng tughanyna 150 jyldyq mereytoyy bolyp ótti. Ol kezde 14 jasar balamyn, әli atty shuly Kenes Odaghy taramaghan edi, Ortalyq Aziyanyng týkpir-týkpirinen qonaqtar keldi, aqyndar aitysy, kókpar,  qyz quu, qyryq eki shaqyrymgha alaman  bәige bolyp ótti, ýsh kýn boyy tamashalap mәz bolghanymyz bar.

Jyraudyng úrpaqtary Ózbekstan Respublikasy Navoiy oblysy Tamdybúlaq pen Keniymeh audandarynda túratyn.  2005 jyly Qaraghandy oblysy Temirtau qalasyna qonys audardy. Almaty men Astana qalasynda kim kóringenge kóshe bere bergenshe, jyr dýldýli Bazar jyraugha bir kóshening atyn berse artyqtyq etpes, biylik basyndaghy sheneunikterding qúlaghyna altyn syrgha. Áriyne Bazardyng múrasy osymen týgeldendi dep aita almaymyn. El arasynda marjanday shashyrap jýrgen jyrlaryn tirnektep jinap, zerttep taldau keler kýnning enshisinde.

«Abay-aqparat»