Senbi, 23 Qarasha 2024
1648 0 pikir 17 Shilde, 2020 saghat 10:42

«Ruhany janghyru» baghdarlamasyna 3 jyl toldy

2017 jylghy 12 sәuirde Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy jariyalandy. Elbasynyng atalghan baghdarlamalyq maqalasy halyqtyng qúndylyqtarymyzdy janghyryp, sanamyzdy silkintuge, últtyq tamyrymyzgha qan jýgirtuge qozghaushy kýsh boldy.

Jahandanu degen jana ýrdis esik qaghyp, dýniyejýzilik órkeniyet kenistigi jalpy adamzat balasyn alyp qúshaghyna tartyp bara jatqan býgingi tanda ruhany janghyru óte kerek. Osyny der kezinde angharghan Túnghysh Preziydent «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty enbegin jariyalap, últtyq sanamyzgha sony serpin tughyzdy.

Atalghan baghdarlamalyq maqala jariyalanghaly tura ýsh jyl uaqyt boldy. Osy ýsh jylda Respublika kóleminde kóptegen iygi ister, naqty jobalar jýzege asty. El elsinde qalarlyq eleuli oqighalar oryn aldy. Áleumettik manyzdy jobalar qolgha alyndy. Búlardyng ishinde eng manyzdylarynyng biri retinde últtyq jazuymyzdy birtindep latyn әlipbiyine kóshiru júmystaryn aitsaq bolady.

Odan bólek әr azamattyng kindik qanyng tamghan tughan jerine degen mәngilik sýiispenshiligin oyatyp, otanshyldyq ruhyn tasqyndatugha sebep bolghan «Tughan jer» baghdarlamasyn aitpay ketuge bolmaydy. Jәne elding erteni, últtyng bolashaghy bolghan jastargha ýlgi bolarlyq, tәuelsiz Qazaqstannyng býgingi tandaghy jarqyn tarizyn óz qoldarymen jazyp jatqan eren azamattardy tanytudy maqsat tútqan «Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy da óz jemisin berip jatyr. Sonday-aq, jastardyng әlemdik dengeydegi oqulyq kitaptarymen bilim aluyn qamtamasyz etu ýshin qoghamdyq jәne gumanitarlyq ghylymdar boyynsha 100 oqulyq jobasy jýzege asyryldy.

Biz sóz etip otyrghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda Túnghysh Preziydent: «Tayaudaghy on jylda bizding ómir saltymyz: júmys, túrmys, demalys, baspana, adamy qatynas tәsilderi, qysqasy, barlyghy týbegeyli ózgeredi. Biz de búghan dayyn boluymyz kerek», dep otandastarymyzdy baytaq bolashaqqa jetuge ýndeydi.

Túnghysh Preziydentimiz, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng bastamasymen qolgha alynghan «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng ýsh jyl barysynda qanday dengeyde jýzege asqanyn saralap kóruge niyet etip otyrmyz. Endeshe búl ýsh jyl Qazaqstan halqy ýshin myng jyldyq mәdeniyetin tiriltip, últtyq qúndylyqtardy oyatyp, halyqtyng ruhtyng tirilgen jyldary boldy deuge tolyq negiz bar.

Bir halytyng tarizy ýshin ýsh jyl kóp uaqyt emes. Biraq «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamasy qolgha alynghannan bergi ýsh jyl bizding halqymyzdyng tarihynda otyz jyl, tipti ýsh jýz jylgha tatityn eleugi ózgeristerimen este qalary sózsiz.

Naqtyraq aitqanda bir últtyn, halyqtyng ruhany janghyruy mәngilik jalghasatyn úzaq ýrdis. Endeshe ótken ýsh jylda ýz jýz jylgha tatityn ózgerister oryn aldy deuimiz tegin emes. Ýsh jyldaghy janalyq pen janghyru ýsh jýz jyldyq ózgeristing basy, tamyry bolary sózsiz. «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda alty arnayy baghyt boyynsha, on ýshin joba jýzege asyrylyp jatyr. Onyng bir parasy halyqtyq qúndylyqtarymyzdy janghyrtyp, salt-dәstýrlerimiz ben ruhaniyatymyzdy biylik beleske kóteruge baghyttalghan.

Bәrimiz biletindey Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdar-lamalyq maqalasynan keyin, dәl osy enbekting jalghasy sanalatyn «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasyn jariyalady. «Ruhany janghyrudan» ruh alghan últtyq qúndylyqtar men halyqtyq iydeyalar «Úly dalanyng jeti qyry» jazylghannan keyin tipti shyrqau biyikke shyqty.

Túnghysh Preziydentting biz sóz etip otyrghan maqalasyndaghy basym baghyttardyng biri tarihy sanany qayta janghyrtu bolatyn. Jogharda aitqanymyzday jahandanu ýrdisi eshkimdi ayamay, alyp donghalaqtarymen jolynda kezdeskenning bәrin jaypap barady. Múny әriyne beyneli týrde aityp otyrmyz. Áytpese jahandanu ýrdisi órkeniyetti týrde jýzege asuda. Jahandanugha jem bolmaudyng jalghyz joly tarihy sanany janghyrtyp, últtyq qúndylyqtardy úlyqtau. Sonda ghana jahandanghan әlemde biregey últtyq memleket bolyp túra alamyz.

Halyqtyng ruhany janghyruynyng basty kilti tarihy bilimge ie bolyp, tarihy sanada zor silkinis tuyndauynda. Tarihyn tanyghan, halyqtyq qúndylyqtaryn úlyqtaghan, úmytpaghan últ qana jana zamannyng kóshinen qalmay algha basady. Sonau 2003 jyly jariyalanghan «Mәdeny múra» baghdarlamasy da osy maqsatty kózdegen bolatyn. Osy jobanyng iz basary ispetti «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» jәne «Úly dalanyng jeti qyry» syndy enbekter jazylyp, halyqtyng qajetine jarady.

Sóz sonynda aitarymyz, «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng qabyldanghanyna ýsh jyl tolyp otyr. Búl ýsh jyl Qazaqstan halqy ýshin ruhany ósip-óngen, jetilgen jyldar boldy. «Ruhany janghyru» jobasy ayasynda auqymdy júmystar atqaryldy. Elding erteni, últtyng bolashaghy bolghan jastar ýshin biregey sharalar jýzege asty. Ýsh jyldyq auqymdy júmysty bir maqalanyng auqymyna syidyru mýmkin emes. Biz memlekettik manyzy bar iri baghdarlamanyng ýsh jyldyq jolyna shaghyn sholu jasadyq.

Maqalamyzdyng sonyn Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng óz sózimin ayaqtaghandy jón kórdik. «Kýn sanap ózgerip jatqan dýbirli dýniyede sana-sezimimiz ben dýniyetanymymyzgha әbden sinip qalghan taptauryn qaghidalardan arylmasaq, kósh basyndaghy eldermen terezemizdi tenep, iyq týiistiru mýmkin emes», deydi Elbasy. Túnghysh Preziydentting osy sózi halyqtyq qúndylyqtarymyzdyng búrynghydan da biylik dengeyde úlyqtalyp, әlemdik dengeydegi damyghan el boluymyzgha jol siltep túrghany anyq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534