Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Abay múrasy 2451 3 pikir 4 Tamyz, 2020 saghat 17:12

Abay bata súraghan 7 әulie kim?

Úly Abay 1845 jyly dýniyege keldi. Al, odan 30 jyl búryn, yaghni, 1815 jyly әlem әdebiyetining asqar tauy, nemis poeziyasynyng «Altyn kýni» atalghan úly Gete, shyghys shayyrlarynyng shygharmalaryn oqyp otyryp, ómirining osy kezenine deyin jazylghan bar әdeby múrasyna sekemmen qaray bastaghan edi.

Áygili «Faustyn» avtory ýshin shyghys shayyrlarynyng ólenderi mýlde bólek, ózge tanghajayyp әlemdi ashqan bolatyn.

Gete búl әlemdi jasy jetpiske taqap qalghan shaghynda tapty. Alpys alty jyl boyy tek Batys Europanyng auasymen demalyp, tek Batystyng oy qazynasynan susyndaghan Gete, ghúmyrynyng ayaq jaghynda: "Rudaki, Firdousi, Nizami, Saadi, Hafiyz, Hayyam, Rumi, Fizuli, Nauai, sodan keyin men" dep shyghys әdebiyetining ghúlamalaryn ózine ústaz tútyp, olargha aq basyn iyedi.

Abay qyryq jasynda óleng jaza bastaghan deydi abaytanushylar. Qansha jasta bolsa da, Abay әdebiyet әlemine jasaghaly otyrghan úly saparynyng basynda:

Fzuli, Shәmsi, Sәihaliy,

Nauai, Saghdi, Firdausiy,

Hoja Hafiz - bu hәmmәsiy

Úly Abay 1845 jyly dýniyege keldi. Al, odan 30 jyl búryn, yaghni, 1815 jyly әlem әdebiyetining asqar tauy, nemis poeziyasynyng «Altyn kýni» atalghan úly Gete, shyghys shayyrlarynyng shygharmalaryn oqyp otyryp, ómirining osy kezenine deyin jazylghan bar әdeby múrasyna sekemmen qaray bastaghan edi.

Áygili «Faustyn» avtory ýshin shyghys shayyrlarynyng ólenderi mýlde bólek, ózge tanghajayyp әlemdi ashqan bolatyn.

Gete búl әlemdi jasy jetpiske taqap qalghan shaghynda tapty. Alpys alty jyl boyy tek Batys Europanyng auasymen demalyp, tek Batystyng oy qazynasynan susyndaghan Gete, ghúmyrynyng ayaq jaghynda: "Rudaki, Firdousi, Nizami, Saadi, Hafiyz, Hayyam, Rumi, Fizuli, Nauai, sodan keyin men" dep shyghys әdebiyetining ghúlamalaryn ózine ústaz tútyp, olargha aq basyn iyedi.

Abay qyryq jasynda óleng jaza bastaghan deydi abaytanushylar. Qansha jasta bolsa da, Abay әdebiyet әlemine jasaghaly otyrghan úly saparynyng basynda:

Fzuli, Shәmsi, Sәihaliy,

Nauai, Saghdi, Firdausiy,

Hoja Hafiz - bu hәmmәsiy

Mәdәt ber ya shaghiry fәriyad - dep shyghystyng jeti shayyrynan bata súraydy. «Shaghiri» - búl jerde arabsha - aqyn, fәriyad parsysha - tendesi joq, asyl degendi bildiredi. Tendesi joq, asyl aqyndardyng ereksheligi nede? Qos alyp bas iygen shyghys shayyrlary turaly biz ne bilemiz? Ár jerden tam-túmdap oqyghanymyz bolmasa, búl ghúlamalardyng ómirining keybir qúpiya tústary bizge beymaghlúm desek, qatelespespiz. Áriyne, Abaydyng tizimindegi aqyndardyng býkil ghúmyrbayanyn bir maqala ishinde qamtyp ketu mýmkin emes. Sondyqtan, biz osy shaghyn jazbamyzda úly ghúlamalar ómiri men shygharmalarynan az-kem syr shertpekpiz. Osy qysqa maqalamyz arqyly biz oqyrmannyng Shyghystyng jeti júldyzyna degen qyzyghushylyghyn tudyra alsaq, onda enbegimiz esh ketpegendigi. Sonymen...

Fizuliy

Abaydyng tiziminde birinshi bop Fizuly túr. Ázirbayjan halqynyng klassikalyq әdebiyetining negizin qalaushy. Fizuliyding shyn esimi - Múhammed ibn Sýleymen. «Fizuli» degen shayyrdyng әdeby psevdoniymi, ol parsy tilinde «aduyndy, betpaq» degen maghyna beredi eken. Ózine osynday әdeby at alghan aqyn sol zamandaghy әdiletsiz biyleushiler men eldi qanap otyrghan nadan sheneunikterdi ayamay synaghan. Fizuly qarapayym janúyadan shyqqanymen, Baghdat qalasynda bilim alyp, medisina, astronomiya, logika, matematika, sonymen qatar ejelgi grek jәne shyghys filosofiyasynan nәr alghan óz dәuirining betke ústar ghalymy da bolghan. Fizuliyding negizgi qabyrghaly shygharmasy «Lәili men Mәjnýn». Búl dastan arqyly Fizuly mәngilik úly mahabbatqa sózden qalanghan zәulim eskertkish qoyyp ketti. Poema XVI ghasyrda jazylghan, negizgi oqighalary jalpaq júrtqa belgili. Kiishkentay ghana shtriyh. Sol kezde jazylghan «Lәili men Mәjnýn» poemasynda shóp ýstinde oinaytyn hokkey turaly aitylady. Jәne ony 14 jasar er balalar oinaydy eken. Al, sporttyng resmy tarihynda shóp ýstinde oinaytyn hokkeydi Úlybritaniyanyn  sportshylary 19 ghasyrdyng ayaq sheninde oilap tapty dep eseptelip keledi..

Fizuliyding shygharmashylyghy týrki әdebiyeti ýshin ghana emes, kýlli Tayau Shyghys әdebiyetining damuyna zor ýles qosqan, әlemdik sóz ónerining jauharlary qatarynda.

Shamsiy

Búl aqynnyng ómirbayany turaly maghlúmat óte az. Shams ad-Din Múhammed ibn Ály ibn Malikdad Tebrizy óz zamanynyng bedeldi sopysy bolghan. Ol mistisizm men filosofiyanyng tereng bilgiri edi. Aqynnyng kózin kórgender onyng týr-túlghasy adam kózi toymaytyn symbatty bolghan desedi, al, onyng ishki әlemine ýnilgen kisi ýshin ghajayyp, erekshe núrly imany әlem ashylady eken. Ruhany tәjiriybesi óte biyik oishylgha jolyqqan adamzattyng úly aqyndarynyng biri Djalal ad-Din Rumy oghan kózsiz ghashyq bolghan deydi. Djalal ad-Din Rumiyge Shamsy Tәnirge aparatyn joldy núsqap, tek ruhany quaty myqty adam ýshin bayandy bolatyn jaratylys qúpiyalaryn ashypty. Sopylyq poeziyasynyng beldi ókili Shamsiymen jolyqqan úly Rumy ony ózining ústazy retinde moyyndap, medresedegi oquyn tastap, týbegeyli poeziyagha bet búrypty. Rumiydey ghajayyp aqyngha ústaz bola bilgen, oghan poeziyanyng súlu ghalamyn ashqan Shamsy turaly aqparat az bolghanmen, Rumiyding shygharmashylyghyn zertteushi ghalymdar, Rumy óz ghazaldarynda kóptegen oilaryn Shamsiyding atynan jazghan deydi.

Nauaiy

Álisher Nauay turaly kóptegen zertteuler jaryq kórgen, әli de aitylyp, jazylyp ta jýr. Álisher Nauaiyding әdeby múrasy óte bay, ol turaly zamandastarynan qalghan estelikter de jeterlik. Biz búl jerde ózbek halqynyng úly shayyry turaly aitylatyn kóptegen hiqayalarynyng birine ghana toqtalmaqpyz. Osy hiqayadan әigili aqynnyng biyik parasaty men ýlken adamgershiligine tәnti bolamyz.

Aliysher Nauay tereng bilimining arqasynda Súltan Huseyn atty biyleushining túsynda bas uәzir qyzmetine deyin kóteriledi. Nauay osy qyzmette bolghanda Gerat qalasynda kitaphanalar, meshitter men medreseler, shipagerlik ortalyqtar jәne sol siyaqty әleumettik manyzy bar nysandar kóptep boy kótergen eken. Súltan ózining Aqyn uәzirin qatty qadirlegen desedi. Kýnderding kýninde Nauay músylmannyng bes paryzynyng birin oryndau maqsatynda súltangha kelip, Mekkege qajylyq jasap keluine rúqsat beruin ótinedi. Oghan súltan: «Siz ózininizding imandylyghynyz ben ruhany kemeldiginizding arqasynda qajylyqqa baryp kelgen kez kelgen adamnan biyik túrsyz!» - dep jibermey qoyypty. Arada biraz uaqyt ótken son, Nauay taghy da súltannan rúqsat súray keledi. Súltan búl joly da: «Eger siz Mekkege ketseniz, meni qorshaghan әrtýrli jaman niyetti sayasy kýshter meni taqtan taydyryp jiberui mýmkin, sondyqtan Siz maghan osy kezde asa qajetsiz» - dep taghy da aqynnyng qajylyghyna qarsy bolypty. Ýshinshi ret rúqsat súray kelgen aqyndy toqtatatyn uәji qalmaghan súltan aqyry rúqsat bergen eken. Quanyshtan alyp úshyp, jolgha jinalu ýshin ýiine asyghyp kele jatqan Nauaiyge kedey otbasynan shyqqan bir jas jigit jolyghypty. Jas jigit aqynnan jәrdem súraugha arnayy kelgen eken. Nauaiyden sol kezde kómek súrap keletin adamdarda esep joq kórinedi. Jigitti qasyna ertip, ýiine jaqyndaghan Nauaiydi esikting aldynda bir top aqyn-sazgerler, kitap shygharushylar, suretshiler men әdebiyetshiler, aspazshy men baghbandar, arbakeshter men ústalar, ústazdar men moldalar jәne qarapayym halyq kýtip túrady. Jinalghan júrt Nauaiydi kóre sala, ayaghyna jyghylyp: «Siz qajylyqqa ketseniz, bizding kýnimiz ne bolady? Siz ghana myna halyqtyng qamyn oilap, mýddesin qorghaysyz! Qajylyqtan bas tartynyzshy!» - dep jalynghan desedi. Qalyng búqaranyng kónilin qaldyrugha dәti barmaghan aqyn ýiinde qalyp, qasyna ertip kelgen jigitti adam sanatyna qosyp, ony keyin ózinen qalghan dýniye-mýlikke múrager etip tastap ketedi...

Saghdiy

Saghdy ózge shayyrlargha qaraghanda úzaq ómir sýrip, jasy jýzden asyp jyghylghanda fәny dýniyemen qosh aitysypty. Onyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteushiler aqyn ghúmyryn ýsh 33 jylgha bólip qarastyrady. Saghdiydin  alghashqy 33 jyly bilim alugha júmsalsa, keyingi 33 jyly jihankezdikke arnapty, al, qalghan 33 jylyn kórgen-bilgenin qaghazgha kóshiruge qaldyrghan eken. Tәnirding syigha tartqan osynday ghúmyrynda aqyn ne kórmedi desenizshi. Bir Mekkening ózinde Saghdy 14 ret bolghan eken! Bir sayahatynda aqyn otqa tabynatyn ýndisterding qolyna týsip, amalsyzdan olardyng dinine kiripti. Týnde kýzetshini taspen úryp taldyryp, jana dinge kirgizgen halyqtan qashyp qútylghan desedi. IYerusalimning manyndaghy shólding ishinde qalyng oigha berilip kele jatqan shayyrdy krest joryghymen Shyghysqa bet alghan europa rysarlary ústap alypty. Bayghús aqyndy Siriyagha deyin aparyp, jauyngerler shayyrgha zyndan qazdyryp qoyypty. Oida joqta ony bir tanys saudager kórip qoyyp, 10 altyn dildәgha satyp alyp, qútqaryp alypty. Onymen qoymay, kórmegendi kórgen Saghdiydi ýiine әkelip, әlgi saudager bet-әlpeti úsqynsyz, otyryp qalghan qyzyna zorlap ýilendiripti. Múnday azapqa shydamaghan aqyn Afrikagha qashyp ketip, artynan jayau jalpyly tughan mekeni - Shiraz qalasyna aryp-ashyp jetken eken.

Saghdiyding ghajayyp jyrlary men ataghy tiri kezinde-aq óz Otany aumaghyna ary asyp ketken. Áygili «Gýlstannyn» avtory 1292 jyly Shiraz shaharynda dýnie salady.

Firdousiy

Biz búl aqynnyng shyn atyn da bilmeymiz. Adamzat tarihynda ataqty «Shahnamesimen» qalghan shayyrdyng Firdousy degen esimi - әdeby psevdoniym. Ol «peyishten kelgen» degendi bildiredi. Firdousy auqatty janúyada dýniyege kelgenimen, keyingi ómirinde kedeyshilik pen joqshylyqtan kóz ashpaghan eken. Firdousy osy joqshylyqtan qútylu ýshin adam tanqalarlyq poema jazudy oilastyrady bastaydy. Ol dastan býgin әlemdik әdebiyet qazynasynda altynnan baghaly - «Shahname» edi. Aqyn «Shahnamesin» jazyp bitirip, ony sol kezdegi biyleushige syigha tartpaq bolady. Ayta ketetin jaghday, kólemi boyynsha әlemde «Shahnamen» teng keletin bir ghana dastan bar, ol birneshe avtorlar jazyp shyqqan ýndilik «Mahabharata» atty epos. Al, «Shahnameni» bir adam jazyp shyqqanyn oilasanyz, eriksiz avtordyng aldynda qúrmetpen bas iyesiz. Búl óte asqan enbekqorlyqty, poetikalyq sheberlik pen tereng bilimpazdyqty talap etetin enbek.
Birinen song biri auysa beretin biyleushiler Firdousiyding ýmitin aqtamay qoyady. Aqyrynda Firdousy dastanyn Mahmúd Gaznevy degen biyleushige syigha tartady. Ózi de taqpaq shimaylaytyn súltan aqyn enbegin baghalamay, oqymay qoyady. Soghan renjigen Firdousy súltan turaly ashy sayasy satira jazyp, biyleushining qaharyna qalady. Mahmúd Gaznevy aqyndy elden quyp jiberuge búiryq beredi.

Arada jyldar ótip, «Shahnameni» oqyghan súltan óz qylyghynan úyalyp, aqynnan keshirim súrau ýshin onshaqty týiege óngerilgen syi-siyapat jiberedi. Anyz boyynsha, aqyn túryp jatqan shahardyng qaqpasynan keruen kirip kele jatqanda, bir top adamdar Firdousiyding mýrdesin jerleuge qaqpadan shyghyp kele jatypty...

Hafiyz

Parsynyng úly aqyny Hafiz Shamsidin Shiraz qalasynda 1325 jyly dýniyege kelgen. Hafizding zamanynda aqyndar arasynda óte kóp sayystar ótip túrady eken. Sol sayystargha óleng jaza bastaghan Hafiz de qatysyp, ýnemi jenilip qalyp jýredi. Ózinen ýlkenderi bala Hafizdi kelemej qylyp, әbden әjualaghan son, bolashaq úly shayyr, ózinen bir ghasyr búryn ómirden ótken mistik aqyn Baba Kuhy Shiraziyding mazaryna baryp týneydi. Birneshe saghat boyy babasynyng ruhyna jalynyp jatqan bala úiyqtap ketedi. Hafizding týsine sol kezde bir aqsaqal enipti de: «Bara ghoy, sen ýshin bilim men ilimning esikteri ashyq» - depti. Sol týsten keyin bala shayyrdyng daryny keninen ashylyp, gauhar tastay jarqyray kórinipti. Kelesi bir aitystarda Hafizge býkil parsy elinen teng keletin aqyn tabylmaghan desedi. Ataghy keng jayylghan aqyndy biyleushiler óz sarayyna shaqyra bastaydy. Ómirining ayaghyna deyin Hafiz ataq pen danqtyng tәtti dәmin sezip ótipti. Alayda, ómirining songhy jyldarynda, sol kezdegi sayasy jaghdaylargha baylanysty joqshylyq pen kedeyshilikting azabyn әbden tartqan eken.

Irandy basyp alghan Ámir Temir bir kýni Hafizdi shaqyrtqan kórinedi. Hafiz kirip kelgen boyda, oghan sústy Ámir Temir: «Men Samarqand men Búqarany sәuletti shaharlargha ainaldyru ýshin, jarty әlemdi qylyshymnyng kýshimen baghyndyryp jýrgende, sen qaydaghy bir týrikting qyzynyng meni ýshin sonday tamasha qalalardy bere salatyn kimsing ózin?» - dep keketip súrapty. Oghan Hafiz oilanbastan: «Mening ýstim men týrime qaranyzshy, әmirshim! Eger men baylyq pen dýniyening qadirin biletin bolsam, múnday kedey kýige týspes edim ghoy!» - dep jauap qayyrypty. Múnday jauapty kýtpegen Aqsaq Temir kýlip jiberip, aqyngha ýlken qúrmet kórsetip, syi-siyapat jasapty deydi.

Mine, úly Abay bata súraghan shayyrlardyng qysqasha ómirbayany osynday. Al, Sayhaly degen shayyr turaly maghlúmat óte az bolghandyqtan búl maqalada biz ol kisi turaly tolyqqandy әngime aita almadyq.

Gete men Abay ózderine ústaz sanaghan Shyghys shayyrlaryn oqyghan adamzattyng taghy bir jyr alyby A.Pushkiyn: «Shyghys ólenderining tabighaty men ýshin ýlken sabaq, tamasha ýlgi boldy...» - dep moyyndaghan eken.

Aqberen Elgezek,

2012 jyl. 22 aqpan. Abai.kz múraghatynan.

Abai.kz

3 pikir