Qazir bir kezderi kenes odaghynyng shekpeninen shyqqan qay elge kóz salsanyz da barlyghynda últtyq órleu jýrip jatyr. Ásirese irgeles Reseyding jóni bólek. Búlar «batystyq demokratiyany» basy býtin qabyldamay, ózindik derbes jolgha týsip, orys últshyldyghyn әspetteuge kóshti. Onda da  Putin aitqanday «jaqsy maghynasynda». Sebebi  Resey ózindegi etnikalyq erekshelik pen memleketting federasiyalyq qúrylymyn eskere otyryp, múnday bastamanyng әsireúltshyldyqqa (ulitranasizm) úlasyp ketpeuin qadaghalaugha mәjbýr. Qazirding ózinde últshyldargha kórsetilgen qoldaudyng kýshtiliginen Reseyde ulitranasistik baghyttaghy kóptegen qozghalys qalyptasty.

Qazir bir kezderi kenes odaghynyng shekpeninen shyqqan qay elge kóz salsanyz da barlyghynda últtyq órleu jýrip jatyr. Ásirese irgeles Reseyding jóni bólek. Búlar «batystyq demokratiyany» basy býtin qabyldamay, ózindik derbes jolgha týsip, orys últshyldyghyn әspetteuge kóshti. Onda da  Putin aitqanday «jaqsy maghynasynda». Sebebi  Resey ózindegi etnikalyq erekshelik pen memleketting federasiyalyq qúrylymyn eskere otyryp, múnday bastamanyng әsireúltshyldyqqa (ulitranasizm) úlasyp ketpeuin qadaghalaugha mәjbýr. Qazirding ózinde últshyldargha kórsetilgen qoldaudyng kýshtiliginen Reseyde ulitranasistik baghyttaghy kóptegen qozghalys qalyptasty.

Skinhedter solardyng biri. Alayda keyingi kezderi olardyng әreketin baqylaugha alyp, basbúzarlaryn  búghaulau arqyly ondaghy biylik últshyldyqtyng múnday týrin qalamaytynyn bildirdi. Búl memleketting tútastyghyna qauipti. «Resey orystar ýshin» dep úrandatatyn, ambisiyasynan aryny oilay almaytyn «taqyrbastar» imperiyada ózderinen basqa da halyqtardyng túratynyn úghynghysy kelmeydi. Olardyng múnday әreketi «Birtútas Reseyde» últ arazdyghyn qozdyryp jiberui mýmkin. Onyng arty endi es jiya bastaghan imperiya irgesining sógiluine әkelip soghady.  Búl biylikke kerek emes. Oghan keregi tek әrbir orystyng sanasyn dýbәralyqtan tazalap, ondaghy imperiyalyq múratty oyatu ghana. Últtyq kembaghaldyqtan (nepolnosennosti) arylyp, orysqa jәy orys emes, «Úly orys» ekenin úqtyru. Bajaylay qarasaq, qazir Resey osy túrghydaghy kózdegen maqsatyna jetip qaldy. Qazaqstandaghy jaghday búlarmen salystyrugha kelmeydi.   Bizde Memleket qúraushy últ óz jerinde jasyp otyr. Eng qúryghanda, qalt-qúlt etken orysqa Qazaqsha til qatyp, Qazaqsha jauap ala almaytynymyz janymyzgha batady. «Ne ponimai» dese boldy, tilimiz kelmese de oiymyzdaghyny orysqa oryssha jetkizbek bolyp әlektenemiz. Osynday kembaghaldyq Qazaq balasyn kýnde jasytady. Eng ókinishtisi, óz elimizde túryp ózgeden Qazaqsha jauap berudi talap ete almaytyn sharasyzdyqqa etimiz ýirenip barady. Yaghny últ, bir kezderi tóze almaytyn, kóne almaytyn nәrselerge kóngish bolyp ketti. Osynyng әserinen últymyzdyng boyynda «Nemqúraylylyq» dep atalatyn óz taghdyryna jauapsyz qaraytyn jaman qasiyetter qalyptasyp barady. Bir kezderi «basynan sóz asyrmaytyn» Qazaq balasy «basyn arashalap qaludy» abyroy kóretin kýige týsti. Últty múnday toqyraudan alyp shyghyp, Qazaqtyng órshil ruhyn oyatatyn bir ghana jol bar, Ol- últshyl azamattargha Reseydegidey jan-jaqty qoldau bildirip, Memlekette «Qazaqylandyru» prosesin bastau. Tek osynday qadammen ghana respublikadaghy kóp diasporanyng biri bolugha «kónip» qalghan Últtyq ruhqa qayta serpin bere alamyz.  Últtyq mýddeni týgendeuge qazirden bastap kirisuimiz kerek. Osylay etsek qana aldaghy on jyldyqta biylik basyna keletin kelesi tolqynnyng boyyna azda bolsa  últjandylyqtyng úryghyn seber edik.

Alayda,  Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl tolsa da Memlekettik túrghyda әli últty úiystyrugha baghyttalghan sharalar qolgha alynbay otyr. Kez-kelgen eldigin saqtaudy kózdegen memleket aldymen últtyq (iydentichnosti) birtektiligin qalyptastyrugha úmtylady. Múny әlemdik tәjiriybeden bayqaugha bolady. Memleket ishindegi úsaq etnikalyq toptar men diasporalardy memleket qúraushy últtyng ayasyna biriktirip, úlystan yntymaghy kýshti patshalyq jasaugha úmtylu adamzat tarihynda ejelden bar qúbylys.  Qazaqtyng «Bólingendi bóri jeydi» degen naqyly da bastapqyda elding tútastyghyn oilaghannan tughan bolatyn. Qazaqstandaghy qazirgi jaghday búlargha mýlde kereghar baghytta damuda. Mәselen bizde últty (Qazaqstandyqtardy) biriktiruge emes, ózara jikteuge baghyttalghan sayasat jýrgiziledi. Últtyq mýdde men Últtyq sayasattyng qyr-syrynan habary joq sholaq belsendi-sheneunikterding әreketi eriksiz osynday oigha jeteleydi.  Minberden sóz bastap, kósemsip jýrgen kókelerimizding auyzynan «Qazaqstanda jýzden astam últ» túrady degendi estigende, olardyng keyde ne sóilep túrghanyna mәn beruge uaqyty jetpey ma degen oida qalasyn. Sebebi memleket halqyn búlaysha últyna qaray bólu – býlikshildikting qazirgi tilmen aitsaq. ekstremizmning naghyz ózi. Jiktelu eshqashan jaqsylyqqa aparmaydy. Al búlay sóz saptau sayasy qatelik. Sebebi, Qazaqstan jýzdegen últ túratyn federasiya, ya bolmasa qúrama shtattar emes, unitarlyq memleket. Bizding qúramymyzda Reseydegidey avtonomiyalar joq. Biz memleket qúraushy últ Qazaq degen  bir ghana halyq túratyn birtútas memleketpiz. Sondyqtan elimizdi mekendegen orys, tatar, týrikterdi «orys halqy», «tatar halqy», «týrik halqy» dep emes, elimizdegi etnikalyq toptar dep ataghanymyz jón. Mәselen orys halqy Reseyde túrady. Qazaqstandaghylary diasporalar. Bir halyq qatarynan eki memlekette ómir sýre almaydy. Keyde Qazaqstandyq últ nemese Qazaqstandaghy halyqtar dep sóileuge qúmarlardyng sóz saptasynan Amerika nemese Reseyge eliktegisi keletindik angharylady.  Eger osy elderding tәjiriybesine kóz salsanyz, búlar da eshqashan ózderin últyna qaray jiktemeydi. Kerisinshe, Amerikalyq últ degen ataugha úiysugha tyrysady. Sayasattary da bólinuge emes, biriguge baghyttalghan.  Federasiya bolghanymen, Reseyde últtyq birynghaylyqqa úmtylady, qúramyndaghy memleketterdi orystandyrugha talpynatyny da osy imperiya irgesining sógilmeuin oilaudan tughan amal.

Bizdegi atalghan kemshilikter әu basta biylikke uyzyna jarymaghan dýbәra sheneunikterdi otyrghyzudan bastaldy. Áytpese Qazaq memleketining babalar salyp ketken óz joly bar bolatyn. Biz Ortalyq Aziyadaghy Alash júrtyna jón silteytin memleket bolugha tiyis edik. Qazaq tarihynyng ón boyyna kóz jiberseniz, Qasymnan bastap Abylaygha deyinge handar tek Qazaq elining ghana emes, Alash júrtynyng qamyn oilaghan. Biz aldymen oryssha oilap, sosyn qazaqsha sóileuge tyrysatyn, dәstýrding ozyghy men tozyghyn saralay almaytyn dýbәra sheneunikterding arqasynda osy úly múrattan, úly missiyadan kóz jazyp qaldyq. Al joghalghandy jónge keltiru qashanda qiyn.

«Abay-aqparat»