Sәrsenbi, 30 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
Abay múrasy 1913 22 pikir 10 Tamyz, 2020 saghat 10:28

Toqaev: Abay – ruhaniy reformator

Suret әlemtordan alyndy

10 tamyzda úl­­ty­­myzdyn úly aqy­ny, oyshyl túl­­ghasy Abay Qúnan­­bay­­úly­nyn tu­gha­nyna 175 jyl tol­dy. Bú­dan shiy­rek gha­syr uaqyt bú­ryn Túnghysh Preziy­dentimiz – Elbasy Núrsúltan Nazarbaev­tyn bastamasymen Abaydyn 150 jyl­dyghy YuNESKO dengeyinde ótki­zil­gen edi. Búl torqaly toy – sol tama­sha dәstýrdin jalghasy.

Biylghy mereytoygha oray birqatar is-shara josparlanghan bolatyn. Biraq әlemdi jaylaghan indetke baylanysty so­nyn kópshiligin onlayn formatqa auys­tyrdyq. Áriyne san synaqtan sý­rin­begen halqymyz búl dertti de jene­di. Qiyndyq  ótpeli, al Abay múrasy mәn­gilik.

Menin tapsyrmam boyynsha Ýkimet onynshy tamyzdy «Abay kýni» dep bel­gilep, merekeler tizbesine engizdi (biraq júmys kýni bolyp qala beredi). Úly aqynnyn múrasyn úlyqtaugha arnalghan is-sharalar jyl sayyn ótki­zilip túratyn bolady. Mәsele mereytoyda emes – túghyrly túlghanyn tuyn­dy­larynan teren tәlim aluda. Abay­dyn ruhyna taghzym etu – onyn qaghiy­datyn ústanu, amanatyna adal bolu. Sonda ghana jas úrpaqtyn sana­syna qasterli qúndylyqtardy sini­remiz.

Biz úly oyshyldyn ónegeli ómiri men taghylymy turaly aytudan ja­lyq­­paymyz. Ásirese qazirgi Qazaqstan qogha­myn Abaydyn ruhaniy ústanymyna say damytu asa manyzdy. Men búl jóninde «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalamda keninen ayttym.

Biylghy jyl halyqaralyq «Abay jylyna» aynaldy. Álemnin kóptegen elderi onyn shygharmashylyghyna nazar audaruda. Qazaqstannyn bastamasymen jәne YuNESKO-nyn qoldauymen úly aqynymyzdyn 175 jyldyq merey­toyy jahandyq dengeyde atalyp ótude.

Aqynnyn bagha jetpes múrasyn úghyn­dyru jәne dәripteu – azamattyq pary­­zymyz. Óytkeni Abay – әlem­dik den­gey­degi kemenger túlgha. Abay­tanu­dyn tú­ghyr­namalyq negizi de osy bolugha tiyis.

Qazir aqynnyn enbekterin halyq­ara­lyq ghylymi aynalymgha engizu ýshin naqty jәne maqsatty júmys­tar qol­gha alynuda. Onyn shygharma­la­ry әlem­nin on tiline audarylyp, bas­pagha әzirlendi. Búl kitaptar jýz­den astam eldin kitaphanalary men mәde­ni orta­lyqtaryna jiberiledi. Birqa­tar shetel­dik audarmashylargha, Abay­dyn shyghar­mashylyq múrasyn zertteu­shi­ler men nasihattaushylargha menin Jar­lyghymmen memlekettik nagrada berildi.

Abay ruhyn úlyqtau sharala­ry jalghasuda. Sheteldegi elshilik­teri­mizdin janynan Abay ortalyqtary ashyla bas­tady. Aqynnyn shyghar­ma­shylyghyn jýyeli zertteu ýshin L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti janynan Abay akademiya­sy qúryldy.

Biz bәsekege qabiletti memleket bolu ýshin Abay múrasyn esten shygharmauymyz kerek. Sebebi últ retindegi janaru iydeya­sy da onyn kózqarasymen ýndesip jat­qany anyq.

Kelesi jyly Qazaqstan Tәuel­siz­digi­nin 30 jyldyghyn atap ótemiz. Biraq ke­zinde úly oyshyldy qatty tolghan­dyrghan keybir kelensizdikter qoghamda әli de kezdesedi. Ókinishke qaray Abay ayt­qan «bes dúshpannan» tolyq arylyp bolghan joqpyz.

Azamattarymyzdyn arasynda jal­qaulyq pen sózuarlyq jii kezdesetini qynjyltady. Búlar búrynghysha toy­qúmarlyqtan tartynbay, kýndelikti tynymsyz tirlikti dәripteudin ornyna, әrbir qoghamdyq oqighadan sayasi astar izdeydi de otyrady.

Abay halyqty toy toylaugha emes, enbek etuge, ruhaniy kemeldenuge shaqyrdy. Abaydyn úlaghaty әli kýnge deyin manyzyn da, qúndylyghyn da joghaltqan joq. Sondyqtan biz onyn teren oylaryna, keleshektin kelbetine ýnilgen kóregendigine tanyrqaudan jalyqqan emespiz. Abay ilimi býgingi birqatar baghyttargha oraylas keledi.

En aldymen, bilim iygeru. Biz bý­kil әlemdi aqyl-oy men parasatty payym arqyly ghana moyyndata alamyz. Za­man talabyna say bilim alu intel­lek­tualdy últ qalyptastyrugha jol ashady.

Ekinshi, tәrbie mәselesi. Son­dyqtan, óskelen úrpaqqa dúrys baghyt bergen jón. Aqynnyn «Payda oylama, ar oyla, talap qyl artyq biluge» degen ósiyetin әrdayym sanagha siniru qajet.

Ýshinshi, jana kәsip iygeru. Aqyn әr qazaq óz isinin sheberi bolsa dep ar­­man­dady. Ásirese bәsekelestikke toly al­maghayyp zamanda múnyn mәni zor. Abay: «Mal kerek bolsa, qol­óner ýy­renbek kerek. Mal jútay­dy, óner júta­maydy» deydi. Biz en­bekke, jana óner iyge­ruge degen kózqa­rasymyzdy týbe­geyli ózgertuge tiyispiz. Baylyqtyn da, baqyttyn da kilti – ózin sýygen kәsipte.

Tórtinshi, yntymaq mәselesi. Abay әrdayym qoghamnyn bereke-birli­gin arttyrugha den qoydy. Ol «Birindi, qazaq, birin dos, kórmesen istin – bәri bos» dep, eldi tatulyqqa shaqyrdy.

Biz asa kýrdeli kezendi bastan ótkeru­demiz. Osynday sәtte bir-birimizge qol úshyn berip, ózara mәmile men ynty­maghymyzdy arttyra týsu asa manyzdy. Kemengerdin de jan-jýre­gimen tilegeni júrtynyn amandyghy men últynyn tútastyghy edi. Son­dyq­tan býgingidey qiyn shaqta Abay mú­rasyna jýginu óte ózekti  bolyp otyr.

Abay ónegesinin qúny dәuir almasqan sayyn artpasa, kemimeydi. Ol barshagha týsinikti әri kýlli adamzatqa ortaq. Onyn qara ólen bolyp órilgen jәne qara sóz bolyp tógilgen oralymdy oylary әli kýnge deyin ómirlik baghdar bolyp keledi.

Últynyn bolashaghy ýshin qam jegen úly oyshyl kýlli júrtshylyqty da mahabbat pen meyirimge ýndedi. Aqynnyn osynday adamgershilik qaghidattary elimizdin býgingi úrpaqtary ýshin de asa qajet.

Memleket tәuelsizdik jaghdayynda últtyq sanany qayta janghyrtugha jәne jahandanu ózgeristerine beyimdeuge jalpyúlttyq  túrghydan basymdyq berip otyr.

Úly danyshpan eldik mýddeni әrdayym joghary qoyugha, alghan bilim men tәjiriybeni halyq iygiligine júmsaugha shaqyrdy. Býkil adamzat ýshin damu ýrdisin osynday ústanym arqyly úghynu әrdayym manyzdy bolmaq.

Abay – bizdin últymyz ben júrty­myz­dy tanudyn tóte joly. Úly aqyn bizge mazmúndyq túrghydan ólsheu­siz, ha­­lyq­tyn ruhani azyghyna aynal­ghan múra qaldyrdy. HHI ghasyrgha qadam bas­saq ta, Abaydyn kózqarasy zaman­auiy iz­gi­lik qaghidattaryna jәne Qa­zaq­stan qo­ghamynyn basty qúndylyq­taryna, onyn birligi men berekesine tolyqtay say ke­letindigine taghy da bir mәrte kóz jetki­zemiz.

Úly danyshpan últtyn ruhaniy mә­deni, adamiy bet-beynesin asqan kóre­gendikpen sipattaghan. Onyn úlylyghy da osynda.

Abaydyn danalyq sózderi qazaq halqynyn altyn túghyry, týp negizimizge ýnilip, últtyq ústynymyzdy izdegen kóp­tegen úrpaqtyn basyn biriktiretin mәn­gilik ruhaniy tirek bolyp qala bermek.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev  «Abay sózi – qazaqtyn boytúmary» degen bo­latyn. Búl tújyrym bizdi aqyn әlemine teren boylaugha, janasha oylaugha min­detteydi.

Qazir elimizde abaytanumen ayna­ly­satyn birneshe ghylymiy-zertteu ortalyghy bar. Osylardyn júmy­syn jýyelep, elordamyzdaghy Abay akade­miyasynyn tóniregine toptastyrghan jón. Akademiya barlyq zertteu meke­melerinin júmysyn ghylymiy túrghydan ýylestirushi mindetin atqara alady.

Aldaghy uaqytta gumanitarlyq pәn­der­din bólinbes bólshegi retinde «Abay­tanu» kursyn oqytu mәselesin qolgha alu kerek. Jana filosofiyalyq jәne sayasiy ústanym túrghysynan «Abay­ta­nu» oqulyghy men hrestomatiyasyn әzir­leu qajet. Sonday-aq Abaydyn «tolyq adam» ilimi jan-jaqty әri teren zertteluge tiyis.

Biz Abaydy HIH ghasyrda ómir sýrip, HHI ghasyrdyn sózin sóylegen danyshpan retinde әlemge tanytuymyz kerek. Sonymen qatar ony últtyq sanany janghyrtugha zor yqpal etken ruhaniy reformator retinde dәripteuge mindettimiz.

Týptep kelgende, әrbir qazaq Abay­men maqtanugha tiyis! Halqymyzdyn úly perzentinin torqaly toyy qútty bolsyn!

Qasym-Jomart Toqaev,

Qazaqstan preziydenti.

Abai.kz

22 pikir