Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
Zertteu 1439 4 pikir 10 Tamyz, 2020 saghat 10:50

«Qúnanbay Óskenbaev isi»

Abay Qúnanbayúlynyn tughanyna 175 jyl

Arhiv qújattary negizinde

Memleket basshysy Q.K. Toqaev Semey qalasyna jasaghan sapary barysynda, ziyaly qauym ókilderimen kezdesuinde úly Abay әlemi, aynalasy, ósken jeri, ortasy turaly ayta kelip, onyn әkesi, dalanyn kemenger úly Qúnanbay Óskenbayúlyna: «Úly Abaydy úlyqtaghanda, onyn әkesi – Qúnanbaydyn el tarihyndaghy enbegin úmytpauymyz qajet. Ol – Semeyde ghana emes, tútas qazaq tarihynda óz orny bar túlgha. Ony halqymyz jaqsy biledi, qadir tútady», – dep bagha bergen bolatyn.

Tarihiy túlgha, bi, agha súltan, óz dәuirinin kórnekti qayratkeri Qúnanbay Óskenbayúly turaly aytqanda aldymen abaytanu iliminin negizin salushy klassik jazushymyz Múhtar Áuezovtin myna sózderine toqtala ketken jón: «Qúnanbaydyn kim ekenin bilmesek, Abaydyn kim bolghanyn bilu qiyn, búlar zamannyn tuyndysy...» Klassik jazushymyz «Abay joly» epopeyasynda Qúnanbay beynesin jan-jaqty sipattap, asa sheber somdady.

Qúnanbay Óskenbayúly, Qúnanbay qajy (1804, búrynghy Semey oblysy Shynghystau, Aqshoqy qystauy – 1886, sonda) – bi, agha súltan, Abaydyn әkesi, kórnekti qayratker. Qúnanbay jasynan paluan, nayzager bolghan, qatal da әdildigimen erekshelenip‚ әkesi Óskenbaydyn tәrbiyesinde el biyligine aralasady. 1834 jyly әkesinin ornyna Kýshik-Tobyqty bolysynyn starshyndyghyna (basshylyghyna) saylanady. Osydan 1856 jylgha deyin biylik tizginin qolynan shygharmaghan.

Qúnanbay – asa kýrdeli túlgha, úzaq jyldar boyy biylik tizginin ústaghan kezenindegi qayratkerligi qarama-qayshylyqtargha toly. Ol bi, bolys, agha súltan kezinde biyliktin ýsh tútqasyn – qazaqtyn dәstýrli zanyn, patsha ókimetinin «Sibir qazaqtaryna arnalghan Jarghysyn», qazaq «Jana nizam» ataytyn erejelerin, sharighat jolyn qatar ústandy. Qazaq dәstýrinin negizine sýyene otyryp, birqatar ontayly sheshimderdi jýzege asyrdy.

Jastayynan әkesinin janynda jýrip el biyleu isine aralasyp jón-josyq kórip qalghan Qúnanbay biylik júmysyn tez iygerip ilgeri alyp ketedi. Onyn el biyleu әdisteri әkesinen ereksheleu bolady. Keybir minez, biylik kesimderi әkesinen asyp týsedi. Árdayym alghan betinen qaytpaytyn, alysqanyn alyp jyqpay qoymaytyn Qúnanbay, jer dauy, jesir dauy, qún dauy jәne sonday el arasyndaghy dau-janjaldargha biylik aytarda búltartmay, jaltaqtamay biylikti kese-kese batyl aytatyn aduyndy da qatal biy bolady.

Keyingi tәuelsizdik jyldary Qúnanbay qajy turaly kóptegen maqalalar jaryq kórdi. Tipti jekelegen kitaptar basylyp shyqty. Olardyn arasynan Beybit Saparalynyn «Qúnanbay qajy», Túrsyn Júrtbaydyn «Qúnanbay» kitaptaryn erekshe aytyp ótken jón. Al biylghy jyldyn basynda әygili «Ónegeli adamdar ómiri» (JZL) seriyasymen tarihshy ghalym Erlan Sydyqovtyn «Qúnanbay» monografiyasy jaryq kórdi.

Qúnanbay Óskenbayúlynyn ómirbayanyna qatysty barynsha bay derek kózderi – arhiv qújattary. Solardyn ishinde Omby oblystyq tarihi arhiyvinde saqtalghan qújattardyn manyzy zor. Qaraghandy «Bolashaq» uniyversiytetinin ghalym-mamandary 1999-2004 jj. aralyghynda osy Omby oblystyq memlekettik arhiyvine túraqty týrde ekspedisiya úyymdastyrdy.

Omby oblystyq memlekettik arhiyvine jasalghan ekspedisiya barysynda qolymyzgha týsken materialdar arasynda әygili «Qúnanbay Óskenbaev isinin» manyzy da, salmaghy da erekshe boldy. Is «ayryqsha qúpiya» belgisimen saqtauly eken. Onyn ózindik qiyndyqtary bar. Sol sebepti biz búl isti en aldymen tauyp, ekinshi barysta tanysyp, tek ýshinshi barghanda ghana kóshirmesin jasap aludyn sәti týsti. Búl orayda birqatar әkimshilik, úyymdastyrushylyq sharalarmen shúghyldanugha tura keldi. Istin kóshirmesin jasaugha rúqsat alu ýshin tikeley arhiv basshylyghyna jýgindik. Sodan son baryp birneshe tomnan túratyn istin «shanyn qaghyp», retke keltirip, kóshirmesin jasatyp aldyq. Sóz arasynda ayta ketelik, bas-ayaghy myngha juyq betti kóshirmeden ótkizu edәuir uaqyt aldy. Búl tarihiy qújattardy bizdin aldymyzda biraz adamdar qarap shyqqan eken. Qylmystyq istin formulyarlyq tiziminde biraz ghalym-mamandardyn búl qújattardy zerdelegenine kuә boldyq. Akademikter Álkey Marghúlan, Salyq Zimanov, Lәylә Áuezova, әdebiyet zertteushileri, ghalym, jazushylar Múzdybay Beysenbaev, Túrsyn Júrtbaev, zanger-ghalym Qabylsayat Ábishev, elimiz tәuelsizdik alghannan keyingi kezende tarihshy ghalymdar Janúzaq Qasymbaev, Ziyada Qabyldinov, O.Jýnisov degen azamat, t.b. tanysypty. Keybir adamdardyn aty-jónin arhiv qújattarynyn tozyp, kónerip ketuine baylanysty anyqtau mýmkin bolmady. Bas-ayaghy 10-12 adamnyn esimi túr.

Keyin elge oralghan son Túrsyn Júrtbay, Qabylsayat Ábishevpen kezdeskenimizde osy auqymdy júmystyn mәn-manyzy jayynda әngimeley kelip, onymen tanysu barysynda biraz qinalghandaryn – shan basyp jatqan arhiv qújattaryn oqudaghy, anyqtaudaghy, jýyeleudegi qiyndyqtar turaly aytqan bolatyn. Bizdin osy júmysty barynsha tolyq kólemde kóshirip, elge jetkizgen enbegimizge quanysh bildirip, isimizge sәttilik tilegen edi.

Osynau baghaly qújat qolymyzgha týsken son, ony jogharyda atalghan jinaqtarday birden óndep, bastyryp, ghylymi aynalymgha salyp jiberude birqatar qiyndyqtargha, kedergilerge tap boldyq. Onyn ózindik birneshe sebep-saldarlary bar edi. Aldymen, búrnaghy enbekterdey emes, búl qújat tútastay bir adamnyn ghana isine qatysty qaghazdardan qúralghan. Ekinshiden, bir jarym ghasyrgha juyq uaqyttan beri shan basyp jatyp qalghan qújattar meylinshe kónergen, eskirgen, kóptegen tústary týsiniksiz – mýldem oqugha, anyqtaugha kelmeydi. Ýshinshiden, en bastysy – ondaghy adamdardyn, tipti búrynghy әdebiyetterden, zertteulerden belgili tarihiy túlghalardyn esimderi, jón-josyqtary is barysynda barynsha ala-qúla berilgen. Mine, osynday-osynday qadau-qadau qiyndyqtar atalghan isti jaryqqa shygharu júmysyn kesheuildete beruimizge sebepshi boldy.

Degenmen biz isti «jyly jauyp» qoyghanymyz joq, ony óndeu, qarau, zertteu júmystary tynghylyqty jýrgizile berdi. Qanshalyqty qiyn bolsa da, en aldymen isti qayta terip shyghugha bel bayladyq. Sóytip, qomaqty qújat jansyz qaghaz tilinen kompiyuterge kóshirildi. Múnymen qanattas osy iske qatysty basqa da mәlimetterdi jinaqtau, olardy arhiv isimen salystyru, taldau júmystarymen jýyeli shúghyldandyq. Nәtiyjesinde enbek biraz shiratylyp, bir qalypqa keltirildi.

Qúnanbay Óskenbayúlynyn ómiri men qyzmetindegi en bir kýrdeli kezen – onyn ýstinen is qozghalyp, úzaq uaqyt tergeude bolatyny, sonyn zardabynan Omby qalasyna deyin shaqyrylyp, myrzaqamaqta otyratyny, yqtiyarsyz tergeu astynda jýretini. Búl qily oqigha «Abay joly» dәuirnamasynda shynayy surettelgen: «...Qúnanbaydyn Ombygha jýrui dausyz boldy. Alshynbay, Mayyr, Chernov jәne Tinibek tórteui Omby búyryghy kelgen son, en әueli Qúnanbaydy sol Ombygha jóneltu qajet dep tapty. «Jiberdik» dep Ombygha «ýkili poshta» jiberip, Mayyr ózi de qaghazdardy alyp ilese shyqpaq. Sodan arghysynyn esebi jolda tabylmaq. Joldan qalsa Ombynyn ózinde bitpek. Sonymen Qúnanbay jýrip ketti...»

Odan әri romanda Qúnanbay men janyna ergen serigi Myrzahannyn Kerekude (Pavlodar) Mayyrdy tosyp alatyny, ózin qaralaytyn tom-tom is qaghazdarymen tanysyp otyryp, asqan aylamen Mayyrdy masaytyp, aqyrynda qaghazdardyn barlyghyn órtetip jiberetini, sodan son Mayyr ekeui eki jolmen Ombygha baratyny, onda on shaqty kýndey qysqa-qysqa tergeude bolyp, aqyrynda aqtalyp shyghatyny, sonday jolmen Qarqaralygha qaytyp oralyp, ózinin úlyqtyghyn qayta quatyny, Maybasar inisin starshyndyqtan týsirip, ornyna ózi saylanyp, elge abyroymen oralatyny, ony tughan-tuys, aghayyn-jegjattyn zor qoshemetpen qarsy alatyny sóz bolady.

Búl – úly jazushy jasaghan kórkemdik shyndyq. Bir ayta keterligi, M.Áuezov dәuirnamasy kórkem shygharma, al biz qarastyryp otyrghan júmys naqtyly arhivtik derekter degenmen, ekeuinde, әlbette, edәuir úqsastyqtar bar. Onyn en bastysy – romanda Qúnanbaymen aytysyp-tartysyp, tipti janjaldasyp, ashyq soghysugha (Músaqúl soghysy, esterinizge sala keteyik, osy janjaldan son el ishine arnayy jasaqpen tergeu shyghyp, Qúnanbay duangha shaqyrylyp, arty shiyelenisip kelip, qylmystyq iske tartylyp, Ombygha jóneltilgen) deyin barysyp jýretin, keyinde kórpiske onyn ýstinen ýlken-ýlken aryz-shaghymdar jazghan, sóytip isti boluyna sebepshi bolghan adamdardyn barlyghy derlik qylmystyq istin ón boyynda órip jýr. Olardyn arasynan Qúnanbaydyn ýzengiles joldastary, rulastary – Bójey, Baysal, Qaratay, Týsip, Sýyindik, Qúlynshaq, Maybasar t.b. bastap, Tobyqty elinin esti-basty azamattary – Púsharbay, Qareke, Qaumen t.b., sonday-aq keyingi soyyl soghar jas buyn ókilderi – Qúdayberdi, Balaghaz, Bazaraly, Qúlynshaqtyn «Bes qasqasy» t.b. atap aytugha bolar.

Osy jerde ayta ketetin bir jayt, Qúnanbaydyn asqan aylakerlikpen «istin» bir bóligin órtetip jiberetini jóninde. «Abay joly» romanynda ol әreket Kereku qalasynda jýzege asyrylady. Al Ahat Shәkәrimúlynyn «Qúnanbay turaly» jazbasynda dәl sol Ombynyn ózinde oryndalady.

Búl jayynda zertteushilerdin bir jaqty pikiri joq. Biraq Qúnanbaydyn qalayda «istin» bir bóligin amalyn tauyp qúrtyp jibergeni anyq bolsa kerek. Qansha degenmen, Qúnanbay ýshin Omby sapary ýlken syn bolghany ayan. Tergeu júmystary úzaqqa sozylghan. Ol Ombyda jarty jyldan astam tergeude jýrgen. Myrzaqamaqta otyrghan. Osyndaghy ózi siyaqty isti bolyp jýrgen qazaq azamattarymen birge túrghan. Jýris-túrys, túrmys-tirshilik qamymen aghayyndar aqyldasa kelip, osyghan úygharghanda, Qúnanbay sol jaqta jýrip kishilikke әyel de alghan. Búl jóninde kezinde merzimdi basylymdarda jazyldy.

«Qúnanbay Óskenbaev isi», mine, osy kezendegi oqighalardy suretteydi. Qúnanbay Óskenbaev pen onyn inisi Maybasardyn qylmystyq isine qatysty mәn-jaylardy anyqtap beretin tarihiy derekter negizinen Omby oblystyq memlekettik arhiyvinde saqtalghan.

Omby oblystyq memlekettik arhiyvinin 3-qorynyn 3-tizbesinde kórsetilgen kólemi 413 paraq – 826 bettik tergeu isin polkovnik Spiridonov retke keltirip, tirkeuge alyp, saqtaugha ótkizipti. Ol on bes jylgha (1846-1862) sozylghan tergeu isinin jay-japsaryn týgel bayandap, qaghazgha týsirgen. Materialdyn ýlgisi ýkim shygharu ýshin dayyndaghan ayyptau anyqtamasyna keledi. Alayda sotqa berilmegen. Ekinshi bir tomda General-gubernatordyn kensesindegi resmiy núskaular, habarlar, Qúnanbaydy ústau, týrmege jabu turaly búyryqtar saqtalghan. Al «Súltan Óskenbaev turaly» – dep atalatyn derbes iste 15 jyldan astam uaqytqa sozylghan tergeu isinin nege sotqa berilmegeni jәne ol isti jyldamdatu jónindegi Sankt-Peterburgtegi patsha әkimshiligi men Semey gubernatorynyn arasyndaghy qatynas qújattary tirkelgen.

Omby arhiyvindegi tergeu isi boyynsha Tobyqty ishindegi, Qúnanbay-Bójey arasyndaghy oqighalar 1846 jyly bastalghan. Múnda jer dauy ghana emes, Qúnanbaygha basqa da kylmystyq ayyptar taghylghan. Istin asqynyp ketkeni sonshalyq, oghan Ombydaghy General-gubernatormen qosa Sankt-Peterburgtaghy Yustisiya ministri de aralasyp, tiyisti jarlyq bergen.

Qúnanbay-Bójey arasyndaghy qaqtyghys, dau 1854 jylgha deyin sozylghan. 1846 jyly tilmәsh Nikolay Krutkov Tobyqty ruynyn bolysy Qúnanbaydyn auylyna kelip, tergeu jýrgizedi. Biraq ol kezde Qúnanbay men Bójey ózara bitisken bolyp shyghady. Sóytip, tergeu isi ayaqtalmay qalady. Alayda arada ýsh jyl ótken son, Qúnanbay agha súltan bop saylanghan tústa «Músaqúl soghysy» bolady. Taghy da tergeu júmystary jýrgiziledi.

Jalpy, Omby Batys-Sibir general-gubernatory, «Abay joly» romanynda aytylatynday, Qúnanbaydy jay ghana «sholaq-sholaq tergemegen», qylmysty is qozghalghan kezde-aq agha súltandyqtan shettetken. Al 1853 jyly zandy týrde jauapqa tartylghan. Ekinshiden, sottaghy is boyynsha Qúnanbay 7 ay Qarqaralyda emes, Ombyda myrzaqamaqta bolghan. Tergeu ayaghy úzaqqa sozylyp, siyrqúyymshaqtanyp ketken son ony IIIoqan Uәlihanovtyn әkesi Shynghys Uәlihanov kepildikke alyp, Qarqaralygha aydauylmen jetkizip salghan.

Qúnanbaydyn tergeu isinin úzaqqa sozyluy jәne onyn aqtalyp shyghugha әrekettenui arttaghy dau iyelerin de tynysh jatqyzbaghan. Olar general-gubernatorgha 68 adamnyn móri basylghan aryz joldaydy. Sóytip, el ishi Qonyr-Kókshe jәne Kýshik Tobyqty bolysy bolyp ekige bólinse de, ózara sharpysulary toqtamaydy. Búryn qol jiyp, maydanda qaqtyghyssa, endigi tartys qaghaz ben qalamgha kóshedi. Bir aryz tekserilip bitken kezde aldynghy adamgha qosa, sol isti tergegen sheneuniktin ózinin ýstinen domalaq aryzdy jarystyra jóneltedi. Búl arada Ombynyn General-gubernatory auysady. Gasfordtyn mindetin general-mayor Fridrihs atqarady. Ol Qúnanbaylyn isin jabu turaly pәrmen beredi.

Mine, osymen Omby oblystyq memlekettik arhiyvindegi Qúnanbay Óskenbayúly turaly tergeu isinin birinshi tomy ayaqtalady. Biraqta Qúnanbaygha әli de zandy týrde sot ýkimi shyqpaghandyqtan da, «Súltan Óskenbaev turaly is» degen ekinshi shaghyn is bastalady. Múndaghy oqighalar negizinen Semey qalasynda ótedi. Onda Sankt-Peterburgtaghy Yustisiya ministri Qúnanbaydyn nege jazagha tartylmaghany turaly týsinikteme súraydy. Is 1855 jyly 24 qarashada Túrysov degen sheneunikke tapsyrylady. Ol búl tapsyrmany keshigip estigendikten de ony oryndaudan bas tartqan. 1856-1857 jyldary Sankt-Peterburg – Omby – Semey arasynda әri-beri jýrgizilgen resmiy qatynastardan son, búl is 1859 jyly Ayagóz okrugine tabys etilgen. Onda da biraz tergeu jýrgiziledi. Alayda ol kezde qylmysty iske qatysty kuәlardyn birazy qaytys bolyp ketken edi. Al tirileri dúrys jauap bermeydi. Sondyqtan da Semeydegi istin arty sozylyp, súyyla beredi.

Tergeushiler әrtýrli núsqaular men búyryqtar kelgen kezde ghana shan basqan isti bir silkip tastap otyrady. Sonymen, 1861 jyly 24 nauryzda Semeydin bas basqarmasy iske: «tiyisti adamdar tabylmady» – degen belgi qoyady. Al 1864 jyly 15 aqpanda General-mayor Popov Yustisiya ministrine: «Tergeu isi ayaqtaldy, endi ýkim oryndalady», – degen qatynas joldaghan. Búl ýkim de oryndalmaghan. Ol kezde Qúnanbay da qartayyp, qúday jolyn quyp, el biyliginen boyyn tartqan. Sóytip, tura 15 jylgha sozylghan tergeu isi esh nәtiyjesiz ayaqtalghan.

Qúnanbay arada biraz uaqyt ótkende ókil bauyry Yzghúttyny alyp, Qarqaralydan qasyna Óndirbay qalpeni ertip qajylyqqa sapar shegedi. Qúnanbay Mekkeden qaytyp oralghansha tergeu úmyt bolyp, eskiredi. Osymen Shynghys ónirinen bastau alyp, Peterburgke deyin dýrliktirgen «Súltan Óskenbaevtyn isi» tynym tabady.

«Qúnanbay Óskenbaev isinin» osynshalyq sozylyp, ayaqtalmay, tiyanaqtalmay qoyuynyn bir, mýmkin basty sebebi patsha ókimeti ókilderinin qazaq qoghamyn ishki alauyzdyq jaghdayynda ústaugha degen niyetimen sabaqtas. El ishinde erekshe bedeldi, bi, shonjar Qúnanbay Óskenbayúlyn da, túzaqqa bir ilikken son, birden bosatpay, úzyn arqan, ken túsauda, kiriptar jaghdayda ústaghandy jón kórgen. Búl da bolsa qyryq qatpar orys imperiyasynyn búratana halyqty basqarudaghy jymysqy sayasatynyn bir kórinisi.

Endi arhivtik derekterdin, istin mәn-manyzy, mazmúny jayynda birer sóz. Áuelide aytqanymyzday, biz әbden tozghan, keybir tústary tipten týsiniksiz kere qarys isti qayta terip shyqtyq. Sol orayda biraz qiyndyq kórdik. Úzyn sonar istin barysynda kóptegen qiyspaytyn tústar, sol kezdin tәrtibine sәykes qoldan toltyrylghan qújattarda stilidik, әrip qateleri óte kóp.

Jogharyda biz istin mazmúnyn qysqasha bayan ettik. Iske tartylghan, zangha jýgingen, kuәlikke jýrgen adamdardyn aryzdary, mәlimdemeleri, týsiniktemeleri óte mol. Is barysynda shamamen 500-den astam adamdardyn esimderi atalady. Osy jerdegi bir qiyndyq – birqatar adamdardyn aty-jónderi istin әr túsynda әr qily beriledi. Biz arhiv materialdarymen júmys isteu ýrdisine say olardy sol qújat betindegi kýyinde, ózgerissiz qaldyrdyq. Tek Bójey, Qaratay, Sýyindik, Qúlynshaq, Bazaraly, Púsharbay t.b. syndy tarihtan belgili adamdardyn aty-jónderine ghana bolmashy týzetu engizdik. Sonday-aq stilidik túrghyda da redaksiyalaghanymyz joq. Týsiniksiz, basy bar, ayaghy joq, kerisinshe ayaghy bar, basy búldyr jerlerdi de sol kýyi berdik. Búl júmystyn mazmúnymen jaqyn tanysugha sonshalyqty әser etpeytinin eskerdik.

Is barysynda 500-den astam adamnyn aty-jóni atalady dedik. Solardyn basym kópshiliginin býgingi úrpaqtary jinaqpen tanysa kelip, ózderinin ata-babalaryn tanyp-týstep jatsa, qúba-qúp. Búl da bolsa – zertteushiler enbeginin bir maqsaty.

Osy jerde biz myna bir mәselege ayryqsha nazar audarghymyz keledi. Keshegi kenestik kezende kemenger Abaydy tanuda danyshpan aqyndy óz ortasynan, aynalasynan bólip alyp, jeke dara zertteuge úmtylys boldy. Abaydy qorshaghan túrmys-tirshilik ortasy, әdebi, ruhani aynalasy turaly sózge tyiym salyndy. Basqasyn bylay qoyghanda әke Qúnanbay men bala Abay arasyna syna qaghyldy. Al, aynalyp kelgende, jogharyda atalghan 500 adam – Qúnanbay, Abaydyn tuyp-ósken ortasy, birge tirshilik keshken zamandastary, ómirlik kózqarastarynyn qalyptasuyna ýlkendi-kishili dәrejede septigin tiygizgen jandar.

Búl arada orys әdebiyetinin ýlgi eter tústary jeterlik. Basqasyn aytpaghanda, Abaydyn «atalas aghayyny» syndy orys aqyny A.Pushkin múrasynyn zertteluine, yaghniy pushkintanu ghylymynyn dәl osy túsyna kóz jýgirtelikshi. Belgili orys ghalymy L.A.Chereyskiy «Pushkin iy ego okrujeniye» degen enbeginde búl taqyrypqa qatysty mәlimetterdin jinaluy 1930 jyldardan bastalghanyn aytady. 1975 jyly Pushkinge qatysty 2500 kisi aty tirkelse, keyingi enbekke taghy 200 adamnyn esimi qosylghan. Pushkinnin ortasy tóniregindegi izdenuler – abaytanu ýshin, sonyn ishinde Abay ortasy degen mәselelerdi ayqyndau ýshin ýlgi bolatyn qúbylys.

Mәselen, bir ghana Orazbaydy alayyqshy. Álbette, Orazbay – Qúnanbay, Abaygha ýnemi qarsy tarapta bolyp, tipti bolashaq aqyngha qamshy ýyirip, saghyn syndyrugha deyin barghan adam. Degenmen Abaymen ómir boyy jaulasyp ótken Orazbaydy jәne aqyngha qastyq qylyp, qamshy júmsaghan topty aynalyp ótsek, aqynnyn ósken, jasaghan ortasyn jartylay ghana tanyghan bolar edik. Sol Orazbaygha qatysty myna bir derekti keltirsek pe deymiz.

Birde alys Jetisu Jalayyr elinen Abaydyn danqyna tәnti bolghan Jәmenke degen kelip, qaytarynda aqynnyn óleninde sipattalatyn qamys qúlaq atty qalapty. Kýlli Tobyqtydan tappaghan atty Orazbay tauyp berip:

– Aghayyn ashy, mal túshy desem men Orazbay bolamyn ba?! Jattan saghy synbasyn, – depti de, ónkey sәygýlik bólek baghylatyn bes qos jylqy ýyirlerin aralatyp jýrip ýsh at ústatypty.

– Abaygha ayt, qonaghy ýsheu eken, osy ýsh atty da bersin. Ózine qarsy bolsam da, aqyly men ajaryna qarsy emespin, – depti. Ýsh attyn bireuin kórip túryp Jәmenke: «Mynau – naq sol ólende aytylghan at eken», – dep rizalyghyn bildiripti» (Janbolatúly M. Tobyqty-Shynghystau shejiresi. T.1. – Almaty, 2004. 241-b.).

Osydan keyin Orazbaydyn kisiligine, kemeldigine qalay tәnti bolmassyn?! Qalay degende, ol da – óz zamanynyn túghyry biyik túlghalarynyn biri. Onyn Qúnanbaygha qatysty «Abay joly» roman-epopeyasynda aytylatyn «jaulyqty Qúnanbay siyaqty ústau kerek» degen ishki monologynyn ózi kóp jaydy anghartsa kerek.

Taghy bir mysal. Bir toyda jayau jarys bolyp, әyelder arasynan Abaylargha kórshi otyratyn, Ánet babanyn úrpaghy bolyp keletin Ómirbek degen jalshynyn әyeli ozyp keledi. Ómirbek jalma-jan әyelin toptan alyp shyghyp, ýyine әkelip tyghyp, shygharmay otyryp alady. «Múnyn ne?» degenderge, «Shyqpaymyz da, bәygen de kerek emes, aulaq jýrinder!» dep jolatpaydy. Búl shetin isinin mәnisin súraghandargha: «Pәle boldy desenshi! Múny estigen son Abay men Ospannyn biri qaghyp әketedi ghoy...» deydi. Júrt kýledi. Biraq búl sóz Abaygha jetkende ol búl istin kýlki emes, synau ekenin aytyp: «Etimnen ótip, sýyegime jetti ghoy mynasy. Elge jýyrik at, qyran býrkit, alghyr tazy degendi qoymaytyn bolyppyz... Bizdi synarlyq is eken. Men qoydym, endi Ospan da qoysyn» dep, sodan bastap elden jýyrik at, qyran býrkit, úshqyr tazy qalap ta, súrap ta, satyp ta almaytyn bolypty.

«Qúnanbay Óskenbaev isin» arhivten tolyqtay kóshirip alghannan bergi arada 15 jyl ótkende, úly Abaydyn 175 jyldyq mereytoyy qarsanynda osy materialdardy kitap etip shygharudyn sәti týsti. L.N.Gumiylev atyndaghy últtyq uniyversiytet janynan qúrylghan «Abay akademiyasy» dayyndaghan kitaptar seriyasy sanatynda «Qúnanbay Óskenbaev isi» atty dereknamalyq zertteuimiz jaryq kórdi.  Sol túrghyda osy istin manyzyna jete mәn berip, basyp shygharugha bastamashy bolghan, ynta tanytqan uniyversiytet rektory E.B. Sydyqov myrzagha, «Abay akademiyasynyn» qyzmetkerlerine zor alghys bildiremin. Rizashylyghymyzdyn belgisi retinde «Qúnanbay isinin» kóshirme núsqasyn «Otyrar kitaphanasyna» tabystadym. Ondaghy oyym – men zanger bolghandyqtan, «istin» osy jaghyna ghana mәn berdim – endigi jerde jas buyn ghalymdar, onyn ishinde tarihshy, әdebiyetshi mamandar óz salalary boyynsha zertteu júmystaryn jýrgizse, núr ýstine núr bolar edi.

Qoryta kelgende, Qúnanbay qajy ómirinin qauip-qaterge toly kezeninen mol maghlúmat beretin búl jinaq belgili bir dәrejede óz mindetin atqaratynyna senemiz. Jinaqtyn ózindik tanymdyq, taghylymdyq mәn-manyzy bar. Abayday dara túlghanyn әkesi, últtyq ruhaniyatymyz ben tarihymyzda orny ayryqsha qayratker Qúnanbay Óskenbayúlyna qatysty kez kelgen derek-dәyek qúndy dep bilemiz. Preziydentimiz Q.K. Toqaev aytqanday, Qúnanbaydy tolyq tanyp-bilu Abaydy da múqiyat oqyp-zertteuimizge septigin tiygizedi.

Núrlan Dulatbekov,

QR Últtyq Ghylym akademiyasynyn korrespondent-mýshesi,

zan ghylymdarynyn doktory, professor.

Abai.kz

4 pikir