Abay Qúnanbayúlynyng tughanyna 175 jyl

Arhiv qújattary negizinde

Memleket basshysy Q.K. Toqaev Semey qalasyna jasaghan sapary barysynda, ziyaly qauym ókilderimen kezdesuinde úly Abay әlemi, ainalasy, ósken jeri, ortasy turaly aita kelip, onyng әkesi, dalanyng kemenger úly Qúnanbay Óskenbayúlyna: «Úly Abaydy úlyqtaghanda, onyng әkesi – Qúnanbaydyng el tarihyndaghy enbegin úmytpauymyz qajet. Ol – Semeyde ghana emes, tútas qazaq tarihynda óz orny bar túlgha. Ony halqymyz jaqsy biledi, qadir tútady», – dep bagha bergen bolatyn.

Tarihy túlgha, bi, agha súltan, óz dәuirining kórnekti qayratkeri Qúnanbay Óskenbayúly turaly aitqanda aldymen abaytanu ilimining negizin salushy klassik jazushymyz Múhtar Áuezovting myna sózderine toqtala ketken jón: «Qúnanbaydyng kim ekenin bilmesek, Abaydyng kim bolghanyn bilu qiyn, búlar zamannyng tuyndysy...» Klassik jazushymyz «Abay joly» epopeyasynda Qúnanbay beynesin jan-jaqty sipattap, asa sheber somdady.

Qúnanbay Óskenbayúly, Qúnanbay qajy (1804, búrynghy Semey oblysy Shynghystau, Aqshoqy qystauy – 1886, sonda) – bi, agha súltan, Abaydyng әkesi, kórnekti qayratker. Qúnanbay jasynan paluan, nayzager bolghan, qatal da әdildigimen erekshelenip‚ әkesi Óskenbaydyng tәrbiyesinde el biyligine aralasady. 1834 jyly әkesining ornyna Kýshik-Tobyqty bolysynyng starshyndyghyna (basshylyghyna) saylanady. Osydan 1856 jylgha deyin biylik tizginin qolynan shygharmaghan.

Qúnanbay – asa kýrdeli túlgha, úzaq jyldar boyy biylik tizginin ústaghan kezenindegi qayratkerligi qarama-qayshylyqtargha toly. Ol bi, bolys, agha súltan kezinde biylikting ýsh tútqasyn – qazaqtyng dәstýrli zanyn, patsha ókimetining «Sibir qazaqtaryna arnalghan Jarghysyn», qazaq «Jana nizam» ataytyn erejelerin, sharighat jolyn qatar ústandy. Qazaq dәstýrining negizine sýiene otyryp, birqatar ontayly sheshimderdi jýzege asyrdy.

Jastayynan әkesining janynda jýrip el biyleu isine aralasyp jón-josyq kórip qalghan Qúnanbay biylik júmysyn tez iygerip ilgeri alyp ketedi. Onyng el biyleu әdisteri әkesinen ereksheleu bolady. Keybir minez, biylik kesimderi әkesinen asyp týsedi. Árdayym alghan betinen qaytpaytyn, alysqanyn alyp jyqpay qoymaytyn Qúnanbay, jer dauy, jesir dauy, qún dauy jәne sonday el arasyndaghy dau-janjaldargha biylik aitarda búltartmay, jaltaqtamay biylikti kese-kese batyl aitatyn aduyndy da qatal by bolady.

Keyingi tәuelsizdik jyldary Qúnanbay qajy turaly kóptegen maqalalar jaryq kórdi. Tipti jekelegen kitaptar basylyp shyqty. Olardyng arasynan Beybit Saparalynyng «Qúnanbay qajy», Túrsyn Júrtbaydyng «Qúnanbay» kitaptaryn erekshe aityp ótken jón. Al biylghy jyldyng basynda әigili «Ónegeli adamdar ómiri» (JZL) seriyasymen tarihshy ghalym Erlan Sydyqovtyng «Qúnanbay» monografiyasy jaryq kórdi.

Qúnanbay Óskenbayúlynyng ómirbayanyna qatysty barynsha bay derek kózderi – arhiv qújattary. Solardyng ishinde Omby oblystyq tarihy arhiyvinde saqtalghan qújattardyng manyzy zor. Qaraghandy «Bolashaq» uniyversiytetining ghalym-mamandary 1999-2004 jj. aralyghynda osy Omby oblystyq memlekettik arhiyvine túraqty týrde ekspedisiya úiymdastyrdy.

Omby oblystyq memlekettik arhiyvine jasalghan ekspedisiya barysynda qolymyzgha týsken materialdar arasynda әigili «Qúnanbay Óskenbaev isinin» manyzy da, salmaghy da erekshe boldy. Is «ayryqsha qúpiya» belgisimen saqtauly eken. Onyng ózindik qiyndyqtary bar. Sol sebepti biz búl isti eng aldymen tauyp, ekinshi barysta tanysyp, tek ýshinshi barghanda ghana kóshirmesin jasap aludyng sәti týsti. Búl orayda birqatar әkimshilik, úiymdastyrushylyq sharalarmen shúghyldanugha tura keldi. Isting kóshirmesin jasaugha rúqsat alu ýshin tikeley arhiv basshylyghyna jýgindik. Sodan song baryp birneshe tomnan túratyn isting «shanyn qaghyp», retke keltirip, kóshirmesin jasatyp aldyq. Sóz arasynda aita ketelik, bas-ayaghy myngha juyq betti kóshirmeden ótkizu edәuir uaqyt aldy. Búl tarihy qújattardy bizding aldymyzda biraz adamdar qarap shyqqan eken. Qylmystyq isting formulyarlyq tiziminde biraz ghalym-mamandardyng búl qújattardy zerdelegenine kuә boldyq. Akademikter Álkey Marghúlan, Salyq Zimanov, Lәilә Áuezova, әdebiyet zertteushileri, ghalym, jazushylar Múzdybay Beysenbaev, Túrsyn Júrtbaev, zanger-ghalym Qabylsayat Ábishev, elimiz tәuelsizdik alghannan keyingi kezende tarihshy ghalymdar Janúzaq Qasymbaev, Ziyada Qabyldinov, O.Jýnisov degen azamat, t.b. tanysypty. Keybir adamdardyng aty-jónin arhiv qújattarynyng tozyp, kónerip ketuine baylanysty anyqtau mýmkin bolmady. Bas-ayaghy 10-12 adamnyng esimi túr.

Keyin elge oralghan song Túrsyn Júrtbay, Qabylsayat Ábishevpen kezdeskenimizde osy auqymdy júmystyng mәn-manyzy jayynda әngimeley kelip, onymen tanysu barysynda biraz qinalghandaryn – shang basyp jatqan arhiv qújattaryn oqudaghy, anyqtaudaghy, jýieleudegi qiyndyqtar turaly aitqan bolatyn. Bizding osy júmysty barynsha tolyq kólemde kóshirip, elge jetkizgen enbegimizge quanysh bildirip, isimizge sәttilik tilegen edi.

Osynau baghaly qújat qolymyzgha týsken son, ony jogharyda atalghan jinaqtarday birden óndep, bastyryp, ghylymy ainalymgha salyp jiberude birqatar qiyndyqtargha, kedergilerge tap boldyq. Onyng ózindik birneshe sebep-saldarlary bar edi. Aldymen, búrnaghy enbekterdey emes, búl qújat tútastay bir adamnyng ghana isine qatysty qaghazdardan qúralghan. Ekinshiden, bir jarym ghasyrgha juyq uaqyttan beri shang basyp jatyp qalghan qújattar meylinshe kónergen, eskirgen, kóptegen tústary týsiniksiz – mýldem oqugha, anyqtaugha kelmeydi. Ýshinshiden, eng bastysy – ondaghy adamdardyn, tipti búrynghy әdebiyetterden, zertteulerden belgili tarihy túlghalardyng esimderi, jón-josyqtary is barysynda barynsha ala-qúla berilgen. Mine, osynday-osynday qadau-qadau qiyndyqtar atalghan isti jaryqqa shygharu júmysyn kesheuildete beruimizge sebepshi boldy.

Degenmen biz isti «jyly jauyp» qoyghanymyz joq, ony óndeu, qarau, zertteu júmystary tynghylyqty jýrgizile berdi. Qanshalyqty qiyn bolsa da, eng aldymen isti qayta terip shyghugha bel bayladyq. Sóitip, qomaqty qújat jansyz qaghaz tilinen kompiuterge kóshirildi. Múnymen qanattas osy iske qatysty basqa da mәlimetterdi jinaqtau, olardy arhiv isimen salystyru, taldau júmystarymen jýieli shúghyldandyq. Nәtiyjesinde enbek biraz shiratylyp, bir qalypqa keltirildi.

Qúnanbay Óskenbayúlynyng ómiri men qyzmetindegi eng bir kýrdeli kezeng – onyng ýstinen is qozghalyp, úzaq uaqyt tergeude bolatyny, sonyng zardabynan Omby qalasyna deyin shaqyrylyp, myrzaqamaqta otyratyny, yqtiyarsyz tergeu astynda jýretini. Búl qily oqigha «Abay joly» dәuirnamasynda shynayy surettelgen: «...Qúnanbaydyng Ombygha jýrui dausyz boldy. Alshynbay, Mayyr, Chernov jәne Tinibek tórteui Omby búiryghy kelgen son, eng әueli Qúnanbaydy sol Ombygha jóneltu qajet dep tapty. «Jiberdik» dep Ombygha «ýkili poshta» jiberip, Mayyr ózi de qaghazdardy alyp ilese shyqpaq. Sodan arghysynyng esebi jolda tabylmaq. Joldan qalsa Ombynyng ózinde bitpek. Sonymen Qúnanbay jýrip ketti...»

Odan әri romanda Qúnanbay men janyna ergen serigi Myrzahannyng Kerekude (Pavlodar) Mayyrdy tosyp alatyny, ózin qaralaytyn tom-tom is qaghazdarymen tanysyp otyryp, asqan ailamen Mayyrdy masaytyp, aqyrynda qaghazdardyng barlyghyn órtetip jiberetini, sodan song Mayyr ekeui eki jolmen Ombygha baratyny, onda on shaqty kýndey qysqa-qysqa tergeude bolyp, aqyrynda aqtalyp shyghatyny, sonday jolmen Qarqaralygha qaytyp oralyp, ózining úlyqtyghyn qayta quatyny, Maybasar inisin starshyndyqtan týsirip, ornyna ózi saylanyp, elge abyroymen oralatyny, ony tughan-tuys, aghayyn-jegjattyng zor qoshemetpen qarsy alatyny sóz bolady.

Búl – úly jazushy jasaghan kórkemdik shyndyq. Bir aita keterligi, M.Áuezov dәuirnamasy kórkem shygharma, al biz qarastyryp otyrghan júmys naqtyly arhivtik derekter degenmen, ekeuinde, әlbette, edәuir úqsastyqtar bar. Onyng eng bastysy – romanda Qúnanbaymen aitysyp-tartysyp, tipti janjaldasyp, ashyq soghysugha (Músaqúl soghysy, esterinizge sala keteyik, osy janjaldan song el ishine arnayy jasaqpen tergeu shyghyp, Qúnanbay duangha shaqyrylyp, arty shiyelenisip kelip, qylmystyq iske tartylyp, Ombygha jóneltilgen) deyin barysyp jýretin, keyinde kórpiske onyng ýstinen ýlken-ýlken aryz-shaghymdar jazghan, sóitip isti boluyna sebepshi bolghan adamdardyng barlyghy derlik qylmystyq isting ón boyynda órip jýr. Olardyng arasynan Qúnanbaydyng ýzengiles joldastary, rulastary – Bójey, Baysal, Qaratay, Týsip, Sýiindik, Qúlynshaq, Maybasar t.b. bastap, Tobyqty elining esti-basty azamattary – Púsharbay, Qareke, Qaumen t.b., sonday-aq keyingi soyyl soghar jas buyn ókilderi – Qúdayberdi, Balaghaz, Bazaraly, Qúlynshaqtyng «Bes qasqasy» t.b. atap aitugha bolar.

Osy jerde aita ketetin bir jayt, Qúnanbaydyng asqan ailakerlikpen «istin» bir bóligin órtetip jiberetini jóninde. «Abay joly» romanynda ol әreket Kereku qalasynda jýzege asyrylady. Al Ahat Shәkәrimúlynyng «Qúnanbay turaly» jazbasynda dәl sol Ombynyng ózinde oryndalady.

Búl jayynda zertteushilerding bir jaqty pikiri joq. Biraq Qúnanbaydyng qalayda «istin» bir bóligin amalyn tauyp qúrtyp jibergeni anyq bolsa kerek. Qansha degenmen, Qúnanbay ýshin Omby sapary ýlken syn bolghany ayan. Tergeu júmystary úzaqqa sozylghan. Ol Ombyda jarty jyldan astam tergeude jýrgen. Myrzaqamaqta otyrghan. Osyndaghy ózi siyaqty isti bolyp jýrgen qazaq azamattarymen birge túrghan. Jýris-túrys, túrmys-tirshilik qamymen aghayyndar aqyldasa kelip, osyghan úigharghanda, Qúnanbay sol jaqta jýrip kishilikke әiel de alghan. Búl jóninde kezinde merzimdi basylymdarda jazyldy.

«Qúnanbay Óskenbaev isi», mine, osy kezendegi oqighalardy suretteydi. Qúnanbay Óskenbaev pen onyng inisi Maybasardyng qylmystyq isine qatysty mәn-jaylardy anyqtap beretin tarihy derekter negizinen Omby oblystyq memlekettik arhiyvinde saqtalghan.

Omby oblystyq memlekettik arhiyvining 3-qorynyng 3-tizbesinde kórsetilgen kólemi 413 paraq – 826 bettik tergeu isin polkovnik Spiridonov retke keltirip, tirkeuge alyp, saqtaugha ótkizipti. Ol on bes jylgha (1846-1862) sozylghan tergeu isining jay-japsaryn týgel bayandap, qaghazgha týsirgen. Materialdyng ýlgisi ýkim shygharu ýshin dayyndaghan aiyptau anyqtamasyna keledi. Alayda sotqa berilmegen. Ekinshi bir tomda General-gubernatordyng kensesindegi resmy núskaular, habarlar, Qúnanbaydy ústau, týrmege jabu turaly búiryqtar saqtalghan. Al «Súltan Óskenbaev turaly» – dep atalatyn derbes iste 15 jyldan astam uaqytqa sozylghan tergeu isining nege sotqa berilmegeni jәne ol isti jyldamdatu jónindegi Sankt-Peterburgtegi patsha әkimshiligi men Semey gubernatorynyng arasyndaghy qatynas qújattary tirkelgen.

Omby arhiyvindegi tergeu isi boyynsha Tobyqty ishindegi, Qúnanbay-Bójey arasyndaghy oqighalar 1846 jyly bastalghan. Múnda jer dauy ghana emes, Qúnanbaygha basqa da kylmystyq aiyptar taghylghan. Isting asqynyp ketkeni sonshalyq, oghan Ombydaghy General-gubernatormen qosa Sankt-Peterburgtaghy Yustisiya ministri de aralasyp, tiyisti jarlyq bergen.

Qúnanbay-Bójey arasyndaghy qaqtyghys, dau 1854 jylgha deyin sozylghan. 1846 jyly tilmәsh Nikolay Krutkov Tobyqty ruynyng bolysy Qúnanbaydyng auylyna kelip, tergeu jýrgizedi. Biraq ol kezde Qúnanbay men Bójey ózara bitisken bolyp shyghady. Sóitip, tergeu isi ayaqtalmay qalady. Alayda arada ýsh jyl ótken son, Qúnanbay agha súltan bop saylanghan tústa «Músaqúl soghysy» bolady. Taghy da tergeu júmystary jýrgiziledi.

Jalpy, Omby Batys-Sibir general-gubernatory, «Abay joly» romanynda aitylatynday, Qúnanbaydy jay ghana «sholaq-sholaq tergemegen», qylmysty is qozghalghan kezde-aq agha súltandyqtan shettetken. Al 1853 jyly zandy týrde jauapqa tartylghan. Ekinshiden, sottaghy is boyynsha Qúnanbay 7 ay Qarqaralyda emes, Ombyda myrzaqamaqta bolghan. Tergeu ayaghy úzaqqa sozylyp, siyrqúiymshaqtanyp ketken song ony IIIoqan Uәlihanovtyng әkesi Shynghys Uәlihanov kepildikke alyp, Qarqaralygha aidauylmen jetkizip salghan.

Qúnanbaydyng tergeu isining úzaqqa sozyluy jәne onyng aqtalyp shyghugha әrekettenui arttaghy dau iyelerin de tynysh jatqyzbaghan. Olar general-gubernatorgha 68 adamnyng móri basylghan aryz joldaydy. Sóitip, el ishi Qonyr-Kókshe jәne Kýshik Tobyqty bolysy bolyp ekige bólinse de, ózara sharpysulary toqtamaydy. Búryn qol jiyp, maydanda qaqtyghyssa, endigi tartys qaghaz ben qalamgha kóshedi. Bir aryz tekserilip bitken kezde aldynghy adamgha qosa, sol isti tergegen sheneunikting ózining ýstinen domalaq aryzdy jarystyra jóneltedi. Búl arada Ombynyng General-gubernatory auysady. Gasfordtyng mindetin general-mayor Fridrihs atqarady. Ol Qúnanbaylyng isin jabu turaly pәrmen beredi.

Mine, osymen Omby oblystyq memlekettik arhiyvindegi Qúnanbay Óskenbayúly turaly tergeu isining birinshi tomy ayaqtalady. Biraqta Qúnanbaygha әli de zandy týrde sot ýkimi shyqpaghandyqtan da, «Súltan Óskenbaev turaly is» degen ekinshi shaghyn is bastalady. Múndaghy oqighalar negizinen Semey qalasynda ótedi. Onda Sankt-Peterburgtaghy Yustisiya ministri Qúnanbaydyng nege jazagha tartylmaghany turaly týsinikteme súraydy. Is 1855 jyly 24 qarashada Túrysov degen sheneunikke tapsyrylady. Ol búl tapsyrmany keshigip estigendikten de ony oryndaudan bas tartqan. 1856-1857 jyldary Sankt-Peterburg – Omby – Semey arasynda әri-beri jýrgizilgen resmy qatynastardan son, búl is 1859 jyly Ayagóz okrugine tabys etilgen. Onda da biraz tergeu jýrgiziledi. Alayda ol kezde qylmysty iske qatysty kuәlardyng birazy qaytys bolyp ketken edi. Al tirileri dúrys jauap bermeydi. Sondyqtan da Semeydegi isting arty sozylyp, súiyla beredi.

Tergeushiler әrtýrli núsqaular men búiryqtar kelgen kezde ghana shang basqan isti bir silkip tastap otyrady. Sonymen, 1861 jyly 24 nauryzda Semeyding bas basqarmasy iske: «tiyisti adamdar tabylmady» – degen belgi qoyady. Al 1864 jyly 15 aqpanda General-mayor Popov Yustisiya ministrine: «Tergeu isi ayaqtaldy, endi ýkim oryndalady», – degen qatynas joldaghan. Búl ýkim de oryndalmaghan. Ol kezde Qúnanbay da qartayyp, qúday jolyn quyp, el biyliginen boyyn tartqan. Sóitip, tura 15 jylgha sozylghan tergeu isi esh nәtiyjesiz ayaqtalghan.

Qúnanbay arada biraz uaqyt ótkende ókil bauyry Yzghúttyny alyp, Qarqaralydan qasyna Óndirbay qalpeni ertip qajylyqqa sapar shegedi. Qúnanbay Mekkeden qaytyp oralghansha tergeu úmyt bolyp, eskiredi. Osymen Shynghys ónirinen bastau alyp, Peterburgke deyin dýrliktirgen «Súltan Óskenbaevtyng isi» tynym tabady.

«Qúnanbay Óskenbaev isinin» osynshalyq sozylyp, ayaqtalmay, tiyanaqtalmay qoyynyng bir, mýmkin basty sebebi patsha ókimeti ókilderining qazaq qoghamyn ishki alauyzdyq jaghdayynda ústaugha degen niyetimen sabaqtas. El ishinde erekshe bedeldi, bi, shonjar Qúnanbay Óskenbayúlyn da, túzaqqa bir ilikken son, birden bosatpay, úzyn arqan, keng túsauda, kiriptar jaghdayda ústaghandy jón kórgen. Búl da bolsa qyryq qatpar orys imperiyasynyng búratana halyqty basqarudaghy jymysqy sayasatynyng bir kórinisi.

Endi arhivtik derekterdin, isting mәn-manyzy, mazmúny jayynda birer sóz. Áuelide aitqanymyzday, biz әbden tozghan, keybir tústary tipten týsiniksiz kere qarys isti qayta terip shyqtyq. Sol orayda biraz qiyndyq kórdik. Úzyn sonar isting barysynda kóptegen qiyspaytyn tústar, sol kezding tәrtibine sәikes qoldan toltyrylghan qújattarda stilidik, әrip qateleri óte kóp.

Jogharyda biz isting mazmúnyn qysqasha bayan ettik. Iske tartylghan, zangha jýgingen, kuәlikke jýrgen adamdardyng aryzdary, mәlimdemeleri, týsiniktemeleri óte mol. Is barysynda shamamen 500-den astam adamdardyng esimderi atalady. Osy jerdegi bir qiyndyq – birqatar adamdardyng aty-jónderi isting әr túsynda әr qily beriledi. Biz arhiv materialdarymen júmys isteu ýrdisine say olardy sol qújat betindegi kýiinde, ózgerissiz qaldyrdyq. Tek Bójey, Qaratay, Sýiindik, Qúlynshaq, Bazaraly, Púsharbay t.b. syndy tarihtan belgili adamdardyng aty-jónderine ghana bolmashy týzetu engizdik. Sonday-aq stilidik túrghyda da redaksiyalaghanymyz joq. Týsiniksiz, basy bar, ayaghy joq, kerisinshe ayaghy bar, basy búldyr jerlerdi de sol kýii berdik. Búl júmystyng mazmúnymen jaqyn tanysugha sonshalyqty әser etpeytinin eskerdik.

Is barysynda 500-den astam adamnyng aty-jóni atalady dedik. Solardyng basym kópshiligining býgingi úrpaqtary jinaqpen tanysa kelip, ózderining ata-babalaryn tanyp-týstep jatsa, qúba-qúp. Búl da bolsa – zertteushiler enbegining bir maqsaty.

Osy jerde biz myna bir mәselege airyqsha nazar audarghymyz keledi. Keshegi kenestik kezende kemenger Abaydy tanuda danyshpan aqyndy óz ortasynan, ainalasynan bólip alyp, jeke dara zertteuge úmtylys boldy. Abaydy qorshaghan túrmys-tirshilik ortasy, әdebi, ruhany ainalasy turaly sózge tyiym salyndy. Basqasyn bylay qoyghanda әke Qúnanbay men bala Abay arasyna syna qaghyldy. Al, ainalyp kelgende, jogharyda atalghan 500 adam – Qúnanbay, Abaydyng tuyp-ósken ortasy, birge tirshilik keshken zamandastary, ómirlik kózqarastarynyng qalyptasuyna ýlkendi-kishili dәrejede septigin tiygizgen jandar.

Búl arada orys әdebiyetining ýlgi eter tústary jeterlik. Basqasyn aitpaghanda, Abaydyng «atalas aghayyny» syndy orys aqyny A.Pushkin múrasynyng zertteluine, yaghny pushkintanu ghylymynyng dәl osy túsyna kóz jýgirtelikshi. Belgili orys ghalymy L.A.Chereyskiy «Pushkin y ego okrujeniye» degen enbeginde búl taqyrypqa qatysty mәlimetterding jinaluy 1930 jyldardan bastalghanyn aitady. 1975 jyly Pushkinge qatysty 2500 kisi aty tirkelse, keyingi enbekke taghy 200 adamnyng esimi qosylghan. Pushkinning ortasy tóniregindegi izdenuler – abaytanu ýshin, sonyng ishinde Abay ortasy degen mәselelerdi aiqyndau ýshin ýlgi bolatyn qúbylys.

Mәselen, bir ghana Orazbaydy alayyqshy. Álbette, Orazbay – Qúnanbay, Abaygha ýnemi qarsy tarapta bolyp, tipti bolashaq aqyngha qamshy ýiirip, saghyn syndyrugha deyin barghan adam. Degenmen Abaymen ómir boyy jaulasyp ótken Orazbaydy jәne aqyngha qastyq qylyp, qamshy júmsaghan topty ainalyp ótsek, aqynnyng ósken, jasaghan ortasyn jartylay ghana tanyghan bolar edik. Sol Orazbaygha qatysty myna bir derekti keltirsek pe deymiz.

Birde alys Jetisu Jalayyr elinen Abaydyng danqyna tәnti bolghan Jәmenke degen kelip, qaytarynda aqynnyng óleninde sipattalatyn qamys qúlaq atty qalapty. Kýlli Tobyqtydan tappaghan atty Orazbay tauyp berip:

– Aghayyn ashy, mal túshy desem men Orazbay bolamyn ba?! Jattan saghy synbasyn, – depti de, ónkey sәigýlik bólek baghylatyn bes qos jylqy ýiirlerin aralatyp jýrip ýsh at ústatypty.

– Abaygha ait, qonaghy ýsheu eken, osy ýsh atty da bersin. Ózine qarsy bolsam da, aqyly men ajaryna qarsy emespin, – depti. Ýsh attyng bireuin kórip túryp Jәmenke: «Mynau – naq sol ólende aitylghan at eken», – dep rizalyghyn bildiripti» (Janbolatúly M. Tobyqty-Shynghystau shejiresi. T.1. – Almaty, 2004. 241-b.).

Osydan keyin Orazbaydyng kisiligine, kemeldigine qalay tәnti bolmassyn?! Qalay degende, ol da – óz zamanynyng túghyry biyik túlghalarynyng biri. Onyng Qúnanbaygha qatysty «Abay joly» roman-epopeyasynda aitylatyn «jaulyqty Qúnanbay siyaqty ústau kerek» degen ishki monologynyng ózi kóp jaydy anghartsa kerek.

Taghy bir mysal. Bir toyda jayau jarys bolyp, әielder arasynan Abaylargha kórshi otyratyn, Ánet babanyng úrpaghy bolyp keletin Ómirbek degen jalshynyng әieli ozyp keledi. Ómirbek jalma-jan әielin toptan alyp shyghyp, ýiine әkelip tyghyp, shygharmay otyryp alady. «Múnyng ne?» degenderge, «Shyqpaymyz da, bәigeng de kerek emes, aulaq jýrinder!» dep jolatpaydy. Búl shetin isining mәnisin súraghandargha: «Pәle boldy desenshi! Múny estigen song Abay men Ospannyng biri qaghyp әketedi ghoy...» deydi. Júrt kýledi. Biraq búl sóz Abaygha jetkende ol búl isting kýlki emes, synau ekenin aityp: «Etimnen ótip, sýiegime jetti ghoy mynasy. Elge jýirik at, qyran býrkit, alghyr tazy degendi qoymaytyn bolyppyz... Bizdi synarlyq is eken. Men qoydym, endi Ospan da qoysyn» dep, sodan bastap elden jýirik at, qyran býrkit, úshqyr tazy qalap ta, súrap ta, satyp ta almaytyn bolypty.

«Qúnanbay Óskenbaev isin» arhivten tolyqtay kóshirip alghannan bergi arada 15 jyl ótkende, úly Abaydyng 175 jyldyq mereytoyy qarsanynda osy materialdardy kitap etip shygharudyng sәti týsti. L.N.Gumiylev atyndaghy últtyq uniyversiytet janynan qúrylghan «Abay akademiyasy» dayyndaghan kitaptar seriyasy sanatynda «Qúnanbay Óskenbaev isi» atty dereknamalyq zertteuimiz jaryq kórdi.  Sol túrghyda osy isting manyzyna jete mәn berip, basyp shygharugha bastamashy bolghan, ynta tanytqan uniyversiytet rektory E.B. Sydyqov myrzagha, «Abay akademiyasynyn» qyzmetkerlerine zor alghys bildiremin. Rizashylyghymyzdyng belgisi retinde «Qúnanbay isinin» kóshirme núsqasyn «Otyrar kitaphanasyna» tabystadym. Ondaghy oiym – men zanger bolghandyqtan, «istin» osy jaghyna ghana mәn berdim – endigi jerde jas buyn ghalymdar, onyng ishinde tarihshy, әdebiyetshi mamandar óz salalary boyynsha zertteu júmystaryn jýrgizse, núr ýstine núr bolar edi.

Qoryta kelgende, Qúnanbay qajy ómirining qauip-qaterge toly kezeninen mol maghlúmat beretin búl jinaq belgili bir dәrejede óz mindetin atqaratynyna senemiz. Jinaqtyng ózindik tanymdyq, taghylymdyq mәn-manyzy bar. Abayday dara túlghanyng әkesi, últtyq ruhaniyatymyz ben tarihymyzda orny airyqsha qayratker Qúnanbay Óskenbayúlyna qatysty kez kelgen derek-dәiek qúndy dep bilemiz. Preziydentimiz Q.K. Toqaev aitqanday, Qúnanbaydy tolyq tanyp-bilu Abaydy da múqiyat oqyp-zertteuimizge septigin tiygizedi.

Núrlan Dulatbekov,

QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi,

zang ghylymdarynyng doktory, professor.

Abai.kz