Sәrsenbi, 30 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
46 - sóz 1236 2 pikir 10 Tamyz, 2020 saghat 13:50

Abay merekesi – Últ merekesi!

Ruhaniyatymyzgha taghy bir qasterli kýn qosyldy. Ýkimetimiz 10 tamyzdy «Abay kýni» dep arnayy Qauly qabyldady. Búl oyshyl, dana últymyzdyn Bas aqyny Abay Qúnanbaevtyn tughanyna 175 jyl toluymen sәykes kelui halyqtyn qoldauyn tauyp otyr.

Qazaqstan HHI ghasyr biyiginde Abay armandaghan múrattardy tolyqtay jýzege asyrdy dep maqtanyshpen ayta alady.

Abay últymyzdyn jazba әdebiyetin qalyptastyrushy, qazaqtyn Bas aqyny ghana emes, bas ústazy da.

Ár zamannyn óz Abayy bar. Óytkeni, әr úrpaq óz dýniyetanymyn Abay jyrynan, Abay iliminen tabady. Osylay óz halqyna adal qyzmet isteytin, Últtyq sana men Últtyq ruhqa toly úl-qyz bolyp qalyptasady. «Sen de bir kirpish dýniyege, ketigin tap ta bar qalan» degen aqyn amanaty әr jastyn jýregine oy salyp keledi.

Kez kelgen qoghamdyq qúrylystyn óz tanbasy bolady. Abay da «soqtyqpaly, soqpaqsyz» jerde ósti, «Mynmen jalghyz alystym kinә qoyma» dep óz kýyinishin aytyp ketti.

Abay múrasy-halyq múrasy.

Abay jyly bastalysymen  Qazaqstannyn búqaralyq aqparat qúraldarynda úly babamyzdyn tughanyna 175 jyl toluyna oray kóptegen maqalalar shyghyp jatyr. Búdan Abay Qúnanbayúlynyn tausylmas últtyq qazyna ekenin bilemiz.

Birinshiden, Abay - úly aqyn. Ol poeziyagha jana ólshem, jana yrghaq alyp keldi. Auyz әdebiyetinin shekpeninen shygharyp, jana Europalyq әdebiyettin negizderin engizdi.

Abay ólenge jana talap qoydy jәne ony qalyptastyrdy.

Patsha Qúday, syiyndym,

Tura basta ózine, - dep aqyn ózinin adami aqiqat jolyn tandaydy. Sonymen birge Abay - ólennin úly missiyasyn anyqtaydy.

Ólen - sózdin patshasy, sóz sarasy

Qiynnan qiystyrar er danasy.

Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip,

Tep-tegis, júmyr kelsin aynalasy.

Mine, aqynnyn poeziyagha degen talaby da, qúdireti de osy.

Sóz-kiyeli. Abay sózdi pir tútady. Jәne «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» dep ólendi últ múratyna jaratu maqsatyn qoyady.

Abay Últtyq oydy bayytty, әri damytty.

Ekinshiden, Abay úly aghartushy jәne Últtyn birinshi ústazy. Óytkeni Abay bilim, ghylym arqyly ghana qoghamdy, adamdy, zamandy týzeuge bolady degen berik oygha keldi. «Tolyq adam» konsepsiyasyn úsyndy. Ony matematikalyq ólshemge saldy.

Edinisa – jaqsysy.

Ergen eli beyne nól.

Edinisa nólsiz-aq,

Óz basyndyq bolar sol.

Edinisa ketkende,

Ne bolady ónkey nól?

Mine, aqyndyq filosofiya osy. Tarihty túlghalar jasaydy. Abay – osynday úly, tarihiy túlgha. Edinisa.

Abay óleninsiz, Abay oyynsyz, Abaydyn ómir sýru konsepsiyasynsyz biz órkeniyetke jete almaymyz. Preziydent Q.K. Toqaevtyn «Abay jәne XXI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty  maqaladaghy oy-baylamdary osy úlylyqty úghynugha jol ashady.

Preziydenttin «Abay - ruhaniy reformator» atty jana maqalasy Abaytanudyn jana konsepsiyasyna aynaldy.

Úly Abaydy tanu, odan taghylym alu prosessi jýrip jatyr. Jalghasa beredi de. Oghan kýmәn joq.

Qazaqstannyn sheteldegi elshilikteri janynan «Abay ýyleri» ashylyp jatyr. Áriyne, qúptarlyq is.

«Abay ýyleri» tek qana nauqandyq sipat almasa eken dep tileymin. Bir búryshqa stend qoyyp, Abaydyn suretin ilip, eki-ýsh kitapty qoyyp, osyny qanaghat tútpasaq  eken.

Abaydy tanu ýshin aqyn ýyinde kezdesuler ótip, bayandamalar jasalyp, aqyn ólenderi oqylyp túrsa qanday jaqsy bolar edi?!

Abay tilin – qazaq tilin ýyrenu ýyirmeleri júmys istese núr ýstine núr emes pe?

Abay – últtyn mәngilik kody, mәngilik shamshyraghy.

Abay kýni qútty bolsyn, aghayyn!

Baqytjan Júmaghúlov,

QR Parlament Senatynyn  deputaty, ÚGhA akademiygi.

Abai.kz

2 pikir