«Tumen»

Abituriyenttik abyr-sabyr kezende ony tek alystan ghana kórip jýrdim. Estuimshe, «Tumen» degen laqap atymen Almatyday alyp shahargha ataghy әigili atamandardyng biri kórinedi.

Ádepke bay, talghamgha say, boylary súnghaq, syrlary júmbaq qalalyq bes-alty qyz ben jigit jurfakqa týsushilerding «ata saltymen» asau armandaryn auyzdyqtay almay, alasúryp jýretin qiyaly qasqalar tobyrynan boylaryn oqshau ústap, ýnemi mәdeniyetti mәnermen ózara kýbirlesip qana túratyn.

Osynau manghaz toptyng ishinde moynyna erkin ile salghan qylday qara galstugy sәndi ýlgidegi aq jibek jeydesi men qara shalbaryna ýilesip túratyn orta boyly júqaltang jigit jarqyrap kózge týser edi. Qatarynan erekshelene, ortasynyng serkesi bolyp, temekisining týtinin bunaqtay budaqtatyp túrysy da bólek. Aqqúba ónine tolqyndy qara shashy men jinishke múrty kelisken poshymyn alghash kórgende birden sovettik ekrannyng serisi Leonid Filatovqa úqsatqanmyn. Boyynda albyrttyqtan góri aqyl basym ekeni bayqalady. Dauysy da zor ózinin. Kýndey kýrkiregen bas-baritony taramystay túrqynyng qay túsyna túnyp túrghanyn bir Qúday biledi.

Búl qasqanyng kim ekenin ay boyghy alashapqyn artta qalyp, student atanghanymyzdy estip, alaqaylasqan kýni ghana bilip, qayran qalghanmyn. Búl 1988 jyldyng 3 tamyzy bolatyn.

Dәl sol kýni at shaptyrym auditoriyagha shattana ayaq basqan barshamyzdy qúttyqtaghan dekannyng orynbasary Ábilfayyz Ydyrysov aghamyz qazir ghana qatary kirpishtey qalanghan kursymyzdyng erekshe kurs ekenin airyqsha atap ótip edi. Olay bolatyny – osy fakulitetten 15-20 jyl búryn qanat qaghyp úshyp, býginde qazaq әdebiyetine sýbeli ýles qosyp jýrgen qarymdy qalamgerge ainalghan birneshe azamattyng balalary bizben birge oqugha týsipti.

Solardyng biri – jurfaktyng 1968 jylghy týlegi, jazushy Jaqsylyq Týmenbaevtyng úly, ózim syrttay ghana «Tumen» dep tanyp jýrgen múrtty myqty Týmenbaev Múhtar bolyp shyqty.

Bәlkim, biletinder bilgen de shyghar, al men ýshin qazaqy auyldyng qarapayym qalpyn kósilte sipattaytyn kórkem shygharmalarymen bala kezimnen tanys qalamgerding balasymen bir ay boyy bir esikten kirip-shyghyp jýrgenimdi bilgenim – sol kýngi eng joyqyn janalyqtardyng biri bolghan.

Oqugha týsken quanyshymmen qosa, elge barghanda kursta kimdermen birge oqitynymdy aityp maqtanatyn taghy bir taqyryp tabylyp, masayradym da qaldym. Dәl sol sәtte osy bir kórinis maghan qara shanyraqtyng irgesine qarlyghashtardyng erte kezde salyp ketken eski úyasyna kóp jyldar ótken song sol qústardyng balapandary oralyp jatqanday jyly әser qaldyryp edi.

Osylaysha, Tumen-Múhtarmen aragha eki ay salyp, alghashqy «selihozkadan» oralghan song ghana dekanattyng aldyndaghy tar dәlizde tanysqanym esimde. Biraq, bes jyl boyy bir auditoriyada bilim jarystyrsaq ta, boks ýiirmesinde birge qolghap qaghystyrsaq ta, sol kezdegi talghamdyq talabymyzgha ózara say kelmedik pe, әlde bir-birimizdi óte jaqyn bilmedik pe, әiteuir studenttik jyldarda tonnyng ishki bauynday bolghanymyz shamaly.

Alayda, onyng ataqty 5-jataqhanagha anda-sanda atynyng basyn tirep ketetini kurstas qúrdastar ýshin du-duman mereke bolyp jatatyn. Tipti, kýnde kórip jýretin qúrbylardan qadiri qasha bastaghan keybir qular Múhandy qúrmetti qonaq retinde ertip baryp, qyzdardyng qolynan shәy ishu mýmkindigine ie bolyp qalatyndaryn aityp, onyng jataqqa jii kelip túruyn ótingen eken degen de anyz bar.

Uniyversiytetten keyingi jyldardaghy birdi-ekili kezdesulerden bastalghan bilistigimizben bir-birimizge «barlaugha birge bara alatyndyghymyzdy» bayqatqan bolarmyz, bәlkim. Álde bizge deyin qúrby bolghan kurstas kelinshekterimizding de әseri boldy ma, әiteuir osy aralas-qúralastyghymyz birte-birte joldastyqqa, al joldastyghymyz jyldardyng synaghynan ótken dostyqqa úlasqanyn ózimiz de bayqamay qalghanbyz.

Sәtsizdik pen synaq

Búl dýniyadaghy pende degen myqtynyng bardy «bar» dep, joqty «joq» dep biluge tiyis júp-júmyr basy keyde әp-әdemi aqylynan janylyp, joqty da «bar» eken dep oilap qoyatyn pendeshiligi bar emes pe. Anyghyn artynan bilip, «astapralla» dep jatatyny jәne bar.

Áytpese abituriyent shaqta manghaz toptaghy «tәkapparlar» dep, syrttay teris ton piship qoyghan myqtylarymyz biz oilaghanday órkókirek emes, kerisinshe, bizdey qiyaly qasqalarmen qúrbylasyp ketudi jandary qalasa da, jaqyndasudyng jolyn tappay, dalbasalap túrghan tap ózimizdey beykýnә kógenkózder ekenin qaydan bilippiz.

Áueli osy Múhtardy da alghashqyda ataghy alty alashqa ayan qalamger, QazTAG atty ýkimettik aqparat agenttiginde joghary qyzmette bolghan, respublikalyq beldi bir basylymgha basshylyq etetin әkesining arqasynda oqugha týsip otyrghan «majoriyk» bolar dep topshylaghanymyz da sol pendәuy opasyz oidyng jeksúryn jemisi bolatyn. Alayda, ol tap biz oilaghanday onbaghan bolsa, búdan bir jyl búryn-aq student atanatyn mýmkindigi bolghanyn qaydan bileyik.

Ótken jyly mektepti bitire sala, bilimine senip, jalyndatyp jurfakqa jetken jas órendi qabaghy qatal komissiya «shygharma» deytin synaqtan «shalqasynan týsiripti». Sonda minezi múzday batyryng әkening kómegine jýginbek týgil, sonyng aldynda ghana dәl osy taqyrypta jazghan shygharmasymen respublikalyq olimpiadada birinshi oryn alghanyn argument qylyp algha tartudy da qajet dep sanamastan, eshkimge jalynyp-jalpaymastan, qayqayyp ketip otyrghanyn keyin bildik qoy. Tamyr-tanystyq degenning qúdyretin birden-aq eske salghan sybyr-kýbirdi de kerek qylmapty qasqan..

Áriyne, әke bolsa óz mýmkindigining qúdyretin eshqanday sybyr-kýbirsiz-aq jaqsy biletin. Degenmen, ol osy «mýmkindikpen» óz biyiginen bir-aq sәtte tómendeytinin, eng ókinishtisi – jas sananyng qalyptasuyna qisynsyz qiyanat jasaytynyn da jaqsy bildi.

Alghashqy talpynysy sәtsizdeu shyqqan úlynyng basqan qadamyn syrttay ghana baqylap, óz betinshe sheshim qabyldauyna kedergi bolmaghan әkening dәl sol sәtte әreketsiz qaluy erlikke para-par edi. Kerisinshe, «qúlaghanyna» qapa bolmay, soqqyny layyqty kótere bilgenine riza bolghan. Qaysar úl da ózining ómirlik ústanymyn úshtay týsken.

Toq eteri, qanshama qayshylyqty bolsa da, dәl osy synaq abyroy men adaldyqty jalghan namystan joghary qoya bilgen әke men әke kórgen úldyng shyn mәnindegi ghalamat jenisi bolatyn.

Shómekey qalay shynyqty

Qiyndyqpen qasarysa biletin Shómekeyding qaymyqpas úrpaqtary ýshin jeniske jetkizer tabandylyq turaly týsinikting týbiri terende jatqan.

Qazaqylyqtyng qaymaghy búzylmaghan Qyzylordadan kezinde Almatydaghy ýlken әdeby ortany ansap jetken әkesi túrmystyng talay tauqymetin tartyp ýlgerse de, eng aldymen balalarynyng qazaq tilinde oqyp, qazaqy tәrbie aluyna basa mәn berip, qaladaghy sol kezdegi jalghyz ghana qazaq mektebine ornalastyrugha bar kýshin salghan.

Sodan qalanyng qiyr shetindegi «Ójet» atty mekendegi jaldamaly jadaghay baspanadan tang atpastan alyp shyghatyn bastauyshtaghy úiqyly-oyau batyrlaryn birneshe avtobusqa auysyp minip jýrip, ortalyqtaghy mektepke tasityn. Odan әri jýgire basyp, saghat toghyzda bastalatyn júmysqa ýlgerui kerek. Al týski ýziliske shygha sala, tamaqtanudyng ornyna, túp-tura tanghy әure-sarsanmen olardy ýige jetkizip salyp, keri qaray, týnning bir uaghyna deyin jalghasatyn júmysyna jóneletin.

Bәlkim, tynymsyz tirlikke moyymaghan әkening ózderi ýshin sharq úryp jýrgenin bala jýregimen týisingen balapandardyng alghan ata tәrbiyesining bastauy da osy bolghan shyghar.

Jandy jeytin osy jantalas tek jazghy kanikulda ghana tynym tauyp, qos qúlynshaqtyng ystyq qúmgha tabandaryn qaqtap qaytu ýshin Aralgha attanuymen ayaqtalatyn. Tas qalanyng qyzyl-jasyl qyzyghynan qaghyp, jýgermekterin jyl sayyn alys Araldaghy auylgha jiberetini әke ýshin tamyrynyng tughan topyraqtan ajyrap qalmauynyng qamy bolsa, onyng jolyn jalghaushy bizding keyipkerimizding jurnalistik talanty tap osy auyl topyraghynyng lirikasynan tamyrlanghan-túghyn.

IYә, iyә, balasynyng qalam ústaugha degen qabyletin kishkene kezinen bayqap, jazu óneri jayly jalpy týsinik berip jýretin әke birde kanikuldan kelip, auylda estigen bir әndi ynyldap jýrgen oghan osy әn jayly oiyn maqala qylyp jazyp kóruge úsynys jasaghan eken. Ol jazghan. Oiynda oiqastap jýrgen oramdardyng aq qaghazgha týsken órnegi ózine de erekshe әser etken bolar. Jurnalistikagha jaqyndyq ta osy jazbadan bastalypty.

Áytse de, búl balanyng o bastaghy qiyaly  kinorejisser bolu edi. Biraq, kinoónerding negizi bolyp tabylatynyn dramaturgiyany jaghalaghan jurnalist kez-kelgen uaqytta rejisser bolyp kete alatynyn, al myqty degen rejisserding ózi jazu ónerin mengerip, jurnalist bolyp ketui neghaybyl ekenin úqtyrghan әke bolatyn. Bara-bara jurnalistika degen mamandyqtyng qyry men syryna qanyqtyryp, jazbalardyng janr atty jeti atasyn biluge deyin jetelepti.

Qalay bolghanda da, osy bir qarapayym ghana erejemen bolar balasyna aqylshy ata ghana emes, úlaghatty ústaz da bola bilgen әkening qatelespegenin, qatelespek túrmaq, talabynyng tynysyn tarlan tamyrshyday tap basqanyn ómirding ózi kórsetip edi.

Al alghashqy jyly oqugha týse almay qalghan jas jigitting jigerin jasytpaghan da – ata tәrbiyesinen qalyptasqan berik ústanym, óz kýshine degen nyq senim bolatyn.

Kóp oilanyp jatpastan, birden júmysqa kirisip ketken. Negizi, júmys istep, óz kýshimen aqsha tabugha mektep jasynan-aq mashyqtanghan ol kóktem merekesining qarsanynda temir jol qoymasynda jýk týsirip, auyr da bolsa adal enbegimen tapqan tiynyna satyp alghan syilyghymen anasyn quantyp túrudy әdetke ainaldyrghan eken.

Bizben birge abituriyent bolghangha deyingi bir jyl ishinde «majoriyk» dep oilaghan Múhtarymyz bir emes, birden ýsh júmysqa qatar jegilip jýrgenin búl kýnde bireu bilse, bireu bilmes. Ondaghy maqsaty osy jyly aghasy Múhit әsker qataryna alynyp, qaryndasy Gýlsaya әli mektep jasynda bolghandyqtan, ata-anasyna ózining er jetip, eseygendigin tanytyp, shama-sharqynsha qolqanat bolu edi.

Shama-sharqynsha deymin-au, sol shaqta qalanyng әr qiyryna qústay úshyp baryp, týske deyin KazGU-ding himiya fakulitetinde laborant, týsten keyin birneshe qoyylym qatar jýrip jatqan Gh.Mýsirepov atyndaghy balalar men jasóspirimder teatrynda sahna qúrastyrushy, keshke qaray qalalyq №4 mektep-internatta bildey bir týngi tәrbiyeshi bolyp, jan úshyra júmys istep jýrgen tastýlekting jalpy tabysy әkesining jalaqysyna jetip jyghylatyn.

Talaptyng minip túlparyn...

Alghashqy kurstarda mamandyqtyng bazalyq negizin el qatarly qarbytqan son, odan әri qúrghaq teoriyamen ghana «tamaqtana» beruge tәbeti bolmaghan Múhan, qúnarly tәjiriybege studenttik kezden-aq auyz salghan. Áytse de, әke aitqan ereje birden-aq iske qosylyp, tranformasiyalyq qúbylys onyng enbek jolynyng bastauynda-aq oryn alyp edi.

Bastapqyda balalyq qiyaly tynyshtyq bermegen búl bәleket bәribir óz degeninen onaylyqpen qayta qoymaytyn qyrsyq minezimen ýshinshi kursta jýrip-aq, «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasyna rejisserding assistenti bolyp júmysqa ornalasyp alghan bolatyn.

Osylaysha, bir jyl jýrgen son, rejisserdyng «nany» neden jasalatynyn bile bastady ma, әlde, aitylghan aqyl miyna kire bastady ma, әiteuir, júmysyn osy arnadaghy «Tansholpan» baghdarlamasynyng jurnalist-jýrgizushiligine almastyryp, oqyp jatqan mamandyghyna qaray oiysqan. Osynda eki jylday istep, tәjiriybesin az-kem tolyqtyryp alyp, sol tústa janadan ashylghan «Habar» agenttigining mәdeny janalyqtaryna janasha jan bitirgen jap-jana redaksiyagha jap-jas bas redaktor bolyp bara qaldy.

Enbekqorlyghymen tanylghan elgezek jas mamangha qay újym kózin salmaydy? Degenmen, ózgeler kóz salyp bolghansha, Kabmin birden sóz salghan. Kóp úzamay, ýlken ýiden týsken úsynyspen Múhang Premier-Ministrding baspasóz qyzmetining konsulitanty bolyp taghayyndalyp, ótpeli deytin kýrdeli kezende júmys atqarghan Ýkimetting qyruar sheshimderining kuәsi boldy.

«Gala TV» produserlik studiyasy. Kezinde respublikalyq beldi telearnalardyng kópshiligin túshymdy telejobalarmen qamtamasyz etip túrghan әigili jurnalist Galina Kýzembaeva basqarghan osynau shygharmashylyq ortada enbek etken jyldary Múhtardyng asau arnasynyng aghyl-tegil ashylyp, shyng shalghysy óndirte shauyp, tәjiriybe qorjynyn qompiytqan kezeni boldy dep aitugha bolatyn shyghar. «NEP», «20-30», «Iske sәt», «Delu vremya» siyaqty baghdarlamalardyng jәne birqatar derekti filimder siklynyng avtory jәne eki tilde erkin sóileytin jýrgizushisi retinde qoghamdaghy eng ózekti sayasi-ekonomikalyq mәselelerdi túraqty da tynghylyqty kóterip, kәsiby dengeyining tolysa týskeni de osy kez.

Ýnemi izdenis pen tynymsyz tirlik jas jurnalisti algha jeteley berdi. Toqtap qalmay, talap-túlparyn taghalap, buynyn bekite týsken ol búdan әri KTK, NTK syndy kommersiyalyq telearnalardyng alamanyna da qosylyp, buyrqanghan buraday babyn bayqatqan bolatyn.

Degenmen, «Jigitke jeti óner de az» demey me. Bәlkim, enbekpen ysylyp, qiyndyqtan moyymaytyn oghlan ózin de synap kórmekshi bolghan shyghar. Áyteuir naghyz babyna kelgen, der shaghynda jurnalistika atty arqyraghan arghymaghynan qarghyp týsip, uaqyt talabyna say ózge salanyng kәsibin dóngeletip әketuge belin bekem budy.

Sóitip, dәl jana ghasyr bastau alatyn jyly beytanys salagha «baspen sekirdi» de ketti. Sodan tabany kýrektey jeti jyl boyy alyp shahardaghy jer qozghalsa qozghalmaytyn mýlikting qym-qighash «qozghalysynan» qaynap jatatyn qara qazan ispetti «Almaty jyljymaytyn mýlik» aksionerlik qoghamynyng beldi de bedeldi basshysy bolghan ol osy salada qordalanyp qalghan talay týbirli mәselening týbegeyli sheshiluine múryndyq bolghany anyq.

Osylaysha bastapqyda kәsip auystyrudyng keleshegine kýmәn keltirgen qyrt sózge de, synay qaraghan syrt kózge de daryndy adam barlyq jaghynan daryndy bolatyndyghyn dәleldep bergen bolatyn. Degenmen, jazudyn, jalpy óner ataulynyng atadan balagha miras bolyp berilmeytinine óz basy senimdi bolsa da, osy jyldar ishinde janyn mazalap jýrgen әldeqanday ishki búlqynyspen, óz әlemine degen úmtylyspen әke amanatyna ghana emes, jýregimen tandaghan mamandyghyna adaldyghyn tanytyp, jurnalistikanyng keng jaylauyna bәribir qaytyp oraldy.

Shygharmashylyq alanyna qaytadan shirygha shyghyp, ózi basqarghan «50 de 50» degen eki tilde shyqqan basylymgha da, «Orta» atty baspagha da janasha lep berip, múnan keyin «Qazaqstan» telearnasynyng da birqatar jobalaryn joghary dengeyge shygharghanyn kókiregi oyau oqyrmandar men kózi qaraqty kórermender birden angharyp, tiyisti baghasyn berip jatty.

Jarylugha jaqyn Janartau

Balagha qoyylghan esim onyng bolashaq taghdyryn aiqyndaydy degen senim ras bolar. Qalay bolghanda da, qazynaly it jylynyng tamyljyghan tamyzynda dýniyege arystanday aibat shegip kelgen perzentining atyn Múhtar dep kezdeysoq qoymaghany anyq. Oilap qarasanyz, shygharmashylyqty shiyrlaghan Múhtar attylardyng osaly bar ma ózi?

Bizding Múhtardyng da qalyptasqan ózindik qoltanbasy qomaqty. Bar dýniyesin tizbektep jatpaghannyng ózinde, onyng arhivterding shang basqan qoryn ailap qoparyp, kóz mayyn tauysa jýrip jasaghan túshymdy bir dýniyesi patsha kónildi kórermenning jadynda jattalyp, bolashaq jyldardyng altyn qoryna azyq bolyp qalghany anyq. Búl onyn  «Timik & Co» produserlik ortalyghy arqyly әzirlep, jaryqqa shygharghan, elimizding ómirinde aishyqty izderi qalghan qayratker túlghalardyng múraghattarda saqtalghan, óskeleng úrpaq ýshin qúny men manyzyn joymaghan jazbalargha jan bitirgen «Taghdyrly hattar» sikly bolatyn.

Taghy bir erekshe atap óter enbegi – sonau zobalandy jyldarda jazyqsyz japa shekken zanghar jazushy Múhtar Áuezov turaly býrkeuli aqiqattyng betin ashugha tyrysqan «Bir piesanyng izimen» derekti filimi. Tarihy iydeyasy men mazmúndyq sapasy, sujettik fabulasy men kórkemdik sheshimi sheber qiilasqan osynau filim bir demmen jyly qabyldanyp, qarapayym kórermennen bastap, mýiizderi qaraghayday telemamandar men kinosynshylardan da joghary bagha aldy.

Kýtpegen sәikestik pe, әlde qúbylystyng zandylyghy ma, әiteuir kemenger Múhtar turaly osy bir dýnie jurnalist Múhtardyng ssenaristik sipaty men rejisserlik qyryn aishyqtay ashyp, jana beleske kóterilgendigin jarqyrata kórsetken salmaqty enbek bolghany anyq. Bәlkim, múny súnghyla ústaz-әke kóregendikpen aityp ketken qarapayym erejening dúrystyghyn dәleldegen qisyndy qúbylys degen de oryndy bolar.

Televiziyalyq ónerding bir kisidey sheberine ainalghan Múhang qazir qogham ómirinen tys qalmay, әleumettik jeli men BAQ arqyly tartysty taqyryptargha tatymdy ýn qosyp, publisistikasynyng quatyn, tiygen jerin tilip týser ótkirligin bayqatyp jýr. Degenmen, ne istese de janyn salyp isteytin sabazdyng kórkem shygharmagha kelgende «nashar dýnie jazghansha, mýldem jazbaghanym artyq» dep qiyaldanyp, tartynshaqtay beretini bar.

Biraq әzirge ne jazsa da, jaman jazghan dýniyesin kórgenim joq. Shygharmanyng da «shataq minezi» avtorynyng asau bolmysynan beriledi emes pe. Songhy uaqyttyng ózinde ghana «Jala», «Himchistka», «It tirlik», «Domalap kelgen dop» siyaqty adamgershilik pen ar tazalyghyn tarazylaytyn allegoriyalyq saryndaghy prozalyq shaghyn tuyndylary «Qazaq әdebiyeti» gazeti men «Abay», «Ádebiyet» portaldarynda jariyalanyp, oqyrmandaryna terendigi men «tentektigin» anghartqan. Oghan qalamger aghalarynan bastap, qatarlas-qanattas zamandastary da payymdy pikir bildirip jatyr. Osy túrghydan alghanda, jazushy Kajyghaly Múhanbetqaliyúly aghamyzdyng «Anau asyldyng synyghy qatyp úiyqtap jatqanda jarty basyn taqyrlap tastasan, ýiden shygha almay, qaqsap qalyp, shygharmashylyqpen ainalysyp keter» dep, Shynargha әzildey aitqan aqylynyng jany bar shyghar.

Sondyqtan, ýnemi izdenis ýstinde jýretin dosymdy «әkesinen asa tughan» nemese «әkesining ókshesin basa tughan» degen «bes tiyndyq» baghamen salystyra qoigha talpynyp, bәlege qalar jayym joq. Degenmen, onyng shygharmashylyq quatyn әzirge anda-sanda kókke qaray buyrqana ot shashyp qoyyp, týpsiz terendikte 1970 graduspen sarq-súrq etip qaynap jatqan ot-jalyndy magmasy aghyl-tegil atyludyng az aldynda túrghan qory bay, krateri keng alyp janartaugha úqsatar edim.

Muzeyge qoyatyn minez

Madaqtau men maqtaudy manaylata qoymaytyn Múhtar dosymnan sóz estip qalu qaupi tónip túrsa da, búl qasqanyng qos jiyrma bespen qatar shapqan jasynda biraz nәrsening basyn aiqara ashyp, aityp-aytyp tastaugha qaqym bar shyghar dep oilaymyn.

Birden eskerteyin, qaysybir kezdegi bolpighan bekzat bolmysyna qarap, ýnemi osylay jaynaghan jazday, qalqyghan qazday jaydary da jayma-shuaq jýredi eken dep oilaytyndar bolsa, onbay qatelesedi. Únatqan adamymen aqjarqyn bolyp jýretin, únatpay qalsa – qyryp-joyyp ketetin, yaghny aq peyilge adal, al prinsipke qatal, kýrt qúbylatyn shart ta shúrt minezi jetisip túrghan joq ózinin. Ózi aralasqysy kelmese, jóp-jónki adamdy janyna jeti metrden jaqyn juytpaytyn jyny jәne bar. Búdan bólek, boyyn qysqan quatty energiyasymen eshqanday qalypqa syimaytyn qiqarlyghy da bir basyna jetip-artylady.

Endeshe, tiyimdi tamyr-tanystyq ornatyp, joghary lauazymgha jaghynbaq týgili, tuysqandyqtyng ózin tóbesinen asyrmay, dos tandaugha da zor talap qoyatyn, biraq dosym degen adamy ýshin janyn salatyn qasqanyng «dosym az menin» dep, qaqsaytynday jóni bar.

Desem de, adamnyng jýrekten shyqqan erekshe qasiyetin bir-aq sәtte aiqyndap, jýrekterge birden jetkizetin jәne úmytylmastay bolyp este qalyp ketetin is-әreketi bolady eken.

Ótken ghasyrdyng sonynda astanamyz Aqmolagha auysyp jatqan qarbalasqa toly kezende bir kurstasymyz qayghyly qazagha úshyrap, auyrtpashylyghy alghashqy lekpen kóship kelgen dostargha týsip, abdyrap qalghanymyz bar. Sonda Almatydaghy joldastardan jinalugha tiyis somany uaqyt sozbastan, jalghyz ózi qaltasynan suyryp bere salghan mәrttigi әrdayym este...

Kezinde jyljymaytyn mýlik mekemesinde basshy bolyp jýrip, baspanagha qoly jetpey qinalghan qaymana qazaqtyng qújattaryn artyq talapsyz-aq turalap berip, tipti, qolynan kelgeninshe qarjylay kómektesip jiberip, alghys arqalaghany da – Allagha ayan. Atanyng adal tәrbiyesin kórgen jәne qiyndyqty óz basynan ótkergen adam ghana qinalghan jangha shyn kónilimen bolysyp, bar men joqtyng qadirin biletin jan ghana qolyndaghysymen bólise alatyny aqiqat. Bәlkim, adam boyyndaghy tektilik deytin qasiyetting týp tamyry da osynday aqiqatpen astasyp jatatyn bolar.

Al, dos kónili demekshi, osy ghasyrdyng basynda inishegim ýilenetin bolyp, Astanadan alyp úshyp Almatygha jetkenimde, tosynsyy jasap, әuejaydan jas júbaylargha arnalghan appaq kortejben kýtip alyp, mereyimdi aspangha úshyrghan Múhtar bolatyn. Asqaqtaghan sol kónilmen syrnaylatyp-kerneyletip qala syrtyna bir-aq attanghanbyz. Sodan birneshe kýn boyy arqa-jarqa birge jýrip, qúdalyqty atqaryp, kelindi de týsirip, toyymyzdy ótkerip, qaltafonnyng quatyn da bitirip qoysaq kerek, kurstas kelinshekterimiz ekeumizge izdeu jariyalap ýlgeripti...

Endi «Segiz qyrly, bir syrly» dep maqtaytyn bolsam, biliyardty myqty oinaytyndyghyn, bokstaghy joghary razryadymen qarsylasyn qoymaytyndyghyn, «әn salshy» desen, qarap qalmaytyndyghyn aitar edim.

Ondayda arqalanyp ketip, Allanyng bergen bas-baritonyn qosyp kep jiberip: «Qúlpyrady dala, gýldeydi orman, Emizedi egiz Edil men Jayyq. Aq shaghala aidyn, aqtalghan arman, Terbeledi keme, oinaydy qayyq» dep, nemese: «Ómir degen  óte shyghar ótkinshi, Az ghúmyrda kóp quanyp, kóp kýlshi, Maghan úqsap aspandaghy ay men kýn, Kózderine ghashyq bolyp ótsinshi» dep, gýrildep berse, tyndarman bitken tamsana dirildep keter edi.

«Atavizm» men aforizm. Aqtalghan arman

Negizi, ýsh jasyna deyin tili shyqpay, «ghyly-ghyly, ghyq-ghyq» dep jýrgen búl sabazdyng alaulaghan sezimi terezesin tym erte tyrnap ashypty. Bes jasar kezinde anginamen auruhanagha týskende ózin emdegen Natasha atty nәp-nәzik medbiykege ólerdey ghashyq bolyp qalghan ghoy bәleket. Tipti, ukolyn salyp, uqalap beretin qos uys qúiryghyn da Natashajan – Natasha qyzdan ózgege qimaghanymen qoymay, «qalyndyghymdy» qolma-qol alyp bermesender, auruhanadan shyqpaymyn dep qighylyqty da salghan kórinedi.

Erte oyanyp alghan mahabbat odan bertinde de búl myqtygha maza bermey, 7 klasta jýrgende janadan kelgen jas himik múghalim Janna apaygha ghashyq qylyp, jek kóretin himiya pәnin lezde-aq «beske» oqugha mәjbýr etken ghoy. Qayta, kóp úzamay, Janna qyz kýieuge tiyip ketip, Qúday saqtaghan. Áytpese, sol kýnderde Mendeleevting tablisasyn jatqa sogha bastaghan búl batshaghar osy kýnde qalamnyng siyasy ghana júghatyn sýirik sausaghyn kýkirt qyshqylyna kýidirip alyp, sory qaynap otyrar ma edi.

Degenmen, es bilip, etek-jenin jighan tekti úl әke-ústazdan amanttap alyp qalghan ómirlik mamandyghyna adaldyq tanytyp qana qoymay, «altyn shyqqan jerdi belden qazugha» bel bughan bolatyn. Ózinshe «Endi Araldyng qyzyn alghan әkemdey bolsam armanym joq» dep qiyaldady ma eken, әiteuir ózinen dәmeli bolghan KazGU-degi qyrghyn qyzdy ysyryp qoyyp, arnayy kózdep jýrip, aramyzdaghy araldyq Shynarday súlugha sóz salghan. Osylaysha ekeui kurs ishinen otau qúrghan qúrdastardan qalyspay, qatarymyzdan shyqqan jarasymdy alty júptyng biri bolyp bas qosty.

Jaqyn dostardyng arasyndaghy jastyq shaqtan jarmasyp jetken «atavizm dәstýrdin» biri – týn ortasynda eskertusiz kelip, esikting qonyrauyn «oybaylata» basu bolsa, Múhtar men Shynardyng mahabbat qyzyq mol jyldarynyng basy da dәl osy «dәstýrden» bastalghan. Kesh boyy qol ústasyp, qydyryp, «renjisip qalghandary» tek týnde ghana esterine týsetin eki ghashyq biz túratyn «tatulastyru punktinin» qonyrauyn túp-tura týngi saghat 3-te basyp túrar edi.

Biz bolsaq tap bir qúda kýtip jatqanday, tósekten quana qarghyp túryp, búdan әri, Múhtar Shahanov jyrlaytynday, jastyq shaqtaghy «jadyrap janymyz, jarasyp әnimiz, bolashaq býginnen bastalghanday», tandy tangha úratyn, sauyq-sayran qúratyn talay-talay toy-tamashalarymyz jalghasatyn. Osynday bir otyrysta әr taqyrypty túzdyqtay qoyar aforizmi әrdayym dayar túratyn Múhtardan: «Sýy degen eki adamnyng bir-birine emes, bir baghytqa qarauy» degen aqyldy sózdi alghash ret estip, ózining qazanday basynan qazyp alghan qazynasy eken dep, qayran qalghanym bar edi. Antuan de Sent-Ekzuperiyding aruaghy keshirsin, tipti múny «mening Múhtar dosym aitqanday» dep, biraz jerde bósip te jýrdim.

Mine, sol Antuan myrza aitqanday, qos jurnalist – qos ghashyqtyng da bir baghytqa qarap, jarysa jarasyp kele jatqandaryna – shiyrek ghasyr. Osy uaqyt ishinde әsem Almatynyng tórinde dýrkirep ótken baqyt toylaryna da, jeke shanyraq kótergen shattyqtaryna da, Shayhislamday batyry men Nesibedey aruynyng dýniyege kelgen quanyshtaryna da ortaqtasyp, syldyrmaq izdep sabylyp jýrgenimiz kýni keshe siyaqty edi.

Uaqyt shirkin úshqyr. Býginde elimizding mandayaldy joghary oqu oryndarynda bolashaq injener men zanger bolugha bilim alyp jatqan balapandardyng bet-beyneleri әke-sheshesining ghana emes, ýkili ýmitteri aqtalghan Jaqsylyq pen Nesibelidey ata-әjesining de túp-tura jas kezderin eske salyp túr.

Demek, kósegesi kógerip, keregesi keneyip kele jatqan osynau qútty shanyraqtyng jaqsylyqtary jalghasyp, nesibeleri molaya týsetin baqytty sәtteri berekeli bolashaqtyng enshisinde.

Serikqaly Múqashev

Abai.kz