Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
1258 1 pikir 11 Tamyz, 2020 saghat 10:34

Bizdin Múhtar

«Tumen»

Abituriyenttik abyr-sabyr kezende ony tek alystan ghana kórip jýrdim. Estuimshe, «Tumen» degen laqap atymen Almatyday alyp shahargha ataghy әygili atamandardyn biri kórinedi.

Ádepke bay, talghamgha say, boylary súnghaq, syrlary júmbaq qalalyq bes-alty qyz ben jigit jurfakqa týsushilerdin «ata saltymen» asau armandaryn auyzdyqtay almay, alasúryp jýretin qiyaliy qasqalar tobyrynan boylaryn oqshau ústap, ýnemi mәdeniyetti mәnermen ózara kýbirlesip qana túratyn.

Osynau manghaz toptyn ishinde moynyna erkin ile salghan qylday qara galstugy sәndi ýlgidegi aq jibek jeydesi men qara shalbaryna ýylesip túratyn orta boyly júqaltan jigit jarqyrap kózge týser edi. Qatarynan erekshelene, ortasynyn serkesi bolyp, temekisinin týtinin bunaqtay budaqtatyp túrysy da bólek. Aqqúba ónine tolqyndy qara shashy men jinishke múrty kelisken poshymyn alghash kórgende birden sovettik ekrannyn serisi Leonid Filatovqa úqsatqanmyn. Boyynda albyrttyqtan góri aqyl basym ekeni bayqalady. Dauysy da zor ózinin. Kýndey kýrkiregen bas-baritony taramystay túrqynyn qay túsyna túnyp túrghanyn bir Qúday biledi.

Búl qasqanyn kim ekenin ay boyghy alashapqyn artta qalyp, student atanghanymyzdy estip, alaqaylasqan kýni ghana bilip, qayran qalghanmyn. Búl 1988 jyldyn 3 tamyzy bolatyn.

Dәl sol kýni at shaptyrym auditoriyagha shattana ayaq basqan barshamyzdy qúttyqtaghan dekannyn orynbasary Ábilfayyz Ydyrysov aghamyz qazir ghana qatary kirpishtey qalanghan kursymyzdyn erekshe kurs ekenin ayryqsha atap ótip edi. Olay bolatyny – osy fakulitetten 15-20 jyl búryn qanat qaghyp úshyp, býginde qazaq әdebiyetine sýbeli ýles qosyp jýrgen qarymdy qalamgerge aynalghan birneshe azamattyn balalary bizben birge oqugha týsipti.

Solardyn biri – jurfaktyn 1968 jylghy týlegi, jazushy Jaqsylyq Týmenbaevtyn úly, ózim syrttay ghana «Tumen» dep tanyp jýrgen múrtty myqty Týmenbaev Múhtar bolyp shyqty.

Bәlkim, biletinder bilgen de shyghar, al men ýshin qazaqy auyldyn qarapayym qalpyn kósilte sipattaytyn kórkem shygharmalarymen bala kezimnen tanys qalamgerdin balasymen bir ay boyy bir esikten kirip-shyghyp jýrgenimdi bilgenim – sol kýngi en joyqyn janalyqtardyn biri bolghan.

Oqugha týsken quanyshymmen qosa, elge barghanda kursta kimdermen birge oqitynymdy aytyp maqtanatyn taghy bir taqyryp tabylyp, masayradym da qaldym. Dәl sol sәtte osy bir kórinis maghan qara shanyraqtyn irgesine qarlyghashtardyn erte kezde salyp ketken eski úyasyna kóp jyldar ótken son sol qústardyn balapandary oralyp jatqanday jyly әser qaldyryp edi.

Osylaysha, Tumen-Múhtarmen aragha eki ay salyp, alghashqy «selihozkadan» oralghan son ghana dekanattyn aldyndaghy tar dәlizde tanysqanym esimde. Biraq, bes jyl boyy bir auditoriyada bilim jarystyrsaq ta, boks ýyirmesinde birge qolghap qaghystyrsaq ta, sol kezdegi talghamdyq talabymyzgha ózara say kelmedik pe, әlde bir-birimizdi óte jaqyn bilmedik pe, әyteuir studenttik jyldarda tonnyn ishki bauynday bolghanymyz shamaly.

Alayda, onyn ataqty 5-jataqhanagha anda-sanda atynyn basyn tirep ketetini kurstas qúrdastar ýshin du-duman mereke bolyp jatatyn. Tipti, kýnde kórip jýretin qúrbylardan qadiri qasha bastaghan keybir qular Múhandy qúrmetti qonaq retinde ertip baryp, qyzdardyn qolynan shәy ishu mýmkindigine ie bolyp qalatyndaryn aytyp, onyn jataqqa jii kelip túruyn ótingen eken degen de anyz bar.

Uniyversiytetten keyingi jyldardaghy birdi-ekili kezdesulerden bastalghan bilistigimizben bir-birimizge «barlaugha birge bara alatyndyghymyzdy» bayqatqan bolarmyz, bәlkim. Álde bizge deyin qúrby bolghan kurstas kelinshekterimizdin de әseri boldy ma, әyteuir osy aralas-qúralastyghymyz birte-birte joldastyqqa, al joldastyghymyz jyldardyn synaghynan ótken dostyqqa úlasqanyn ózimiz de bayqamay qalghanbyz.

Sәtsizdik pen synaq

Búl dýniyadaghy pende degen myqtynyn bardy «bar» dep, joqty «joq» dep biluge tiyis júp-júmyr basy keyde әp-әdemi aqylynan janylyp, joqty da «bar» eken dep oylap qoyatyn pendeshiligi bar emes pe. Anyghyn artynan bilip, «astapralla» dep jatatyny jәne bar.

Áytpese abituriyent shaqta manghaz toptaghy «tәkapparlar» dep, syrttay teris ton piship qoyghan myqtylarymyz biz oylaghanday órkókirek emes, kerisinshe, bizdey qiyaliy qasqalarmen qúrbylasyp ketudi jandary qalasa da, jaqyndasudyn jolyn tappay, dalbasalap túrghan tap ózimizdey beykýnә kógenkózder ekenin qaydan bilippiz.

Áueli osy Múhtardy da alghashqyda ataghy alty alashqa ayan qalamger, QazTAG atty ýkimettik aqparat agenttiginde joghary qyzmette bolghan, respublikalyq beldi bir basylymgha basshylyq etetin әkesinin arqasynda oqugha týsip otyrghan «majoriyk» bolar dep topshylaghanymyz da sol pendәui opasyz oydyn jeksúryn jemisi bolatyn. Alayda, ol tap biz oylaghanday onbaghan bolsa, búdan bir jyl búryn-aq student atanatyn mýmkindigi bolghanyn qaydan bileyik.

Ótken jyly mektepti bitire sala, bilimine senip, jalyndatyp jurfakqa jetken jas órendi qabaghy qatal komissiya «shygharma» deytin synaqtan «shalqasynan týsiripti». Sonda minezi múzday batyryn әkenin kómegine jýginbek týgil, sonyn aldynda ghana dәl osy taqyrypta jazghan shygharmasymen respublikalyq olimpiadada birinshi oryn alghanyn argument qylyp algha tartudy da qajet dep sanamastan, eshkimge jalynyp-jalpaymastan, qayqayyp ketip otyrghanyn keyin bildik qoy. Tamyr-tanystyq degennin qúdyretin birden-aq eske salghan sybyr-kýbirdi de kerek qylmapty qasqan..

Áriyne, әke bolsa óz mýmkindiginin qúdyretin eshqanday sybyr-kýbirsiz-aq jaqsy biletin. Degenmen, ol osy «mýmkindikpen» óz biyiginen bir-aq sәtte tómendeytinin, en ókinishtisi – jas sananyn qalyptasuyna qisynsyz qiyanat jasaytynyn da jaqsy bildi.

Alghashqy talpynysy sәtsizdeu shyqqan úlynyn basqan qadamyn syrttay ghana baqylap, óz betinshe sheshim qabyldauyna kedergi bolmaghan әkenin dәl sol sәtte әreketsiz qaluy erlikke para-par edi. Kerisinshe, «qúlaghanyna» qapa bolmay, soqqyny layyqty kótere bilgenine riza bolghan. Qaysar úl da ózinin ómirlik ústanymyn úshtay týsken.

Toq eteri, qanshama qayshylyqty bolsa da, dәl osy synaq abyroy men adaldyqty jalghan namystan joghary qoya bilgen әke men әke kórgen úldyn shyn mәnindegi ghalamat jenisi bolatyn.

Shómekey qalay shynyqty

Qiyndyqpen qasarysa biletin Shómekeydin qaymyqpas úrpaqtary ýshin jeniske jetkizer tabandylyq turaly týsiniktin týbiri terende jatqan.

Qazaqylyqtyn qaymaghy búzylmaghan Qyzylordadan kezinde Almatydaghy ýlken әdebi ortany ansap jetken әkesi túrmystyn talay tauqymetin tartyp ýlgerse de, en aldymen balalarynyn qazaq tilinde oqyp, qazaqy tәrbie aluyna basa mәn berip, qaladaghy sol kezdegi jalghyz ghana qazaq mektebine ornalastyrugha bar kýshin salghan.

Sodan qalanyn qiyr shetindegi «Ójet» atty mekendegi jaldamaly jadaghay baspanadan tan atpastan alyp shyghatyn bastauyshtaghy úyqyly-oyau batyrlaryn birneshe avtobusqa auysyp minip jýrip, ortalyqtaghy mektepke tasityn. Odan әri jýgire basyp, saghat toghyzda bastalatyn júmysqa ýlgerui kerek. Al týski ýziliske shygha sala, tamaqtanudyn ornyna, túp-tura tanghy әure-sarsanmen olardy ýyge jetkizip salyp, keri qaray, týnnin bir uaghyna deyin jalghasatyn júmysyna jóneletin.

Bәlkim, tynymsyz tirlikke moyymaghan әkenin ózderi ýshin sharq úryp jýrgenin bala jýregimen týysingen balapandardyn alghan ata tәrbiyesinin bastauy da osy bolghan shyghar.

Jandy jeytin osy jantalas tek jazghy kanikulda ghana tynym tauyp, qos qúlynshaqtyn ystyq qúmgha tabandaryn qaqtap qaytu ýshin Aralgha attanuymen ayaqtalatyn. Tas qalanyn qyzyl-jasyl qyzyghynan qaghyp, jýgermekterin jyl sayyn alys Araldaghy auylgha jiberetini әke ýshin tamyrynyn tughan topyraqtan ajyrap qalmauynyn qamy bolsa, onyn jolyn jalghaushy bizdin keyipkerimizdin jurnalistik talanty tap osy auyl topyraghynyn lirikasynan tamyrlanghan-túghyn.

IYә, iyә, balasynyn qalam ústaugha degen qabyletin kishkene kezinen bayqap, jazu óneri jayly jalpy týsinik berip jýretin әke birde kanikuldan kelip, auylda estigen bir әndi ynyldap jýrgen oghan osy әn jayly oyyn maqala qylyp jazyp kóruge úsynys jasaghan eken. Ol jazghan. Oyynda oyqastap jýrgen oramdardyn aq qaghazgha týsken órnegi ózine de erekshe әser etken bolar. Jurnalistikagha jaqyndyq ta osy jazbadan bastalypty.

Áytse de, búl balanyn o bastaghy qiyaly  kinorejisser bolu edi. Biraq, kinoónerdin negizi bolyp tabylatynyn dramaturgiyany jaghalaghan jurnalist kez-kelgen uaqytta rejisser bolyp kete alatynyn, al myqty degen rejisserdin ózi jazu ónerin mengerip, jurnalist bolyp ketui neghaybyl ekenin úqtyrghan әke bolatyn. Bara-bara jurnalistika degen mamandyqtyn qyry men syryna qanyqtyryp, jazbalardyn janr atty jeti atasyn biluge deyin jetelepti.

Qalay bolghanda da, osy bir qarapayym ghana erejemen bolar balasyna aqylshy ata ghana emes, úlaghatty ústaz da bola bilgen әkenin qatelespegenin, qatelespek túrmaq, talabynyn tynysyn tarlan tamyrshyday tap basqanyn ómirdin ózi kórsetip edi.

Al alghashqy jyly oqugha týse almay qalghan jas jigittin jigerin jasytpaghan da – ata tәrbiyesinen qalyptasqan berik ústanym, óz kýshine degen nyq senim bolatyn.

Kóp oylanyp jatpastan, birden júmysqa kirisip ketken. Negizi, júmys istep, óz kýshimen aqsha tabugha mektep jasynan-aq mashyqtanghan ol kóktem merekesinin qarsanynda temir jol qoymasynda jýk týsirip, auyr da bolsa adal enbegimen tapqan tiynyna satyp alghan syilyghymen anasyn quantyp túrudy әdetke aynaldyrghan eken.

Bizben birge abituriyent bolghangha deyingi bir jyl ishinde «majoriyk» dep oylaghan Múhtarymyz bir emes, birden ýsh júmysqa qatar jegilip jýrgenin búl kýnde bireu bilse, bireu bilmes. Ondaghy maqsaty osy jyly aghasy Múhit әsker qataryna alynyp, qaryndasy Gýlsaya әli mektep jasynda bolghandyqtan, ata-anasyna ózinin er jetip, eseygendigin tanytyp, shama-sharqynsha qolqanat bolu edi.

Shama-sharqynsha deymin-au, sol shaqta qalanyn әr qiyryna qústay úshyp baryp, týske deyin KazGU-din himiya fakulitetinde laborant, týsten keyin birneshe qoyylym qatar jýrip jatqan Gh.Mýsirepov atyndaghy balalar men jasóspirimder teatrynda sahna qúrastyrushy, keshke qaray qalalyq №4 mektep-internatta bildey bir týngi tәrbiyeshi bolyp, jan úshyra júmys istep jýrgen tastýlektin jalpy tabysy әkesinin jalaqysyna jetip jyghylatyn.

Talaptyn minip túlparyn...

Alghashqy kurstarda mamandyqtyn bazalyq negizin el qatarly qarbytqan son, odan әri qúrghaq teoriyamen ghana «tamaqtana» beruge tәbeti bolmaghan Múhan, qúnarly tәjiriybege studenttik kezden-aq auyz salghan. Áytse de, әke aytqan ereje birden-aq iske qosylyp, tranformasiyalyq qúbylys onyn enbek jolynyn bastauynda-aq oryn alyp edi.

Bastapqyda balalyq qiyaly tynyshtyq bermegen búl bәleket bәribir óz degeninen onaylyqpen qayta qoymaytyn qyrsyq minezimen ýshinshi kursta jýrip-aq, «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasyna rejisserdin assistenti bolyp júmysqa ornalasyp alghan bolatyn.

Osylaysha, bir jyl jýrgen son, rejisserdyn «nany» neden jasalatynyn bile bastady ma, әlde, aytylghan aqyl miyna kire bastady ma, әyteuir, júmysyn osy arnadaghy «Tansholpan» baghdarlamasynyn jurnalist-jýrgizushiligine almastyryp, oqyp jatqan mamandyghyna qaray oyysqan. Osynda eki jylday istep, tәjiriybesin az-kem tolyqtyryp alyp, sol tústa janadan ashylghan «Habar» agenttiginin mәdeniy janalyqtaryna janasha jan bitirgen jap-jana redaksiyagha jap-jas bas redaktor bolyp bara qaldy.

Enbekqorlyghymen tanylghan elgezek jas mamangha qay újym kózin salmaydy? Degenmen, ózgeler kóz salyp bolghansha, Kabmin birden sóz salghan. Kóp úzamay, ýlken ýyden týsken úsynyspen Múhan Premier-Ministrdin baspasóz qyzmetinin konsulitanty bolyp taghayyndalyp, ótpeli deytin kýrdeli kezende júmys atqarghan Ýkimettin qyruar sheshimderinin kuәsi boldy.

«Gala TV» prodyuserlik studiyasy. Kezinde respublikalyq beldi telearnalardyn kópshiligin túshymdy telejobalarmen qamtamasyz etip túrghan әygili jurnalist Galina Kýzembaeva basqarghan osynau shygharmashylyq ortada enbek etken jyldary Múhtardyn asau arnasynyn aghyl-tegil ashylyp, shyn shalghysy óndirte shauyp, tәjiriybe qorjynyn qompiytqan kezeni boldy dep aytugha bolatyn shyghar. «NEP», «20-30», «Iske sәt», «Delu vremya» siyaqty baghdarlamalardyn jәne birqatar derekti filimder siklynyn avtory jәne eki tilde erkin sóyleytin jýrgizushisi retinde qoghamdaghy en ózekti sayasi-ekonomikalyq mәselelerdi túraqty da tynghylyqty kóterip, kәsibiy dengeyinin tolysa týskeni de osy kez.

Ýnemi izdenis pen tynymsyz tirlik jas jurnalisti algha jeteley berdi. Toqtap qalmay, talap-túlparyn taghalap, buynyn bekite týsken ol búdan әri KTK, NTK syndy kommersiyalyq telearnalardyn alamanyna da qosylyp, buyrqanghan buraday babyn bayqatqan bolatyn.

Degenmen, «Jigitke jeti óner de az» demey me. Bәlkim, enbekpen ysylyp, qiyndyqtan moyymaytyn oghlan ózin de synap kórmekshi bolghan shyghar. Áyteuir naghyz babyna kelgen, der shaghynda jurnalistika atty arqyraghan arghymaghynan qarghyp týsip, uaqyt talabyna say ózge salanyn kәsibin dóngeletip әketuge belin bekem budy.

Sóytip, dәl jana ghasyr bastau alatyn jyly beytanys salagha «baspen sekirdi» de ketti. Sodan tabany kýrektey jeti jyl boyy alyp shahardaghy jer qozghalsa qozghalmaytyn mýliktin qym-qighash «qozghalysynan» qaynap jatatyn qara qazan ispetti «Almaty jyljymaytyn mýlik» aksionerlik qoghamynyn beldi de bedeldi basshysy bolghan ol osy salada qordalanyp qalghan talay týbirli mәselenin týbegeyli sheshiluine múryndyq bolghany anyq.

Osylaysha bastapqyda kәsip auystyrudyn keleshegine kýmәn keltirgen qyrt sózge de, synay qaraghan syrt kózge de daryndy adam barlyq jaghynan daryndy bolatyndyghyn dәleldep bergen bolatyn. Degenmen, jazudyn, jalpy óner ataulynyn atadan balagha miras bolyp berilmeytinine óz basy senimdi bolsa da, osy jyldar ishinde janyn mazalap jýrgen әldeqanday ishki búlqynyspen, óz әlemine degen úmtylyspen әke amanatyna ghana emes, jýregimen tandaghan mamandyghyna adaldyghyn tanytyp, jurnalistikanyn ken jaylauyna bәribir qaytyp oraldy.

Shygharmashylyq alanyna qaytadan shirygha shyghyp, ózi basqarghan «50 de 50» degen eki tilde shyqqan basylymgha da, «Orta» atty baspagha da janasha lep berip, múnan keyin «Qazaqstan» telearnasynyn da birqatar jobalaryn joghary dengeyge shygharghanyn kókiregi oyau oqyrmandar men kózi qaraqty kórermender birden angharyp, tiyisti baghasyn berip jatty.

Jarylugha jaqyn Janartau

Balagha qoyylghan esim onyn bolashaq taghdyryn ayqyndaydy degen senim ras bolar. Qalay bolghanda da, qazynaly it jylynyn tamyljyghan tamyzynda dýniyege arystanday aybat shegip kelgen perzentinin atyn Múhtar dep kezdeysoq qoymaghany anyq. Oylap qarasanyz, shygharmashylyqty shiyrlaghan Múhtar attylardyn osaly bar ma ózi?

Bizdin Múhtardyn da qalyptasqan ózindik qoltanbasy qomaqty. Bar dýniyesin tizbektep jatpaghannyn ózinde, onyn arhivterdin shan basqan qoryn aylap qoparyp, kóz mayyn tauysa jýrip jasaghan túshymdy bir dýniyesi patsha kónildi kórermennin jadynda jattalyp, bolashaq jyldardyn altyn qoryna azyq bolyp qalghany anyq. Búl onyn  «Timik & Co» prodyuserlik ortalyghy arqyly әzirlep, jaryqqa shygharghan, elimizdin ómirinde ayshyqty izderi qalghan qayratker túlghalardyn múraghattarda saqtalghan, óskelen úrpaq ýshin qúny men manyzyn joymaghan jazbalargha jan bitirgen «Taghdyrly hattar» sikly bolatyn.

Taghy bir erekshe atap óter enbegi – sonau zobalandy jyldarda jazyqsyz japa shekken zanghar jazushy Múhtar Áuezov turaly býrkeuli aqiqattyn betin ashugha tyrysqan «Bir piesanyn izimen» derekti filimi. Tarihi iydeyasy men mazmúndyq sapasy, syujettik fabulasy men kórkemdik sheshimi sheber qiyulasqan osynau filim bir demmen jyly qabyldanyp, qarapayym kórermennen bastap, mýyizderi qaraghayday telemamandar men kinosynshylardan da joghary bagha aldy.

Kýtpegen sәykestik pe, әlde qúbylystyn zandylyghy ma, әyteuir kemenger Múhtar turaly osy bir dýnie jurnalist Múhtardyn ssenaristik sipaty men rejisserlik qyryn ayshyqtay ashyp, jana beleske kóterilgendigin jarqyrata kórsetken salmaqty enbek bolghany anyq. Bәlkim, múny súnghyla ústaz-әke kóregendikpen aytyp ketken qarapayym erejenin dúrystyghyn dәleldegen qisyndy qúbylys degen de oryndy bolar.

Televiziyalyq ónerdin bir kisidey sheberine aynalghan Múhan qazir qogham ómirinen tys qalmay, әleumettik jeli men BAQ arqyly tartysty taqyryptargha tatymdy ýn qosyp, publisistikasynyn quatyn, tiygen jerin tilip týser ótkirligin bayqatyp jýr. Degenmen, ne istese de janyn salyp isteytin sabazdyn kórkem shygharmagha kelgende «nashar dýnie jazghansha, mýldem jazbaghanym artyq» dep qiyaldanyp, tartynshaqtay beretini bar.

Biraq әzirge ne jazsa da, jaman jazghan dýniyesin kórgenim joq. Shygharmanyn da «shataq minezi» avtorynyn asau bolmysynan beriledi emes pe. Songhy uaqyttyn ózinde ghana «Jala», «Himchistka», «It tirlik», «Domalap kelgen dop» siyaqty adamgershilik pen ar tazalyghyn tarazylaytyn allegoriyalyq saryndaghy prozalyq shaghyn tuyndylary «Qazaq әdebiyeti» gazeti men «Abay», «Ádebiyet» portaldarynda jariyalanyp, oqyrmandaryna terendigi men «tentektigin» anghartqan. Oghan qalamger aghalarynan bastap, qatarlas-qanattas zamandastary da payymdy pikir bildirip jatyr. Osy túrghydan alghanda, jazushy Kajyghaliy Múhanbetqaliyúly aghamyzdyn «Anau asyldyn synyghy qatyp úyyqtap jatqanda jarty basyn taqyrlap tastasan, ýyden shygha almay, qaqsap qalyp, shygharmashylyqpen aynalysyp keter» dep, Shynargha әzildey aytqan aqylynyn jany bar shyghar.

Sondyqtan, ýnemi izdenis ýstinde jýretin dosymdy «әkesinen asa tughan» nemese «әkesinin ókshesin basa tughan» degen «bes tiyndyq» baghamen salystyra qoyugha talpynyp, bәlege qalar jayym joq. Degenmen, onyn shygharmashylyq quatyn әzirge anda-sanda kókke qaray buyrqana ot shashyp qoyyp, týpsiz terendikte 1970 graduspen sarq-súrq etip qaynap jatqan ot-jalyndy magmasy aghyl-tegil atyludyn az aldynda túrghan qory bay, krateri ken alyp janartaugha úqsatar edim.

Muzeyge qoyatyn minez

Madaqtau men maqtaudy manaylata qoymaytyn Múhtar dosymnan sóz estip qalu qaupi tónip túrsa da, búl qasqanyn qos jiyrma bespen qatar shapqan jasynda biraz nәrsenin basyn ayqara ashyp, aytyp-aytyp tastaugha qaqym bar shyghar dep oylaymyn.

Birden eskerteyin, qaysybir kezdegi bolpighan bekzat bolmysyna qarap, ýnemi osylay jaynaghan jazday, qalqyghan qazday jaydary da jayma-shuaq jýredi eken dep oylaytyndar bolsa, onbay qatelesedi. Únatqan adamymen aqjarqyn bolyp jýretin, únatpay qalsa – qyryp-joyyp ketetin, yaghni aq peyilge adal, al prinsipke qatal, kýrt qúbylatyn shart ta shúrt minezi jetisip túrghan joq ózinin. Ózi aralasqysy kelmese, jóp-jónki adamdy janyna jeti metrden jaqyn juytpaytyn jyny jәne bar. Búdan bólek, boyyn qysqan quatty energiyasymen eshqanday qalypqa syimaytyn qiqarlyghy da bir basyna jetip-artylady.

Endeshe, tiyimdi tamyr-tanystyq ornatyp, joghary lauazymgha jaghynbaq týgili, tuysqandyqtyn ózin tóbesinen asyrmay, dos tandaugha da zor talap qoyatyn, biraq dosym degen adamy ýshin janyn salatyn qasqanyn «dosym az menin» dep, qaqsaytynday jóni bar.

Desem de, adamnyn jýrekten shyqqan erekshe qasiyetin bir-aq sәtte ayqyndap, jýrekterge birden jetkizetin jәne úmytylmastay bolyp este qalyp ketetin is-әreketi bolady eken.

Ótken ghasyrdyn sonynda astanamyz Aqmolagha auysyp jatqan qarbalasqa toly kezende bir kurstasymyz qayghyly qazagha úshyrap, auyrtpashylyghy alghashqy lekpen kóship kelgen dostargha týsip, abdyrap qalghanymyz bar. Sonda Almatydaghy joldastardan jinalugha tiyis somany uaqyt sozbastan, jalghyz ózi qaltasynan suyryp bere salghan mәrttigi әrdayym este...

Kezinde jyljymaytyn mýlik mekemesinde basshy bolyp jýrip, baspanagha qoly jetpey qinalghan qaymana qazaqtyn qújattaryn artyq talapsyz-aq turalap berip, tipti, qolynan kelgeninshe qarjylay kómektesip jiberip, alghys arqalaghany da – Allagha ayan. Atanyn adal tәrbiyesin kórgen jәne qiyndyqty óz basynan ótkergen adam ghana qinalghan jangha shyn kónilimen bolysyp, bar men joqtyn qadirin biletin jan ghana qolyndaghysymen bólise alatyny aqiqat. Bәlkim, adam boyyndaghy tektilik deytin qasiyettin týp tamyry da osynday aqiqatpen astasyp jatatyn bolar.

Al, dos kónili demekshi, osy ghasyrdyn basynda inishegim ýylenetin bolyp, Astanadan alyp úshyp Almatygha jetkenimde, tosynsyi jasap, әuejaydan jas júbaylargha arnalghan appaq kortejben kýtip alyp, mereyimdi aspangha úshyrghan Múhtar bolatyn. Asqaqtaghan sol kónilmen syrnaylatyp-kerneyletip qala syrtyna bir-aq attanghanbyz. Sodan birneshe kýn boyy arqa-jarqa birge jýrip, qúdalyqty atqaryp, kelindi de týsirip, toyymyzdy ótkerip, qaltafonnyn quatyn da bitirip qoysaq kerek, kurstas kelinshekterimiz ekeumizge izdeu jariyalap ýlgeripti...

Endi «Segiz qyrly, bir syrly» dep maqtaytyn bolsam, biliyardty myqty oynaytyndyghyn, bokstaghy joghary razryadymen qarsylasyn qoymaytyndyghyn, «әn salshy» desen, qarap qalmaytyndyghyn aytar edim.

Ondayda arqalanyp ketip, Allanyn bergen bas-baritonyn qosyp kep jiberip: «Qúlpyrady dala, gýldeydi orman, Emizedi egiz Edil men Jayyq. Aq shaghala aydyn, aqtalghan arman, Terbeledi keme, oynaydy qayyq» dep, nemese: «Ómir degen  óte shyghar ótkinshi, Az ghúmyrda kóp quanyp, kóp kýlshi, Maghan úqsap aspandaghy ay men kýn, Kózderine ghashyq bolyp ótsinshi» dep, gýrildep berse, tyndarman bitken tamsana dirildep keter edi.

«Atavizm» men aforizm. Aqtalghan arman

Negizi, ýsh jasyna deyin tili shyqpay, «ghyly-ghyly, ghyq-ghyq» dep jýrgen búl sabazdyn alaulaghan sezimi terezesin tym erte tyrnap ashypty. Bes jasar kezinde anginamen auruhanagha týskende ózin emdegen Natasha atty nәp-nәzik medbiykege ólerdey ghashyq bolyp qalghan ghoy bәleket. Tipti, ukolyn salyp, uqalap beretin qos uys qúyryghyn da Natashajan – Natasha qyzdan ózgege qimaghanymen qoymay, «qalyndyghymdy» qolma-qol alyp bermesender, auruhanadan shyqpaymyn dep qighylyqty da salghan kórinedi.

Erte oyanyp alghan mahabbat odan bertinde de búl myqtygha maza bermey, 7 klasta jýrgende janadan kelgen jas himik múghalim Janna apaygha ghashyq qylyp, jek kóretin himiya pәnin lezde-aq «beske» oqugha mәjbýr etken ghoy. Qayta, kóp úzamay, Janna qyz kýyeuge tiyip ketip, Qúday saqtaghan. Áytpese, sol kýnderde Mendeleevtin tablisasyn jatqa sogha bastaghan búl batshaghar osy kýnde qalamnyn siyasy ghana júghatyn sýyrik sausaghyn kýkirt qyshqylyna kýydirip alyp, sory qaynap otyrar ma edi.

Degenmen, es bilip, etek-jenin jighan tekti úl әke-ústazdan amanttap alyp qalghan ómirlik mamandyghyna adaldyq tanytyp qana qoymay, «altyn shyqqan jerdi belden qazugha» bel bughan bolatyn. Ózinshe «Endi Araldyn qyzyn alghan әkemdey bolsam armanym joq» dep qiyaldady ma eken, әyteuir ózinen dәmeli bolghan KazGU-degi qyrghyn qyzdy ysyryp qoyyp, arnayy kózdep jýrip, aramyzdaghy araldyq Shynarday súlugha sóz salghan. Osylaysha ekeui kurs ishinen otau qúrghan qúrdastardan qalyspay, qatarymyzdan shyqqan jarasymdy alty júptyn biri bolyp bas qosty.

Jaqyn dostardyn arasyndaghy jastyq shaqtan jarmasyp jetken «atavizm dәstýrdin» biri – týn ortasynda eskertusiz kelip, esiktin qonyrauyn «oybaylata» basu bolsa, Múhtar men Shynardyn mahabbat qyzyq mol jyldarynyn basy da dәl osy «dәstýrden» bastalghan. Kesh boyy qol ústasyp, qydyryp, «renjisip qalghandary» tek týnde ghana esterine týsetin eki ghashyq biz túratyn «tatulastyru punktinin» qonyrauyn túp-tura týngi saghat 3-te basyp túrar edi.

Biz bolsaq tap bir qúda kýtip jatqanday, tósekten quana qarghyp túryp, búdan әri, Múhtar Shahanov jyrlaytynday, jastyq shaqtaghy «jadyrap janymyz, jarasyp әnimiz, bolashaq býginnen bastalghanday», tandy tangha úratyn, sauyq-sayran qúratyn talay-talay toy-tamashalarymyz jalghasatyn. Osynday bir otyrysta әr taqyrypty túzdyqtay qoyar aforizmi әrdayym dayar túratyn Múhtardan: «Sýyu degen eki adamnyn bir-birine emes, bir baghytqa qarauy» degen aqyldy sózdi alghash ret estip, ózinin qazanday basynan qazyp alghan qazynasy eken dep, qayran qalghanym bar edi. Antuan de Sent-Ekzyuperiydin aruaghy keshirsin, tipti múny «menin Múhtar dosym aytqanday» dep, biraz jerde bósip te jýrdim.

Mine, sol Antuan myrza aytqanday, qos jurnalist – qos ghashyqtyn da bir baghytqa qarap, jarysa jarasyp kele jatqandaryna – shiyrek ghasyr. Osy uaqyt ishinde әsem Almatynyn tórinde dýrkirep ótken baqyt toylaryna da, jeke shanyraq kótergen shattyqtaryna da, Shayhislamday batyry men Nesibedey aruynyn dýniyege kelgen quanyshtaryna da ortaqtasyp, syldyrmaq izdep sabylyp jýrgenimiz kýni keshe siyaqty edi.

Uaqyt shirkin úshqyr. Býginde elimizdin mandayaldy joghary oqu oryndarynda bolashaq injener men zanger bolugha bilim alyp jatqan balapandardyn bet-beyneleri әke-sheshesinin ghana emes, ýkili ýmitteri aqtalghan Jaqsylyq pen Nesibelidey ata-әjesinin de túp-tura jas kezderin eske salyp túr.

Demek, kósegesi kógerip, keregesi keneyip kele jatqan osynau qútty shanyraqtyn jaqsylyqtary jalghasyp, nesibeleri molaya týsetin baqytty sәtteri berekeli bolashaqtyn enshisinde.

Serikqaliy Múqashev

Abai.kz

1 pikir