Júma, 22 Qarasha 2024
Kýbirtke 6746 24 pikir 15 Tamyz, 2020 saghat 15:50

Semey poligonynyng jyry әli kóp...

29 tamyz – Halyqaralyq yadrolyq synaqtargha qarsy is-qimyl kýni!

1949 jyldyng 29 tamyzy qazaq halqynyng basyndaghy eng qayghyly kýn dep sanaugha bolatyn tarihy kezen. 1949 jyldyng 29 tamyzynan 1989 jyldyng 19 qazanyna deyingi 40 jyl aralyghynda qazaq elinin, jerinin, halqynyn, jan-januar, tabighatynyng sol kezdegi bodandyqtyng saldarynan yadrolyq-synaq alanynyng zardabyn tartyp kelgeni aqiqat. Búl turaly Múhtar Áuezov, Qanysh Sәtpaev, Bahiya Atshabarov, Mendighaly Sujikov, Keshirim Boztaev, Medeu Sәrseke aityp jazghan. Medeu Sәrsekening «Semeyding qasireti» degen ýsh tilde jaryq kórgen kitabynda tolyq úghynyqty jazyldy.

«Semeyding qasireti» búl – Japoniyagha tastalghan atom bombasynyng zardaby men Chernobyli appatynyng saldarymen salystyrylghanda, 2500 eseden asyp týsetini ghylymiy-tarihy týrde dәlelden shyndyq.

1989 jyldyng 19 qazanynda eng aqyrghy atom bombasynyng synaghy Semey yadrolyq synaq alany (SYaSA) tarihyndaghy eng songhy synaq bolyp tarihta mәngi qaldy. Ghalymdardyng aituynsha, onyng zardaby 24 myng jyldan 100 myng jylgha deyingi úrpaqtargha jalghacatyn siyaqty.

«Nevada-Semey» anti-yadorlyq halyqaralyq qoghamdyq qozghalysy 1989 jylghy aqpanda payda bolaghanymen, 2007 jylgha deyin SYaSA zardabyn tartqandardyng әleumettik mәselelerin sheshuge әreket jasamady. Mine, osynday jaghday sebep bolyp, 2007 jyly «Semey-YaP» (yadernyy poligon)  qoghamdyq qoryn ashugha tura keldi. Býgingi tangha deyin el, jer, otan ýshin qyzmet etip jatyrmyz, jýgimiz auyr, jolymyz úzaq.

Semey poligonynyng әli de jyry kóp, sheshiluge tiyisti mәselesi jeterlik. Poligon zardabyn qazaqtyng talay qarakóz balalary әli tartyp keledi. Osynday jaghdaydyng bar ekeni býkil әlemge belgili, bizding biylikting de bilmeui mýmkin emes. Alayda olardyng eshqaysysy poligonnan zardap shekkenderge kómek qolyn sozghysy kelmeydi. Jan-jaghymyzda sheshilmey jatqan problemalar kóp bolyp jatqanda bizge ýlken konsertter, sheteldik әrtister, zәulim ghimarattardyng qajeti qansha?.. Poligonnan zardap shekken balalar balalyqtyng tәtti kezenin sezine almay, tósekke tanylyp, ishtey qor bolyp jatyr. Múnaydan týsken aqshagha jasalghany jasandy dekorasiya! Elimizding qay búryshyna barsang da jalt-júlt etken jyltyraqtar men qúr úrandardy kóresin. Al, alys Semeyde poligongha jaqyn auyldarda radiasiyadan zardap shekken balalargha, halyqqa kómek qolyn sozugha niyetti azamattardy kórmeysin...

Poligon aimaghynda tuyp, jaryq dýniyening esigin mýgedek bolyp ashqanyna balalarymyz kinәli me? Joq! Olardyng osynday jaghdaygha dushar boluyna eng aldymen biz kinәlimiz! Olardy mýgedek etken bizding kez kelgen nәrsege ýndemey keliskenimiz, qorqaqtyghymyz, jaltaqtyghymyz! Búl shyndyq!

Semeyge bara qalsan, әsirese, poligongha jaqyn auyldargha jolynyz týsse, soqyr, auru, mýgedek bop qalghan talay adamdy kóruge dәtiniz shydamaydy. Biz shúrayly jerimizden ghana emes, tútas bir úrpaqtan aiyryldyq. Mine, osynday sebep-saldardy sәl de bolsa jenildetip, kómek qolyn sozu maqsatymen 2007 jyly elordamyzda SYaSA zardabyn tatushylar tarapynan «Semey-YaP» qoghamdyq qoryn qúrugha tura keldi. Bizding әleumettik mәselelerimizding tolyq sheshilmeuining saldarynan tuyndady.

Qazirgi halyqararlyq nәubetke baylanysty kóptegen mәseleler ushyghyp ketti. Qiyndyqty birlesip sheshu ýshin qayyrymdy azamattardy mýmkindigi shekteuli jandargha kómek qolyn sozyp, qoldau kórsetuge shaqyramyz.                 

Bolatbek Ábdikәrim,

«Semey-YaP» qoghamdyq qorynyn, «Astana qalasy mýgedekter qoghamy» qoghamdyq  birlestigining tóraghasy.

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1435
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3200
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5146