Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 2675 5 pikir 17 Tamyz, 2020 saghat 17:00

Memlekettik basqarudy Parlamentke beru kerek

Álemdegi 180-nen astam elderde memlekettik biylik týrleri әraluan. (Monarhiyalyq, super preziydenttik, parlamenttik, aralas t.b. ) Biraq birnәrse anyq – memlekettik basqaruda tek demokratiyalyq qúndylyqtargha sýiengen elderdegi halyqtyng túrmys dәrejesi joghary bolyp keledi.

Arnayy is saparmen Belorussiyada eki ret boldym. Tabighaty tamyljyghan, orman- sugha bay, jeri óte qúnarly el. Avtoritarlyq preziydenttik baskaru ýlgisindegi el bolghandyqtan kolhozdyng tóraghasyn ornynan alugha preziydent aralasady. Evropa qúrylyghynda ornalasqan el ýshin búl absurd. Ózimen shekaralas Polisha, Latviya, Litva elderine qaraghanda Belorussiyanyng ekonomikalyq damuy anaghúrlym artta qaldy. Óitkeni basqaru qúrylymy tek bir adamnyng bedeli men kónil kýiine sýiengen.

Týpting týbinde belorus halqy Evropalyq Odaq elderining tolyqqandy mýshesi bolyp, damyghan elderding qataryna kiretinine senemin. Bizde elimizdegi memlekettik basqaru jýiesin tolyqqandy janartuymyz kerek. Memlekettik basqaru salmaghyn Parlamentke beru, Ýkimetti parlament ghana jasaqtau jәne otstavkagha jiberu, Parlamentke Ýkimetting júmysyn baqylau qúqyghyn beru, jergilikti atqarushy organdardyng derbestik qúziretin barynsha keneytu, auyl, audan, oblys ortalyghy bolyp tabylatyn qalalardyng әkimderin sol jergilikti túrghyndardyng saylauy arqyly jasaqtau, sot biyligin barynsha derbesteu men olardyng mýshelerin saylau arqyly jasaqtau, saylau jýiesin jetildiru, saylau prosesin baqylaugha qatysamyn degen barlyq qoghamdyq úiymdardyng ókilderin qatystyru. Áriyne, múnyng barlyghy konstitusiyalyq reforma arqyly jasaluy tiyis.

Bizde Aziyadaghy Singapur, Japoniya, Ontýstik Koreya , Malaziya, BAE siyaqty elder qatarynda boluyna tolyq mýmkindigimiz bar.

Múrat Baqtiyarúlynyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502