Sizge ótirik, maghan shyn, siz senbeysiz, men senemin, Astanada «Ó» әrpine eni eki metr, biyiktigi bes metr, eldi eleng etkizetin eskertkishting ashylu saltanaty ótip jatty. Biylik esimdi sheneunik shirene qalyp:

- «Ó» әrpine ne sebepti eskertkish ashyp otyrmyz? Nemene, qolymyz qyshyp ba­ra­dy ma, әlde aqshany qayda júmsarymyzdy bilmey, alaqanymyz ysyp bara­dy ma? Kim aitady?-degen saual tastady. Jinalghandar jýn týtip túrghanday, jym-jyrt.

- Men bilemin, men aitayynshy?-dep súrady  2011 jylghy Qoyan ministr qo­lyn kóterip.

- Auyz ózinizdiki, aita  beriniz,-dedi Biylik jótelip.

-«Ó» әrpine eskertkish ornatuymyzdyng sebebi, qazaq әrpine degen qúrmetimiz. Orystyng «myagki-i-y znagyna» eskertkish qoyyp otyrghan joqpyz ghoy...

- Men bilemin,-dedi bir kezde sharsha-ap otyrghan Shyndyq.

- Aytynyz, aitynyz da, ýiinizge qaytynyz...

- Elimizding biyligi «Ó» әrpinen bastalatyn Ótirikke eskertkish qoyyp otyr. Ótirik aqparat. Ótirik ómir, halyqty aldau...

- Joq!-dep qaldy Biylik,-biz halyqqa ótirik aitpau ýshin Ótirikke eskertkish qoyyp otyrmyz. Ótirikke eskertkish qoy arqyly «Ótirikting aty-ótirik!» degen oidy menzep otyrmyz.

-Bylay túrynyzdarshy, men de kóreyinshi,- degen jer astynan dauys shyqqan­day boldy. Búrynghy jyl- Barystar da, 2011 jyl Qoyandary da jalt qarasty. Jer bauyrlap Úlu kele jatyr edi.

Sizge ótirik, maghan shyn, siz senbeysiz, men senemin, Astanada «Ó» әrpine eni eki metr, biyiktigi bes metr, eldi eleng etkizetin eskertkishting ashylu saltanaty ótip jatty. Biylik esimdi sheneunik shirene qalyp:

- «Ó» әrpine ne sebepti eskertkish ashyp otyrmyz? Nemene, qolymyz qyshyp ba­ra­dy ma, әlde aqshany qayda júmsarymyzdy bilmey, alaqanymyz ysyp bara­dy ma? Kim aitady?-degen saual tastady. Jinalghandar jýn týtip túrghanday, jym-jyrt.

- Men bilemin, men aitayynshy?-dep súrady  2011 jylghy Qoyan ministr qo­lyn kóterip.

- Auyz ózinizdiki, aita  beriniz,-dedi Biylik jótelip.

-«Ó» әrpine eskertkish ornatuymyzdyng sebebi, qazaq әrpine degen qúrmetimiz. Orystyng «myagki-i-y znagyna» eskertkish qoyyp otyrghan joqpyz ghoy...

- Men bilemin,-dedi bir kezde sharsha-ap otyrghan Shyndyq.

- Aytynyz, aitynyz da, ýiinizge qaytynyz...

- Elimizding biyligi «Ó» әrpinen bastalatyn Ótirikke eskertkish qoyyp otyr. Ótirik aqparat. Ótirik ómir, halyqty aldau...

- Joq!-dep qaldy Biylik,-biz halyqqa ótirik aitpau ýshin Ótirikke eskertkish qoyyp otyrmyz. Ótirikke eskertkish qoy arqyly «Ótirikting aty-ótirik!» degen oidy menzep otyrmyz.

-Bylay túrynyzdarshy, men de kóreyinshi,- degen jer astynan dauys shyqqan­day boldy. Búrynghy jyl- Barystar da, 2011 jyl Qoyandary da jalt qarasty. Jer bauyrlap Úlu kele jatyr edi.

- Siz kimsiz ózi?-dep qaldy Qoyan qyz qylymsyp.

- Úlumyn.

- Kuәliginiz bar ma?-dep súrady poliysey Qoyan.

Úlu kuәligin kórsetip edi, onda: «2012 jyl qojayyny Úlu myrzagha berildi» dep jazylghan eken. Qoyan poliysey talyp qaldy. Qoyan qyzdyng әkesi de qyzyna: «abaylap sólemeysing be?» dep jaghyna salyp qaldy... Biylikting de degbiri qashyp, qatty sasyp, auzyn ashyp, «A-assalaumaghaleykum,Úlu jyly! Hosh kel­diniz, tórletiniz!»-dep qúraq úshty. Jýgirip kelip, Úludy jerden kóterip al­yp, alaqanyna salyp, jyly lebimen ýrlep, ayalap, jaghympazdana:

- Bylay túrynyzdar, Úlu kele jatyr! Úlu! Myjyp ketesizder ghoy!-dedi. Úlu jerge týsip, eskertkishke úzaq qarady.

- Búl nemene?-dep súrady sosyn.

-Búl ma? Búl...-dep mingirledi Biylik,-jәy әsheyin, eskertkishke eskertkish qoy...

- Mening jylymda da Biylik ótirik aitatyn bolghany ma?-dep Úlu myrza kýrsinip qaldy.

- Sayasatta da ótirik!-dep shynghyrdy Shyndyq,-Demokratiyany әdeyi «zeynetkerlikke» shygharghandaryn jasyryp otyr, jemqorlar  «jemqorlyqpen kýresip», kóp sheneunik qulyq-súmdyqtaryn asyryp otyr...

- Biz sizdi tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghy merekesi qúrmetine bir kamaz medali, eki vagon ordendermen marapattaymyz!-dep jalpaqtady Biylik. Qasyndaghy kómekshisine ym qaghyp edi, Ótirik eskertkishi janyna eki kamaz medalidar men ordender tógildi.

- Búl ne?-dep súrady Úlu.

- Bәri sizdiki...

- Qazaq jastary tәuelsizdik ýshin jeltoqsan kóterilisin bastaghanyn bilesiz.. 1986 jyl qazaqsha qay jyl?

- IYt...shoshqa.. donyz...-dep mingirledi Biylik.

- Barys!-dep dauystady Shyndyq.

- Myna ordenderdi Barystargha taratu kerek edi!-degen úlu Biylikting shekesine súq sausaghymen  «toq-toq» etkizdi. Biylik búl әreketke namystanghan joq, qayta «Meni kórdinizder me?  Anau- mynau emes, Úlu shekeme shertti» degendey  isip-keuip túrdy. Qatty isinip ketse kerek, túrghan jerinde «tars!» etip jarylyp ketti.  Búrynghy tarap ketken qoyan jýrek deputattar qoryq­qandary­nan qol shapalaqtady... Júrt:«Jasasyn Úlu jyly! Úlu-jylynda tek shyndyq jasasyn! Úlu Nobeli syilyghyna úsynylsyn!»- dep shulap jatty. Shyndyq ta quana qol shapalaqtap túrghan, managhy qoyan poliysey aqyryn kelip, onyng býiirine  eki jýzdi pyshaqty tyghyp aldy... Sóitti de, týk bolmaghanday sәbizin «qyrt-qyrt» jep túra berdi. Júrttan bólek shyghyp, Shyndyq ketip bara jatty, qany jerge tamshylap... Búrylyp qarap edi, biyik túghyrda túrghan Ótirikting eskertkishi tilin shygharyp: «bili-bili-bili!»-dedi mazaqtap...

«Abay-aqparat»