Aytys - foliklor, auyz әdebiyeti, aqyndar shygharmashylyghymen tereng baylanysyp túrghan erekshe sinkretti janr. Múnda teatrlyq әri dramalyq ónerding basy qosylghan, sondyqtan aitysty - foliklorlyq teatr, nemese foliklordyng dramalyq janry dese de bolady (S.Qasqabasov).  Aytys týrik tektes halyqtardyng barlyghynda bar, S.Seyfullinning tilimen aitsaq «Qazaq bolghan týrik-monghol rularynyng eskiden kele jatqan auyz әdebiyetining bir salasy ­ - aitys sózder». Alayda týrik-monghol halyqtarynyng kóbinde  aitys  negizinen toptyq týrde aitylatyn әdet-salt aitysy dengeyinde  ghana qalghan, al qazaq, qyrghyz (aytysh), әzerbayjan (deyishme, meyhana), týrikte (atyshma) eki әriptes birin-biri halyq kópshilikting kózinshe ashyq jenudi maqsat etetin suyrypsalma aqyndar aitysy dәrejesine jetip, kemeldene damyp, HHI ghasyrgha jetken ómirsheng óner. Sonymen, әdet-salt aitysy týrik halyqtarynyng birligi dәuirinde el ishine jayylghan bayyrghy qúbylys bolghandyqtan bauyrlas elderding barlyghyna ortaq, al aqyndar aitysy bolsa әsirese qazaq halqynda klassikalyq dәrejege jetip damyghandyqtan ol qazaq handyghy zamanyna tiyeseli, naqtyraq aitqanda otanymyzda rulyq-patriarhaldyq qoghamnyng qayshylyghy shyghandaghan kezende ýdep tolysa týsken deuge bolady.

Aytys - foliklor, auyz әdebiyeti, aqyndar shygharmashylyghymen tereng baylanysyp túrghan erekshe sinkretti janr. Múnda teatrlyq әri dramalyq ónerding basy qosylghan, sondyqtan aitysty - foliklorlyq teatr, nemese foliklordyng dramalyq janry dese de bolady (S.Qasqabasov).  Aytys týrik tektes halyqtardyng barlyghynda bar, S.Seyfullinning tilimen aitsaq «Qazaq bolghan týrik-monghol rularynyng eskiden kele jatqan auyz әdebiyetining bir salasy ­ - aitys sózder». Alayda týrik-monghol halyqtarynyng kóbinde  aitys  negizinen toptyq týrde aitylatyn әdet-salt aitysy dengeyinde  ghana qalghan, al qazaq, qyrghyz (aytysh), әzerbayjan (deyishme, meyhana), týrikte (atyshma) eki әriptes birin-biri halyq kópshilikting kózinshe ashyq jenudi maqsat etetin suyrypsalma aqyndar aitysy dәrejesine jetip, kemeldene damyp, HHI ghasyrgha jetken ómirsheng óner. Sonymen, әdet-salt aitysy týrik halyqtarynyng birligi dәuirinde el ishine jayylghan bayyrghy qúbylys bolghandyqtan bauyrlas elderding barlyghyna ortaq, al aqyndar aitysy bolsa әsirese qazaq halqynda klassikalyq dәrejege jetip damyghandyqtan ol qazaq handyghy zamanyna tiyeseli, naqtyraq aitqanda otanymyzda rulyq-patriarhaldyq qoghamnyng qayshylyghy shyghandaghan kezende ýdep tolysa týsken deuge bolady.

Aytystyng jazba eskertkishterde belgili bolghan eski týrlerine Mahmút Qashqaridyng "Diuany lúghat-iyt-týrk"  atty  kitabyndaghy «Qys pen jazdyng aitysy», Jýsip Balasaghúnnyng "Qútty bilik" dastanyndaghy Kýntudy Elik (Ádildik), Aytoldy (Dәulet), Ógdýlmish (Aqyl), Odghýrmysh (Qanaghat) arasyndaghy  bastan-ayaq súraq-jauap týrinde keletin talas-tartysty ýlgiler, Qoja Ahmet Iasauiyding "Diuany hikmetinde" kezdesetin újymaq pen tozaqtyng aitysy jatady (M.Jarmúhamedúly). 

M.Áuezov «Aytystyng birinshi týri - әdet-salt aitysy. Búl kópshilik bolyp, top-topqa bólinip aitysu. Ekinshisi - aqyndar aitysy bolady.

Halyq aqyndarynyng jikteui boyynsha, aqyndar aitysynyn barlyq toby, syrtqy kólemine qaray, týr ereksheligine qaray, eki jikke bólinedi. Búnyng birinshisi - týre aitys, ekinshisi - sýre aitys. Týre aitys bir-bir auyz ólenmen qysqa, shapshang jauaptasyp otyratyn, kóbinshe, aqyndarmen qatar, jalpy kópshilik qoldanatyn, jalpylyq týr. Sýre aitys - tek suyrypsalma, ólenge әbden tóselgen, ysylghan naghyz aqyndardyng әr kezekte úzaq sóilep, kóp jyr tógip, kósile jyrlaytyn týri bolady», - dep jazady.

Aytys tabighy damuyna, taqyrybyna, kórkemdik erekshelikterine, maqsaty men mindetine qaray otandyq ghylymda tómendegidey týrlerge jiktelip kelgeni әzirge belgili:

1.     Ádet-ghúryp aitysy: a)Bәdik,  ә) Óli men tirining aitysy,  b)  Jar-jar, v) Qyz ben jigit aitysy (Qayymdasu) g) Qaghysular  ýlgisindegi aitystar.

2.     Aqyndar aitysy: a) Ru aitysy,  ә) Júmbaq aitys, b) Din aitysy,  v)  Jazba aitys, g) Qazirgi kýngi aitys (Televiziyalyq aitys).

Ádet-salt aitysy toptyq týrde, qanday bir rәsimdi atqaru maqsatynda, jattandy ólendi, daghdyly әuenmen jikke bólingen eki tarap alma-kezek hormen oryndau arqyly  jýzege asady. Búl turaly  M.Áuezov «Búl aluandas әdet-salt aitysy, kóbinese, óner jarystyru aitysy emes, tek daghdyly joldy atqaru  (jar-jar), yrym, nanym boyynsha em-domgha arnap aitu (bәdik) retinde ghana oryndalady. Onday aitystardyng óleng sózderi de kóbinshe auyzdan-auyzgha kóship jýretin jattandy sózder bolady. Sondyqtan, әdet-salt aitystarynda «jenu», «jenilu» siyaqty qorytyndylar bolmaydy. Jәne ózge óner jarysynyng aitysynday bir jaqqa ekinshi jaqtyng jol berui, bәige tartuy bolmaydy»,- dep jazady.

Jar-jar, bәdik,  óli men tirining aitysynda shynymen sauyqtan góri salttyq qyzmet basym, sol sebepten aitys ónerining ejelgi arnalary bolyp esepteledi, búlardy әrbirden keyin  jalpy syrtynan toptap ghúryptyq foliklor jýiesine jatqyzugha bolady.  Atalghan ghúryptyq ýlgilerden jigi ashylyp alshaqtap, óner týri bolyp sanalatyn aqyndar aitysyna bir taban jaqyndap túrghan aralyq buyn qyzmetin  -    qyz ben jigit qayymdasuy men qaghysular atqaryp túr. Qyz ben jigit aitysyn qayymdasu dep te ataghan, múnda toy-tomalaqta kezdesken eki jas bir-bir shumaq óleng aitysyp, ózara qaljyndasady. Áriptester bir-birining syrt kórinisindegi, kiyim-keshegindegi, minez-qúlqyndaghy, tuys-tughanynyng basyndaghy oghash jayttardy synau arqyly bir-birin tapqyrlyqpen sózden tosyp, sýrintudi kózdeydi. Múnysy kóbinde jattandy  bolyp keledi, әitkenmen  qayymdasu  jas aqyndy baulityn, bolashaqta sharshy topqa shyghugha dayyndaytyn tәrbie mektebi deuge bolady.  Kólemine qaray aitysty týre, sýre dep ekige bóledi. Kәsiby aqyndardyng úzaqsonar yrghasqan jyr sayysy sýre aitysqa jatsa, qysqa da shapshang qayymdasu negizinen týre aitysqa jatady. Búl turaly M.Áuezov «Týre aitysty - ataqty aqyndarmen qatar, aitys ónerine jana mashyqtanyp jýrgen kópshilik te qoldanady. Búl bir-bir auyzdan qaytarylyp otyratyn shapshang jauaptasu ýlgisi. Osy týr jas jelendi oiyn-sauyqta aitysqa tóseldiredi. Týre aitystyng bir auyz óleni eki ýlgige bólinedi. Onyng birinshisi - bastauysh týri, eng onayy - qayym ólen, ekinshi ýlgisi - qara ólen», - dep jazady. Mysaly:

Qyz:

Atymdy sheshem sýiip qoyghan Erkin,

Toy bolsa týzetemin kamshat bórkim.

Qolynda erking bolsa meni alghanday

Neshe jýz ýiinde bar sening jylqyn?

J i g i t:

Atyndy shesheng sýiip qoyghan Erkin,

Toy bolsa týzetesing kamshat bórkin.

Er kýshinen tau audarylar degen bar ghoy,

Alarmyn, bolmasa da jalghyz jylqym.

Damyghan óner týrine ainalghan aqyndar aitysynda kerisinshe jattandylyq az, suyrypsalmalyq basty shart bolyp sanalady.

A.Baytúrsynov: «Aytys - eki paluan kýreskeni siyaqty, eki oiynshy útysqany siyaqty, eki batyr jekpe-jek úrysqany siyaqty, eki aqynnyng birin-biri sóz jýzinde andyp, birinin-biri qapysyn tauyp jenu ýshin aitatyn ólenderi. Aqyndar әdisin sóz arqyly júmsap, birin-biri sózben shanshyp, jenedi. Árqaysysy sózben shanshugha qolayly,osal-ontay jerin izdeydi. Basynda, isinde, júrtynda,  últynda bolghan osaldyq, kemshilikterdi aityp, sózben úyaltyp, yaky sózben qamap, jan-jaghyn bógep, toqtatady», - dep jazady.

Jalpy, aitys ónerining kompozisiyalyq qúrylymynda keregharlyq, qarama-qarsylyq, dramalyq shiryqqan talas-tartys jatqany, búghan rulyq-patriarhaldyq qoghamdaghy salttar týpnegiz bolghany irgeli zertteulerde dәleldengen. Bir sózben aitqanda, aitys este joq eski zamanda bayyrghy adamnyng sanasyndaghy miftik júptyq taytalas (binarnaya oppozisiya) qúbylysyna arqa sýiep, әu basta  payda bolghany bayqalady. Ásirese rulyq-taypalyq qogham túsynda onyng ózeginde jatqan qarama-qayshylyq әleumettik jikterding ózara qyzu tartysynyng ainasyna ainaldy, aitys sol kezende buyny bekip, búghanasy qatyp, jeke janr retinde qalyptasty dep qorytyndy jasaugha negiz jetkilikti.

Búl turaly M.Áuezov bylay dep jazady: «Ru jigine bólingen el key kezde úranmen bas qúrasyp, úran atymen tirshilik etkende rudyng bәigege qosqan atyn qyzyqtasa, kýreske týsken paluanyn qyzyqtap namyspen sýise, mynau ólenderding túsynda sol siyaqty ru talasy, ru namysy, ru bәigesine sóz jýirigin qosqanday bolyp, jik-jikke bólinip, solardyng tileuin tilesip, qyzyghyn qyzyqtasady». Búl týiindi pikirdi ghalym E.Ysmayylov bylay dep damyta týsedi: «Shyntuayttap kelgende revolusiyadan búrynghy aitystyng kóbi әsirese jeke rulardyn, ata úldarynyng ómirlik mәselelerin qozghaushy edi. Patriarhaldyq-feodaldyq zamannyng túsynda jeke rular, ata úldary ózara jaulasyp, atysyp-shabysyp jatatyn, sondyqtan, sarbaz jigitter siyaqty, suyrypsalma aqyndar da ózindik sheshendik ónerimen, aqyndyq sheberligimen óz ruynyng ar-namysyn, mýdde-maqsatyn qorghaytyn, qyzu aitys-tartystyng ýstinde qarsy jaqty minep-synap, ómirdegi shyndyqtyng betin ashatyn». Al halyq qazynasynyng bilgiri S.Seyfullin aitys turaly býy dep baylam jasaydy: «Óz ruynyng shashbauyn kóterip, aitysqan rudyng «nasharlyghyn» qazyp, jamandap, zor aqyndardyng júmyla aitysyp, aitys ólendi qyzdyrghan kezi - biyler taby bastaghan qazaq atanghan rular, rulardy bastaghan ýstem tap sheteldermen jaulasudy qoyyp, ózara ru talasyn kýsheytken zamanda bolghan. Sol ózara qaghysyp, barymtalasyp, jaulasudy kýsheytken kezde, qazaq atanghan elding auyz әdebiyetinin, til ónerining deni aitys bolghan tәrizdi. Búl әsirese, qazaq atanghan rular orys patshasyna baghynghan dәuirde qatty qyzghan tәrizdi». Búnday qúbylysty angharghan Á.Qonyratbaev «Bir rudyng aty nemese aqyny bәige alsa, qúsy qasqyrgha týsse, auyl aqsaqaldary qayghyryp, quanysqan... Mine, aitys poeziyasynyng tughan zamany - osy. Dәl keshegi kýnge deyin kóptegen aitys aqyndary ru atynan sóilegen. Aytys, bәige siyaqty halyqtyq dәstýrlerge feodaldar men biyler rulyq arqau beruge tyrysqan» dep jazady.

Búl tújyrymdardy jinaqtap, qoryta aitqanda, revolusiyadan búrynghy aqyndar aitysynyng barlyghyn tútastay  ru aitysy degen týrge jikteuge, toptaugha berik negiz bar, rasynda  ejelgi zamanda  әr bir aitysker aqyn tek qana óz ruynyng ókili retinde sóz sayysyna týsuge tiyis bolghan, búl aitqan jayttargha sýre aitystardaghy mәtinder tolyq dәlel bola alady. Al  revolusiyadan keyingi aityskerler, yaghny qazirgi aitys (televiziyalyq) aqyndarynyng negizgi ereksheligi  - olar ru-taypasynyng atynan emes, endi óz oblysynyn, audanynyn, nemese fabrika, óndiris, sovhoz, kolhoz sekildi qanday bir újymnyng atynan sayysqa týsetin bolghandyghy.  Tipti arghy kezdi aitpay-aq, býgingi kýnnen mysal keltirsek, 2010 jyly 21-22-nauryzda ótken aitysta aqyn A.Búlghaqov «Kommunist» partiya, al onyng balasy J.Búlghaqov «Núrotan» partiyasynyng atynan sayysqa týskendigi, búl kereghar situasiyany kórermender qyzygha baghalaghany anyq.

Kenes ókimeti alghashqy jyldardan-aq ru aqyny bolugha qatang tyiym salghan, shyn mәnisinde búl mәsele aitys poetikasyna da eleuli ózgeris engizip, ghasyrlar boyy qalyptasqan kórkemdik jýiege syzat týsirgen deuge bolady. Sovettik kezendegi aitystyng negizgi ereksheligi turaly S.Múqanov «Qazirgi aitysta búrynghyday rushyldyq talastyn, ya jynystyq talastyng motiyvi joq»  dep jazady. Búl jaghday 1920-1930-jyldardaghy aitys mәtininde anyq kórinis tabady. Mysaly, Sayadil men aitysqan Maysa aqyn búl ózgeris jayynda bylay dep, Sovettik kezendegi aitystyng belgilerin ashyp beredi:

Boldy  ghoy búl ózinshe bir jana aitys,

Múndayda eng qyzyghy qaru qaytys.

Azdy-kópti aitystyng Sayadilim,

Búrynghyday bolghan joq ru tartys.

Talaylardyng múqalyp kónilderi,

Maysanyng óleninen bolghan zapys.

Búl aitys ta jenilgen, jengen de joq,

Osymen eline qayt aqyn bayghús.

Búnday jaytty bayqaghan M.Áuezov bylay dep jazady: «1922 jyly Semeyding eki aqyny Bayzaqov Isa men Baymúratov Núrlybek aitysady. Ol kezde Núrlybek auylda, Isa Semeyde bolady. Ekeuining aitysyndaghy janalyq - búrynghy aitystarday ru talasy joq. Onyng ornyna qala men auyl jaylaryn búlar tyng taqyryp etip alysady. Isa qalany jaqtap, auyldy synay minese, Núrlybek auyl enbegin baghalaushy bolyp, Semeyding qalyng qúmyn mineydi».

Sonymen, rulyq-patriarhaldyq qoghamnyng qúrylysy birjolata setinegen song rulyq aitys ta ómir sýruin toqtatyp, yaghni, dәstýr ýzilip, qazirgi aitys basqasha mazmúnda, ózgeshe bitimde qalyptasqany ayan.

Ghalymdar tarapynan «halyqtyq roman»  (B.Kenjebaev), «sujetti poema» (E.Ysmayylov) dep baghalanghan, elding túrmys-tirshiligi, ómir-salty, ruhany mәdeniyetinen mol maghlúmat beretin  revolusiyadan búrynghy dәstýrli týre men sýre aitystar janrishilik týrlerge, mazmúngha, kórkemdik tәsilderge asa bay bolatyn. Negizinen qyz ben jigit aitysynyn, sonymen birge keybir kólemdi sýre aitystyng janrishilik týrlerine júmbaq aitys, din aitysyn jatqyzugha bolady. Júmbaqty aitysta aqyndar bilim synasu ýshin tәsil etip te qoldanghan, onday kezde saual men jauap tosyn da kýrdeli bolghan, al key jaghdayda jas aqyndar qayymdasu kezinde ýlkenderden qúlaq týrip ýirengen júmbaqtardy, diny filosofiyalyq súraqtardy bir-birine qoyatyn bolghan jәne oghan daghdyly jauap beriletin. Mәselen, «Qyz Bolyq pen Elentaydyng aitysynda» әlemning jaratylysy turaly jauap-súraqtarda sol dәuirdegi adamdardyng kosmos turaly bayyrghy dýniyetanymy (mifologiyasy) tanbalanady, bir sózben aitqanda júmbaq aitys pen din aitysy belgili dәrejede tyndaushynyng tanym kókjiyegin keneytuge, olardyng bilim dengeyin úshtaugha qyzmet etken deuge bolady.

Júmbaq aitys turaly M.Jarmúhamedúly «Ásirese qyz ben jigit aitystarynda әuel bastan aitys týiini júmbaqpen sheshilip kelgen. Múnda kóbine-kóp aitqan júmbaqty jigit sheship, qyz jol beru (jýzik, saqina, oramal) dәstýrimen ayaqtalatyn bolghan. Búl - ara-túra aqyndyq qaghysulardan da boy kórsetip otyrady («Shóje men Kempirbay»). Búlardan tys bizde bastan-ayaq birynghay júmbaqqa qúrylatyn aitystar da mol. («Áset pen Yrysjan», «Áubәkir men Qúlymbet», «Saparghaly men Núrjan», «Shәkey sal men alty aqyn», «Yrysty men on alty aqyn», t.b.) Sondyqtan búl kýrdeli mәsele aitystaghy kórkemdik qúral, beyneleu tәsili retinde arnayy toqtaludy qajet etedi», - dep jazady.  (Jarmúhamedúly M. Aytys ólenderining arghy tegi men damuy. Almaty, 2001. 232-b.) Sonymen, júmbaq aitys kóbinde qyz ben jigit aitysynyn, qaghysulardyng qúramyna enetin kórkemdik erekshe  bir tәsil deuge bolady.

Jazba aitysty negizinen bir-birinen jyraqta otyrghan oqyghan  aqyndar ózara bilim dәrejesin synau, el ómirindegi qayshylyqty mәseleni qozghau  ýshin qoldanghanymen aitystyng basty qasiyeti suyrypsalmalyq sipattan, әn-әuezden  ada bolghandyqtan búl týr halyq búqara arasyna asa keng jayyla qoymaghan.  M.Áuezov tilimen aitsaq «Osylaysha, jazyp alyp aitysu týrinde: «Dayyr molda men Mәshhýr Jýsip aitysy», «Qojahmet pen Áubәkir aitysy», «Núrjan Naushabaev aitystary» siyaqty jazba aitystar tuady. Biraq búl ýlgiler jazba әdebiyet múrasy bolghandyqtan biz taza foliklor kólemindegi, janryndaghy aitystargha olardy qosyp teksermeymiz».

Teginde, Mәshhýr Jýsip Kópeyúly, Súltanmahmút Torayghyrov, Mirjaqyp Dulatúly sekildi aqyndar әdeby shygharmalarynda aitysty kórkemdik tәsil etip qoldanghan, múndaydy avtorlyq әdeby shygharma deuge bolady.  Al, mysal aitys týrinde iyesi hayuanmen, nemese aqyn dombyrasymen aitysady. Mysal aitysta  eki aqyn jekpe-jekke týspeydi,  tek bir adam eki keyipkerding atynan ózi sóileydi (S.Qasqabasov). Álbette, búnda  eki keyipker bar, eki  aitysker joq, yaghny aitys formasy mysal janrynda әdis retinde qoldanylyp otyr, sol sebepten búny ghalymdar shartty týrde ghana aitys ýlgisine engizedi.

Sonymen, osy aitqan jayttargha sýiene otyryp, aitysty bylaysha saralap, janasha jikteudi  úsynamyz:

1. Ádet-salt aytysy: a)Bәdik,  ә) Óli men tirining aitysy,  b)  Jar-jar, v) Qyz ben jigit aitysy (Qayymdasu) g) Qaghysular  ýlgisindegi aitystar.

2. Aqyndar aitysy: a) Ru aitysy (Revolusiyagha deyingi aitys) ә) Qazirgi kýngi aitys (Televiziyalyq aitys).

Eskeretin eleuli jayt, júmbaq aitys, din aitysy ­- búlar jeke dara janrlyq týr emes, negizinen  aitys ishinde kezdesetin janrishilik týrsheler, naqtyraq aitqanda kórkemdik tәsilder deuge bolady. Mәselen,  qyz ben jigit aitysynda nemese qaghysuda júmbaq aitys ta, din aitysy da qoldanylady. Búl ýlgilerdi kóbinde oqyghan shayyrlar bilimin bayqatu ýshin jazbasha aitystarda kóp paydalanghany bayqalady. S.Múqanov «Bertin, qazaq eli islәm dinine erkin aralasqan kezde, arab әrpimen hat tanyghan kezde, búrynghy auyzsha aitysqa jana týr qosyldy, ol - qaghazgha jazyp aitysu» dep jazady. Búl turaly foliklortanushy ghalym Sh.Kerim  «Aytystyng bir irgeli tarmaghy hat arqyly damydy desek,  olardyng ishinde júmbaqpen keletinderi de az emes. Múnday jarasymdy dәstýr әsirese, Qaratau boyy men Syr sýleyleri arasynda keng óristegen. Hatta keyde bir júmbaq kelse, keyde birneshe týidekti júmbaqtar bolady. Mәselen, Qojahmet Kerderi Áubәkirge birden jeti júmbaq joldasa, Malabay Rahymjan 1923 jyly Myrzaúly Ybyrashqa ýsh óleng júmbaq jiberedi. Saparghaly men Núrjannyng qaqtyghystary da hatpen bolghandyghyna eki aqynnyng sóz saptastary kuә. Núrjan -­ jasyrushy, Saparghaly - sheshushi. Búl aitystyng aldynghylardan ózgesheligi - birneshe júmbaqty biraq jazyp jibermeui, ózining júmbaghynyng dúrys sheshilgenine kózi jetken song ghana kelesisin jazuy. Hatpen kelgen júmbaq astaryn tap basu ýshin aqynnyng oilap-tolghanuyna mýmkindik mol. Demek, aitystyng búl týri auyzsha suyryp salumen bolatyn aitysqa qaraghanda jenil», - dep jazady.

M.Jarmúhamedúly atap ótken «Saparghaly men Núrjan», «Shәkey sal men alty aqyn», «Yrysty men on alty aqynnyn» júmbaq aitystary Syr sýleyleri arasynda oryn alghan, demek belgili bolghanday negizinen  búnday júmbaq aitys jazbasha oryndalyp әdeby qoltanbagha ie bolghandyqtan da  osynau  ýlgilerdi auyz әdebiyetin miras etetin dәstýrli suyrypsalma aqyndar aitysyna jatqyzyp taldaudyn, osy ayagha syidyryp jeke týrge jikteuding qajeti tipti joq ekendigi týsinikti.

Álbette, mysal aitys kóbinde bir aqynnyng ózi shygharghan eki day pikiri, múnda eki adam qatyspaghandyqtan klassikalyq aitys deuge taghy bolmaydy, búl kenirek qaraghanda aitys ýlgisine salyp  eki keyipkerdi sóiletetin әdebi  erekshe bir týr deuge bolady. Suyrypsalma dәstýrden alshaqtap, әdebiyet tuyndysyna ainala bastaghan osynau eki ýlgi turaly ghalym Á.Qonyratbaev «Keshteu tughany - júmbaq jәne mysal aitysy bolsa, onda jazba stiyli basym» dep  baysaldy uәj bildiredi.

Ádet-salt aitysy men aqyndar aitysy salasyn jaqyndatyp túrghan kýrdeli qasiyetke ie aralyq buyn - qayymdasu (qaghysu). Búl týrding әdet-salt aitysyna jaqyn bolu sebebi - múnda aitysu rәsimin oryndaugha tap bolghan eki jas kóbinde júrtqa belgili qalypty qaytalaularmen (refren), daghdyly, jattandy shumaqtarmen (alghashqy eki jol ortaq bolyp otyrady) qayymdasady, suyrypsalmalyq qasiyeti solghyn. Taghy bir bayqalatyn jayt,  búnda eki jas aitysu joralghysyn ótegenimen ghúryptyq qanday bir rәsimnen shynymen alshaq, toptyq emes jeke ónerpazdyqqa birsypyra jaqyndaghan.  Belgili aitystanushy ghalym M.Jarmúhamedúly dәp basyp kórsetkendey  búl týr qasang qalyptaghy әdet-salt aitysynan damyghan erkin óner suyrypsalma aqyndar aitysyna ótetin kezendik saty deuge әbden bolady.

Ru aitysy, rushyldyq aitys degen jikteu  M.Áuezov, Q.Júmaliyev, Á.Qonyratbaev enbekterinde kezdeskenimen  keyingi  zertteulerde Sovettik iydeologiya qysymy saldarynan  búl atau, múnday jikteu yghystyrylghan bolsa kerek.  Rasynda aqyndar aitysynyng qalyptasyp damu tabighatynyng birinshi kezeni ru aitysy dәuirimen sharyqtau shynyna jetip tejelip qap, kelesi kezekte osy kәsiby óner qazirgi televiziyalyq aitysqa úlasqany kórinip túr.

Aqedil Toyshanúly,

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

M.Áuezov atyndaghy óner

institutynyng ghylymy qyzmetkeri

«Abay-aqparat»