Sәken KÓKENOV. Ereuil atqa er salghan Isatayday er qayda?!
Qazaqtyng arghy-bergi tarihynda auyz toltyryp aitarlyqtay anghal da qaysar, halyq qamyn kózdegen qaharman, azattyq ýshin alysqan batyrlar az emes. «Ereuli atqa er salyp, egeuli nayza qolgha alyp» qylysh sermegen, elining azattyghy jolynda qúrban bolghan sol esil erlerding biri Isatay Taymanúly edi. Bókey ordasy men Kishi jýzding batys bóligin qamtyghan azattyq kóterilisining basshysy, Aghatay batyrdyng úrpaghy Isatay Taymanúlynyng tughanyna biyl - 220 jyl!
Jyl basynan beri batyrdyng mereytoyyna arnalghan sharalar elimizding әr týkpirinde atalyp ótip jatyr. Jazdyng songhy kýnderinde Isatay Taymanúlynyng kindik qany tamghan tughan topyraghynda arnayy as berilse, ózge aimaqtarda osy taqyrypta әdebiy-mәdeny sharalar, ruhany jiyndar úiymdastyryluda. Juyrda Almatyda Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde elimizding Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan «Tarih jәne túlgha. Isatay Taymanúly» atty respubliykalyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya bolyp ótken edi. Oghan tarihshy ghalymdar men jas zertteushiler qatysyp, әleumettik tendik, últ-azattyq ýshin bolghan kýres taqyrybyn ghylymy túrghydan talqylady. Konferensiyanyng maqsaty últ tarihynda qazaq búqarasyn ózining tabighiy-tarihy jәne zandy qúqy ýshin maqsatty úiymdasqan kóteriliske alyp shyqqan qaharman da kemenger túlgha Isatay Taymanúlynyng tarihy beynesi arqyly jas úrpaqtyng sanasynda tarihy talgham qalyptastyru edi.
Qazaqtyng arghy-bergi tarihynda auyz toltyryp aitarlyqtay anghal da qaysar, halyq qamyn kózdegen qaharman, azattyq ýshin alysqan batyrlar az emes. «Ereuli atqa er salyp, egeuli nayza qolgha alyp» qylysh sermegen, elining azattyghy jolynda qúrban bolghan sol esil erlerding biri Isatay Taymanúly edi. Bókey ordasy men Kishi jýzding batys bóligin qamtyghan azattyq kóterilisining basshysy, Aghatay batyrdyng úrpaghy Isatay Taymanúlynyng tughanyna biyl - 220 jyl!
Jyl basynan beri batyrdyng mereytoyyna arnalghan sharalar elimizding әr týkpirinde atalyp ótip jatyr. Jazdyng songhy kýnderinde Isatay Taymanúlynyng kindik qany tamghan tughan topyraghynda arnayy as berilse, ózge aimaqtarda osy taqyrypta әdebiy-mәdeny sharalar, ruhany jiyndar úiymdastyryluda. Juyrda Almatyda Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde elimizding Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan «Tarih jәne túlgha. Isatay Taymanúly» atty respubliykalyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya bolyp ótken edi. Oghan tarihshy ghalymdar men jas zertteushiler qatysyp, әleumettik tendik, últ-azattyq ýshin bolghan kýres taqyrybyn ghylymy túrghydan talqylady. Konferensiyanyng maqsaty últ tarihynda qazaq búqarasyn ózining tabighiy-tarihy jәne zandy qúqy ýshin maqsatty úiymdasqan kóteriliske alyp shyqqan qaharman da kemenger túlgha Isatay Taymanúlynyng tarihy beynesi arqyly jas úrpaqtyng sanasynda tarihy talgham qalyptastyru edi.
Bilim quyp, el isine erte aralasqan Isatay
Isatay batyr 1791 jyly qazirgi Atyrau oblysy Qyzylqogha audany Taysoyghan qúmyndaghy Tayman jaly degen jerde dýniyege kelgen. IY.Taymanúlynyng tórtinshi atasy Aghataydyng esimi qalmaqtargha qarsy soghysta kórsetken erligi ýshin Berish ruynyng úranyna ainalghan. Isataydyng el isine erte aralasyp, kemeldenuine Taymannyng inisi Jabal Begalinning kóp kómegi tiyedi. Ol kisi oryssha oqyghan, әjepteuir sauaty bar adam bolghan. 1808 jyly Jabal bastaghan Begәli auyly Jayyqtan ótip, Bókey hannyng qarauyna kiredi. Han oryssha sauatty, sayasattan habary bar, halyq aldynda bedeldi Jabaldy berish auylyna starshina etip qoyady. Jabal qaytys bolghannan keyin onyng ornyna starshina retinde Isatay Taymanúly bekitiledi.
Han Bókey Isataydyng basqaruyna Kaspiy tenizining soltýstik jaghalauyndaghy Qaraqamys, Kýigin, Kóldenen, Baysary, Kemeli araldaryn beredi. Osylaysha, jasynan alymdy, sózge sheshen, birbetkey, ójet, qara qyldy qaq jaratyn әdil Isatay 21 jasynda Berish ruynyng starshinasy bolyp el basqarady, Ordadaghy bedeldi adamdardyng birine ainalady.
Isataydyng kýn sanap el arasynda bedeli asyp bara jatqanyn kóre almaghan han tóniregindegiler onyng bedelin týsiru ýshin týrli qastandyqtar oilastyryp, qara kýie jaghumen ainalysyp ketedi. Sonyng saldarynan bas- ayaghy tórt-bes jyldyng ishinde birinde «starshyn Ótemis Qúlmaniyazovty tonady» degen, ekinshisinde «kisi óltirdi» degen jalamen týrmege qamalady. Onyng alghashqysynan aqsha berip qútylsa, ekinshisinen Orynborgha konvoymen aidalyp bara jatqan jerinde esebin tauyp, qashyp ketedi.
Isatay kóterilisining payda boluy
Búl kezde Qazaq handyghynyng ishki isine tikeley aralasa bastaghan Resey otarshylary qazaqtardyng qúnarly jerlerin tartyp alyp, ózderin syrtqa quady. Oral kazak-orystary Jayyq boyyn iyemdenip alady. Múnday qysymshylyqty Isatay starshina bolyp jýrgen berish ruy da kóredi.
1833 jyly mausym aiynda Jәngir han osyghan deyin IY.Taymanúly basqaryp kelgen Kaspiy tenizining soltýstik jaghalauyndaghy shóbi shýigin, suy mol bes araldy zorlyq-zombylyghymen aty shyqqan saudager Qarauylqoja Babajanovtyng biyligine berip, búryn Isataydyng qarauynda bolghan eldi sharuashylyqqa qolaysyz, suy da, shóbi de az, qúm basqan Myntóbege audarady. Jәngir han Jayyq boyyndaghy rulardy ekige bólip, birin qayyn atasyna, ekinshisin ozbyr Qarauylqojagha basqartyp qoyady. Búl jaghday joqshylyqtan ashynghan sharualardyng ashu-yzasyn tudyrdy. Isatay hannan Qarauylqojanyng ozbyr biyligine tyiym saluyn talap etedi. Búghan ashulanghan han Isataydyng ýnin óshiru ýshin bes jýzdey (key derekterde 800) jasaqpen Qarauylqojany attandyrady. Olardy Isatay batyr 200 jigitpen kýtip almaq bolady. Betpe-bet shayqasqa kelgende Isataydyng batyr jigitterine shamasy kelmeytinin bilip, Qarauylqoja keri qaytady. Búryn eshkimnen tauy shaghylmaghan, qaramaghyndaghy elge degenin istep әdettengen Qarauylqojanyng Isataylargha eshtene istey almauy býkil Bókey handyghyna taraydy. Osydan keyin-aq ozbyr minez Qarauylqoja men Balqy biyge baghynudan qashqan, ýstem tapqa yzasy kernegen sharualar toby әr jaqtan Isatay batyrdyng qol astyna jinala bastaydy. Ishki Ordada patsha ókimetining otarlyq mýddesin iske asyrushy hannyng halyqqa jasaghan ozbyrlyghyna IY.Taymanúly әu bastan qarsy bolady. Onyng qol astyndaghylargha hannyng әmiri jýrmeydi, al Isatay batyrgha Jәngirding әli kelmeydi. Hannyng tónireginde negizinen tóreler, biyler, qojalar, moldalar jәne solargha ergen az ghana halyq qalady.
Múnyng ayaghy tarihtan belgili 1836-37 jyldardaghy Bókey ordasyndaghy sharualardyng feodaldyq qanau men patsha ókimetining otarlau sayasatyna qarsy kóterilisine úlasady. Kóterilis býkil halyqty qamtidy. Ártýrli alym-salyqtan kýizelgen, jayylym jerden aiyrylghan, kazak әskerleri men jergilikti feodaldardyng eki jaqty ezgisinen әbden shydamy tausylghan búqara halyqtyng narazylyghy arta beredi, qoldaryna qaru alyp, kóteriliske shyghady.
Jәngir hannyng jәne basqa da feodaldardyng halyqqa jasap otyrghan qysymshylyghy turaly IY.Taymanúly bastaghan bir top starshina Orynbordaghy Shekara komiyssiyasyna, tipti gubernatordyng ózine talay ret aryzdar da jazady. Biraq odan eshqanday da qorytyndy shyqpaydy.
1836 jylghy mausymnyng sony men shilde aiynyng basynda IY.Taymanúly bastaghan shaghyn top hangha halyq talabyn jetkizu ýshin Tasobadan Jasqúsqa attanady. Isataylardyng kele jatqan habaryn estigen Jәngir han Astrahani әskery gubernatorynan Ordany qorghau ýshin әsker jiberudi súraydy, sonymen birge uaqyt útu maqsatynda Isataylardyng talaptaryn bilu ýshin olargha ózining senimdi adamyn jiberedi. Isataylar oghan Q.Babajanovty, B.Qúdaybergenovti qyzmet oryndarynan bosatu turaly jәne Isataydyng ýlken úly Jaqiyanyng qolymen jazylghan basqa da talaptardy tapsyryp, keyin qaytady.
1837 jyldyng jazynda Isatay batyr bastaghan kóterilis býkil Bókey handyghyna taraydy. Jәngir han men onyng ainalasyndaghylargha narazylardyng bәri Isataydyng ainalasyna jinalady. Kelgen jigitter atpen, azyq-týlikpen, qaru-jaraqpen qamtamasyz etiledi. Osylaysha, IY.Taymanúly belgili bir tәrtipke negizdelgen azamattyq jәne әskery úiymnyng basshysyna ainalady.
1837 jyldyng 16 qyrkýiegi kýni Isatay batyr bastaghan 200-den astam sarbaz halyqqa әbden jek kórinishti Qarauylqoja Babajanovtyng auylyn shabady. Odan alynghan mal men dýniye-mýlik sharualargha taratylyp beriledi. 1837 jylghy 17 qazanda kóterilisshiler Balqy Qúdaybergenovtin, súltan M.Shókinning auyldaryn shauyp, han ordasy Jasqúsqa birte-birte jaqynday týsedi. IY.Taymanúlynyng ýlken qoldy basqaryp, Jasqúsqa kele jatqandyghynan habardar Jәngir han Orynbor jәne Astrahani әskery gubernatorlaryna dereu hat jazyp, ózin qorghauyn súraydy. Bókey handyghyndaghy sharualar qozghalysynyng janghyryghy Resey astanasy - Sankt-Peterburgke de jetedi. Imperator IY.Taymanúly bastaghan «býlikshilerdi» qatang jazalaudy talap etedi. Han ordasyn qorghaugha Astrahaninan podpolkovnik Aliyev, al Orynbordan podpolkovnik Geke basqarghan zenbirektermen qarulanghan әskerler attanady.
Tarazy basyn tónkergen sheshushi shayqastar
Kóp úzamay Isatay batyr bastaghan 2000-nan astam qol han ordasyn qorshaydy. Isti qantógispen emes, kelissózben sheshpek bolghan olar aldymen han elshilerimen, keyin Gekening elshilerimen nәtiyjesiz kelissóz jýrgizedi.
Mahambet, Ýbi, Segizseri jәne basqa da batyrlardyng «han ordasyn shabayyq» degen úsynysyn Isatay qabyldamaydy. Sebebi dәstýrde ordagha shabu jaman yrymgha baghalanatyn, onyng ýstine ordany shapqan kýnning ózinde de patsha ókimeti olardy tynyshtyqpen jýrgizbeytindigin, óitkeni Jәngir hannyng artynda patsha ókimeti men onyng jazalaushy әskerleri túrghandyghyn jәne sol әskerlerge qarsy túrarlyqtay ózinde kýshting joqtyghyn eskergen Isatay batyr halyq talabyn hangha, bir jaghynan, aibarmen, ekinshi jaghynan, kelissóz arqyly oryndatugha kýsh salady.
Han Jәngir shaqyrtqan patsha әskeri men Isatay batyrdyng iriktelgen 500 sarbazynyng arasyndaghy sheshushi úrys 1837 jyly 15 qarashada Tastóbe degen jerde bolady. Kóterilisshiler qanshama erlikpen shayqassa da, úrystyng taghdyryn zenbirekter sheshedi. Osy úrysta Isataydyng Mylqym degen әieli, Aqay atty balasy qaza tabady. Tastóbedegi shayqasta kóterilisshiler jaghynan 60-qa juyq adam óledi. Isatay batyrdyng ong qolyna oq tiyip, astyndaghy aty jaralanady. Osy úrystaghy kóterilisshilerding erligine podpolkovnik Gekening ózi de qayran qalady. Ol Orynbordaghy әskery gubernatorgha «Isataylardyng ózderi men otbasyn qorghaymyn dep shamadan tys erlikke, zenbirekke qarsy shabuylgha baruy olardyng sonshama ashynghandyqtaryn kórsetedi» dep jazghan.
Isataydyng ólimi
Tastóbede qolgha týspegen Isataydyng basyna, ony tiridey ústaghangha 500 kýmis aqsha tigiledi. Alayda uәde etilgen aqshanyng qomaqtylyghyna qaramastan, ony eshkim ústap bermeydi. Kerisinshe, halyq ony jәne onyng sarbazdaryn qajetti azyq-týlikpen, kólikpen qamtamasyz etip otyrdy.
Ishki Ordada bytyrap jýrgen kóterilisshilerding basyn biriktiruding mýmkindigi joq ekendigin týsingen IY.Taymanúly bir top joldasymen birge Kishi jýzge ótip ketu ýshin Jayyqtyng qatuyn kýtedi. 1837 jyldyng 12 jeltoqsanynan 13-ine qaraghan tanda ózining eski dosy Qúraq Mayabasovtyng kómegimen IY.Taymanúly bastaghan 38 adam úiytqyp soqqan borandy paydalanyp, qazirgi Mahambet audanyndaghy Sarytoghay eldi mekeninen sәl tómen manda Jayyqtyng shyghys betine - Kishi jýzge ótedi. Olar qaranghylyq pen borannyng kómegimen arttarynan ilese qughan kazaktar men Baymaghanbet súltannyng adamdaryn adastyryp, ýsh topqa bólinip, Taysoyghan jaqqa bet alady.
Kishi jýzge ótken IY.Taymanúly bastaghan shaghyn top osy jerde patsha ókimetining otarlyq sayasaty men súltan Baymaghanbet Ayshuaqov bastaghan jergilikti feodaldardyng qarapayym halyqty ezip-janshuyna qarsy azattyq kýresti úiymdastyrugha kirisedi.
Isatay batyr men aqyn Mahambet býkil Kishi jýzdi aralap, patsha ókimetining otarlyq sayasatyn jәne solardyng qolshoqpary - handar men súltandardyng halyqqa jasap otyrghan ozbyrlyghyn sharualargha týsindirip, olardy qoldaryna qaru alyp, ózderining azattyghy ýshin kýreske shyghugha shaqyrdy. Sol maqsatpen Isatay Mahambetpen birge Manghystaugha baryp, onyng biyleushisi Q.Esimovpen kýsh biriktiruge uaghdalasady Sonymen birge Hiua hany Qayypqaly Esimovke patsha әskerlerin toytaru ýshin 20 myng әsker beruge uәde etedi.
IY.Taymanúly bastaghan kóterilisshilerge batyr Jolaman Tilenshiyev, by Jýsip Qúlanov bastaghan sarbazdar qosylady. Aday, Sherkesh, Taz, Shómekey, Tabyn, Kete rularynan Isatay men Q.Esimovting qol astyna 3000-day adam jinalady.
Patsha ókimeti IY.Taymanúlynyng basqaruymen Kishi jýzding batys bóliginde bolyp jatqan halyq narazylyghynyng odan әri órshuinen qauiptenip, ony basudyng qamyna kirisedi. Óitpegen jaghdayda búl kóterilis Kishi jýzge qaray jaqyndap kele jatqan Kenesary Qasymov basqarghan últ-azattyq kóteriliske úlasyp, patsha ókimetining otarshyldyq ezgisine qarsy halyq-azattyq soghysqa ainaluy әbden mýmkin edi. Osyny eskergen Orynbor general-gubernatory 1838 jylghy shilde aiynyng basynda podpolkovnik Geke basqarghan zenbirektermen qarulanghan әskerlerdi Isataylargha qarsy attandyrady. Sonymen bir mezgilde Gorsk qamalynan bir top әskerdi bastap Baymaghambet Ayshuaqov ta shyghady. Jazalaushylardyng eki toby 10 shildede Ýlken Qobda ózenine jaqyn jerde kezdesedi.
Baymaghambet súltan әdeyilep jibergen Balta degen aldaushynyng sózine senip qalghan anghal Isatay batyr qasyna 500 sarbaz alyp, súltan B.Ayshuaqovtyng auylyn shappaqshy bolyp, negizgi qoldan bólinip shyghady. Jazalaushy әskerlerding kelip jetkendiginen beyhabar Isataylar toby 1838 jylghy 12 shilde kýni Aqbúlaq ózenining jaghasynda Geke men Baymaghambet súltannyng birikken әskerining ýstinen shyghady. Ásker kýshi jaghynan teng emes shayqasta Isatay batyr bastaghan kóterilisshiler asqan erlik kórsetedi. Alayda múnda da Tastóbedegi siyaqty úrys taghdyryn zenbirekter sheshedi. Aqbúlaq ózenining jaghasyndaghy keskilesken shayqasta Isatay batyr da, onyng 16 jastaghy úly Ospan da qaza tabady. Osy shayqastyng basy-qasynda bolghan Isataydyng 14 jastaghy úly Dosmaghanbet astyndaghy atynyng jýiriktigi arqasynda Mahambetpen birge jau qolyna týspey, qútylyp ketedi.
Isatay batyr 12 shilde kýni qapylysta qaza tapqannan keyin, kóterilis odan әri damymay, sarbazdar jan-jaqqa bytyrap ketedi. Osylaysha, bas-ayaghy alty aigha jetpeytin qysqa uaqytty qamtyghan, aumaghy men sarbazdardyng sany jaghynan Bókey handyghyndaghy kóterilisten asyp týsetin, býkil Kishi jýz dalasyn dýr silkintken batyr Isatay Taymanúly bastaghan halyq-azattyq kóterilis jeniliske úshyraydy.
Isatay batyr bastaghan kóterilisting jeniliske úshyraghany anyq. Alayda dәl osy dýmpuden keyin halyqqa qoyylatyn alym-salyqtyng mólsherin jyldan-jylgha kótere beruge shek qoyyldy; patsha ýkimetining kóterilisti qoldaghan qazaq auyldarynyng starshyndarymen sanasuyna tura keldi.
Býginde Isatay kóterilisi taqyrybyna qalam tartqan keybir tarihshylar, jurnaliysterding Jәngir men Isatay, Baymaghambet súltan men Mahambet arasyn «tabystyru», «jarastyru» әreketi bayqalady. Jalpy, qazirgi kýni Istay men Mahambet kóterilisining tarihy baghasy әrtýrli berilip jýr. Mәselen, konferensiyada professor Ázimbay Ghaly tarapynan Isatay men Mahambet Jәngir han jýrgizgen reformagha qarsylyq kórsetti, yaghny olar konservativtik ústanymda boldy, al eger qazaq qoghamy Jәngir han úsynghan jolmen ketkende býgin biz shamamen Chehiya siyaqty europalyq memleketting dengeyinde bolatyn edik degen tújyrym da aityldy. Jalpy, múnday pikir búdan búryn da jazylyp jýr. Mәselen, M.Qúlkenov pen R.Otarbaevtyng Jәngir hannyng ómiri men qyzmetine arnalghan kitapta jazylghan.
Búghan tarihshy ghalym Mәmbet Qoygeldining aitar qarsy uәjderi mynaday: «Birinshiden, Isatay Taymanúly men Jәngir hannyng ózara arpalysynda hannyng jengeni kýmәn tudyrmasa kerek. Qazaq jerine entelep enip kele jatqan «europalyq» biylik birjola ornady. Búl Jәngir han partiyasynyng jenisi emey ne?! Olay bolsa, Qazaqstan osy biylik jaghdayynda Chehiya jetken dәrejege nege jetpedi? Ekinshiden, Jәngir hannyng aghartushylyq qyzmeti tarih ghylymynda joqqa shygharylmaydy. Al biraq onyng sayasy jәne ekonomikalyq qyzmetin asyra baghalap, búqara halyq mýddesine jasaghan qiyanatyna kóz júmu qanshalyqty negizdi bola qoyar eken? Ýshinshiden, Isatay men Mahambetti europalyq ústanymdaghy Jәngir hannyng reformatorlyq qyzmetin týsine almaushylar retinde kórsetu búl kezinde bolishevikterding Alash qayratkerlerin tabighy últ mýddesin qorghaushylar retinde emes, retrogradtar retinde aiyptauyn eske salady. Osyghan oray mynany aitugha tiyispin: Isatay men Jәngir han arasyndaghy eges - qazaq qoghamynda, onyng ishinde kishi jýz auqymynda búrynnan kele jatqan, yaghny Esim han men Syrym batyr, Jantóre han men Qaratay súltan arasyndaghy ózara teketiresting tabiyghy jalghasy».
Qazaq qoghamynan HIH ghasyrdyng alghashqy jartysynda-aq әleumettik әdiletsizdikke qarsylyq kórsetip, han men onyng suzeren-qamqorshysy - imperiyalyq biylikten aqyryp tendik súraghan Isatay siyaqty úly túlghanyng shyqqanyn maqtanysh tútqanymyz әbden oryndy da, negizdi. El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Mahambet Ótemisúlynyng tughanyna 200 jyl toluyna arnalghan jiynda búl tarihy oqighagha: «Qazaq halqynyng ózining jer betinen joghalyp ketpey, irgeli el retinde saqtalyp qalghany - onyng erkindik sýigish erik-jigerinin, asqaq ruhynyng arqasy. Osy jolda arghy-bergi zamandarda oryn alghan bas kóterulerdin, qozghalys - kóterilisterding arqasy. Eli men jeri ýshin janyn pida etken bozdaqtardyng arqasy. Isatay men Mahambet basqarghan halyq qozghalysy solardyng biri emes, biregeyi», - dep bagha bergen bolatyn. Endeshe biz býgin Isatay Taymanúlynyng biyik ruhy aldynda basymyzdy ie otyryp, ótkenge salauat aityp, Isatay armandaghan zamannyng endi kelgenin, qanshalyqty auyr kezenderdi basynan keshirgenimen, qazaq eli ózining negizgi, basty qúndylyqtaryn saqtay bilgendigin senimmen aita alamyz.
Mәmbet QOYGELDI, tarih ghylymynyng doktory, professor:
- Isatay Taymanúly men Mahambet Ótemisúly - qazaq tarihy kóshindegi kezdeysoq, tek bir kezenge ghana tәn ótkinshi túlghalar emes, kótergen qoghamdyq jýgi men jeke azamattyq ýlgisi túrghysynan últ jadynda mәngi saqtalatyn qaytalanbas qúbylystar. Óitkeni olar óz ghúmyrlaryn arnap, ornyqtyrugha kýsh salghan qúndylyqtar, yaghny halyqtyng óz ishindegi әleumettik tendigi, sonday-aq ózge júrttan tәuelsizdigi esh uaqytta manyzyn joghaltqan emes.
Áriyne, Isatay Taymanúly túlghasyn onyng artynda túrghan qalyng júrtynan, sol elding san ghasyrlyq mәdeniyetinen bólip alyp qarau mәselening tabighatyna qiyanat jasaumen teng bolar edi. Mine, osy túrghydan alghanda, Isatay Taymanúly men Mahambet Ótemisúly - HIH ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy qazaq azattyq qozghalysynyng kósh bastaushylary ghana emes, sonymen birge últtyq mәdeniyet pen elitanyng osy mezgildegi dәreje, dengeyin anyqtaushy tarihy qúbylystar.
Kóterilisting basyna Isataymen birge, Mahambet siyaqty iri túlghanyng kelui kezdeysoq qúbylys emes. Ol sol tarihy mezgildegi qazaq qoghamynyng ruhany әlemining tereninde jýrip jatqan ghalamat silkinisterding kórinisi edi.
Birinshiden, Isatay qozghalysyn HIH ghasyrdyng alghashqy jartysynda býkil qazaq eli kólemin qamtyghan ondaghan reseylik ekspansiyagha qarsy qozghalystar konteksinde ghana tura týsinip, baghalau mýmkin. Ol - sózsiz, ózining shyghu negizi túrghysynan reseylik ekspansiyanyng nәtiyjesi.
Sonymen birge Isatay men Mahambet kóterilisining sol tarihy mezgildegi ózge qarsylyqtardan bólip túrghan basty bir ereksheligi bar. Ol kóterilisting ashyq ta aiqyn «qara qazan, sary balanyn» qamyn jegen búqaralyq sipat aluynda edi. Búdan búryn qazaq jerinde birde-bir quatty qoghamdyq qozghalys múnday aiqyn әleumettik, anyghyraq aitqanda, taptyq sipat alghan emes.
Avtor: Sәken KÓKENOV
Abay OMAROV (kollaj)