– Arghy búryshta jatqan shal ólip qalypty…

Jasamys dәrigerding tasasyna tyghyla, әldekimderden jasqanghanday basynqy sóilegen jas qyzdyng qúmyghynqy ýnin estudey-aq estisem de eleng etuge shamam jetpedi. Jayshylyqta bolsa kónil bildiruge, qaza artyna qayyr aitugha asygharym bar-dy. Alayda býkil bolmysym ainaladaghy qybyr-jybyrdan shyghandap, qúpiya bir kýshting qúshaghynda talyqsyp jatqan shamada yryqsyzdyq auanyna baylanghan erik-jigerding eshtenege qayyrylar qalyp tanyta qoymaghany naq. Dәl osy mezette bireuge birdene demek túrmaq ózimning tiri ekenimdi ýstimnen tónip túrghandardyng olay bir, bylay eki audara qaraghanyna bylq-sylq etken denening әli de iykemge keletinin bayqaghanym, sonsyn anda-sanda auyrlay alghan demning syrtqa shyghar tústaghy ýzik-ýzik syrylyn sezingenim dәtke quat-ty. Al, qalghany… qalghany tirlik ýstindegi bey-berekettikting ýzilip bitpes úshyghy ghana edi.

Solay bola túra, bólmedegi esi kiresili-shyghasyly pende balasy jalghyz men emes ekenine kózim jetedi. Oghan beti-bastaryn túmshalap alghan dәrigerlerding әrige bir, berige eki yghysa jýrip jasaghan qam-qareketteri aighaq. Ana kereuettegige birshama ayaldap, myna tósek-oryndaghygha úzaqtau ýnilgender naqtylyqqa jýgine almaghanyn ishine jasyra, endi basqa bir aurudyng ainalasyn qobyrsytugha әues-ti. Osyghan salsan, ýmit pen kýdik arpalysynyng әli de úzaqqa sozylaryna kýmәn keltirmeysin. Tek, sony jaqsylyqqa ainalghay degen tilekpen kórpege tyghylugha asyghatynyng sondyqtan. Búl, bir jaghynan, myna dýniyedegi bolyp jatqandardan ózinshe jasyrynbaq bolghanyndy kórsetse, ekinshi jaghynan, shyrqyraghan shybyn janynnyng shynghyrysyn basqa bir әlemge alyp barugha erterek ekenin dәleldeuge tyrysqanynnyng emeksisi.

Júmbaghynyng ózi sonda, qansha qina­lyp jatsa da manaydaghylardyng ynyrsyghan ne ynqyldaghan qinalysyn qúlaghym shala almay qormyn. Bәlkim, qazaqy shydamdylyq sheginen, әlde ómir men ólim arasyndaghylardan әl joghalghan, әiteuir ishtegi alay-dýleyding júbanyshyn qanshama baqsam, sonshama pýshәimandyqtyng qazyghyna at baylaymyn. Eng qúrymasa, bir syrqat «janym!» dep ynyransa, nemese bastan-ayaq túmshalanghan dәrigerlerding tym qúryghanda bireui «Allam-ay!» dep tәubasyna jyghylsa, boyymdy ensergen býkil alapat ensesin týsirip, dýniyening kendigin seziner shaq qylang beretindey-di. Joq, múnyng biri de joq qazir. Aqzerdi qapysyz shalghan qyrsyqtyng uaqyt óte bas qayyru ornyna shalqalay jatyp alyp sanyn shapattay syqylyqtap kelip kýletinin qaytersin. Jayshylyqta ózinshe aidy alaqanyna qondyrmaq bolyp kýpingen adam degening onyng aldynda ýp etken jelge synyp týser quray ispetti qauqargha ghana ie eken de…

Ári-beride jas qyzdyng qúmyghynqy ýni qaytadan shyqty:

– Apay, a apay, tereze aldyndaghy ana әiel bar emes pe, tang aldynda óte auyr halde týsken, sol kisi yqylyq atyp jatyr…

Dәrigerding ýstindegi skafandr tektes kiyimi qaudyr etti:

– Maghan neghyldeysin, shyraghym-au!? Qolymda bolsa tónip kelgen qara búlt­ty keri qaray ysyryp tastar edim ghoy! Joq, maghan onday kýsh bitpegen, men de sen siyaqty kishkentay ghana adammyn. Endeshe, beri qaray jýgire bermey negizgi júmysynmen ainalys.

Myna sóz qyzgha jaqpady bilem, qaytadan mynq etti:

– Men júmystan qashpaymyn ghoy. Áytkenmen…

– IYә, sonymen?

– Qorqamyn…

– Kimnen?

– Ana kisilerden…

– Mýrdelerden be? Olar saghan ne istey alghanday? Jatqan joq pa anda da, mynda da tenkiyip-tenkiyip. Jata túrsyn. Al sen júmysyndy bil. Sony yqtiyatty atqarugha tyrys. Eng bastysy – qoryqsang tirilerden qoryq, shyraghym. Týbinde ayaghynnan kóp shalatyn solar!

– Sonda da… Birtýrli eken…

– Tiri bolsan, әli myng týrlige kuәger atanasyn. Búl kino emes, búl – ómir, ainalayyn, ómir! Bilding be?! Tiri bol!

Tiri bolugha qúlshynghan qyz endi bógelmedi, typ-typ basa әri qaray kete bardy. «Typ-typ, typ-typ». Netken әdemi yrghaq! Jayshylyqta andamaydy ekenbiz, әlemdegi eng әdemi dybys adam ayaghynyng tyqyry eken ghoy. Ol tirshilikting janghyryghyn jariyalap túrady.

Sóitkenshe…

«Tyq-tyq, tyq-tyq».

Áldeqaydan saghat tyqyly qúlaghyma jetkendey. Qabyrghagha ilinip túratyn, quattandyrghyshy otyra bastaghanda ýni qaqala shyghatyn kәdimgi bazardaghy qytaydyng qaptaghan saghattarynyng saqau tyqyly. Ne óshpeydi, ne yrghaghyn týzemeydi, qiyastyqpen midy qashaugha qoyghanday qúlaqqa úrady.

Qanym basyma shapty. «Eng qúrymaghanda mynadan qútqaryndarshy!» dep barq etpek bolghanymmen tilim iykemge kelmedi. Sonsyn bir kózimdi syghyrayta qarsydaghy qabyrgha jaqqa qaraugha kýsh taptym. Masqara! Saghat týgili onda aldanar oimaqtay qara daq kórinbeydi. Qabyrghalar da, tóbe de mәiit ýstine kiygizer kebindey әppaq. Sonda ne, myna tyqyl Jaratqannyng adam balasyna «uaqyttaryng bitti» degen eskertui me?!

Ne qylsa da artynyng belgisizdigi kóp bir menzeu…

* * *

Eki kýn, eki týn ólimmen arpalystym desem asyra aitqanym emes. Dem jetpey qysylyp, janym alqymgha tyghylghanda dәrigerler basqa bólmege qaray ala qashqan. Sodan beri auzy-múrynymnan jasandy dem aldyratyn apparat týtikshesi men tamyrymnan sistema iynesi bir ajyratylmady. Aspaly qondyrghydaghy qútylar súiyqtyghy tausylghanda basynan baqayyna sheyin túmshalanghan qyzdar sap etip kele qalady da, әlgini jalma-jan almastyrghan boyda ayaldamastan qayta shyghyp kete barady. Bir mezet bógelip, emeksigen kónilindi demder tútam janalyq aitsa-shy. Joq. Sózge qasan. Kelulerinen ketuleri tez.

Kinә arta almaysyn. Men siyaqtylar myna auruhanada jeterlik. Qúlaghym shalghan, tipti oryn taba almay zar eniregender de barshylyq kórinedi. Solargha em-dom jasaudan qoldary bosamaytyn shyghar. Áyteuir, qoldy-ayaqqa túrmaydy-au, túrmaydy. Zyr qaqqan jas medbiykeler týgili eresek dәrigerlerding de qashan bel sheshe úiyqtap, qashan as-sularyn ishetini júmbaq. Syrqatty qarap otyryp typ-tynysh bola qalatyndardyng sәl dybystan selt etip, skafandr tektes kiyim astynan silkinip sala beretinderi jiyi. Myzghyp ketkenderi, sodan shoshyna oyanghandary bolsa kerek. Artynan týk bolmaghanday asay-mýseylerin qobyrsytyp jatady. Osylardy kóre jýre janyng ashymay qaytsin!

Biraq myna qalpynda ne berer kómegin, ne kórseter demeuing joq, qúr janyng ashyghannan ne payda? Endeshe, qanday jaghdayda da sabyrgha jendirgening abzal. Jendire túryp aitqandaryn qabyl alsan, jasaghan em-domdaryn qanaghat tútsang jәne oghan sene bilseng – mine, bar qayyryng osy tónirekte tamyrlanatyny dausyz. Men de sengendeymin. Sóitip, pәny men baqy arasyndaghy joldy sәl úzartugha mýmkindik tapqandaymyn. Nәtiyjesinde ýshinshi kýnning ertesine aghyl da tegil terlegen qalpy sergekteu oyandym. Ýstimdegi jenil-jelpi kiyimim men tósek orynym malmanday su edi.

Jaghdayymdy kórgen dәriger:

– Endi qorqudyng jóni joq, әli-aq attay shauyp ketesiz, – dedi keudemdi tynday túryp, – Sizdiki pnevmoniya, yaghny ókpening qabynuy eken. Ókpeniz jetpis eki prosentke zaqymdanghan. Qúday saqtap, úshyghynan qaqty. Endi eshtene etpeydi, óz-ózinizdi kýtseniz, taghayyndaghan emdi dúrys qabyldasanyz bәri oidaghyday bolady.

«Áumiyn! Aytqanyng perishtening qúlaghyna shalynsyn!» – dedim ishtey kýbirlep. Dabyrlay syrtqa shygharugha, shynymdy aitsam, batylym jetpedi. «Bireuding kózi, bireuding sózi bar» degendeyin, әldekimning súghy ótip ketpesin dep qorghanghanymnan.

Dәrigerding әlgi sózdi aituy múng eken, eki-ýsh kýn búryn berige sýiregender endi auyz ashtyrmastan әrige tartyp ala jóneldi. Sol betterinde ekpindey bir bólmege jetkizip, ondaghy bos túrghan kereuetke audara saldy.

IYә, turasyn aitqanda, audara salghandary sózsiz. Basqa teneu tappaysyn. Sýiretpeni sýiretip jýrgender kileng talshybyqtay qyzdar. Olar engezerdey erkekterdi bir orynnan ekinshi oryngha qalay kóterip-týsirsin, әbden jattyqqan ba, deneni sýiretpege japqan jabuymen birge syrghyta berip dittegen tústaryna top etkizedi. Jyldamdyqtary sonday, endigi jatar ornyna jambasyng qalay tiygenin ózing de angharmay qalasyn.

Men de syqyr etken kereuetting dy­bysyn zerdeme toqyp ýlgergenshe úzay bergen medbiykelerding sonynan janyma jaqyndaghan qaghylez er adamnyng súlbasyn bayqadym.

– Tirimisin? – dedi ol qúddy eski tanysyn kezdestirgendey yrjyn-yrjyng etip, – Tiri bol! – dedi jauabymdy kýtpesten taghy da, – Al men, senesing be, ózimning ólip qalghanymdy qalap edim…

Ishimnen bir qyl ýzilip ketkendey selk ete:

– Tәit! – dep qaldym.

Zekuimdi ol shybyn shaqqan qúrly kórmedi. Júrt qalay aman qalsam dep jantalasyp jýrgende mynanyng «ólip qalghanymdy qaladymy» nesi? Sau adamnyng sózi emes…

Osyny oilap ýlgergenimshe oghan qaytadan til bitti:

– Senbeysin, ә? Eshkim senbeydi. Sening aldynda myna orynda jatqandar da senbegen. Odan birdene shyqty ma? Eshtene shyqqan joq. Kerisinshe, men әli tirimin, al olar ólip qalghan. Mýrdesin tughan-tuysqandaryna bermedi-au, sirә, aghayyndary biraz shu kóterip baryp basyldy. E-e, ýkimetten asam deu aqymaqtyng isi ghoy…

Adam sau kezinde, basyna is týspegen uaqytta jarymesting isin jasaugha qúmar.

Oghan senemin. Áytkenmen, mýrdeni talap etken tuysqandardyng әreketine ýkimetting qatysy qansha?

Osynyng sheshimine miym jetpey jatqanda qaghylez jan soqpaqqa salyp jiberdi:

– Bizding ýkimettegilerding myna auy­ryp jatqandardan eshqanday aiyrmashylyghy joq. Birdeneni aitpaq bolsa sandyraqtap qoya beredi de, jasamaq bolsa qiiyn qashyryp, artynan sonysyn týzetumen әure. Esine alshy, myna sor bastalar shaqta aurudyng keluin ghashyghyn kýtkendey taghatsyzdana kýtti emes pe? Kýtti. Tipti, qarasy kóringende quana kópten shýiinshi de súrady. Ol silikpesin bastaghanda kәrәntinin shygharyp, júrttyng bәrin quys-quysqa jәne tyqty. Jón delik. Qorghanghanymyz delik. Endeshe, әride nege etek-jenimizdi jinaudan jerindik? «Shәit!» dese baghytynan qaytar qoy qúrly sana búiyrmaghandardyng úshpaqqa shygharatynyna sengenimizden be? Mine, sorymyzdy izdesek osy tústan izdegenimiz dúrys. Al mәiit talasy… Búl – әlsizdigimizdi jasyrudyng amaly ghana. Kýshtining kóti diyirmen tartatynyn esten shygharyp alghanymyzdyng naq kórinisi.

Jana tanysyma alghashynda «jetispeu­shiligi bar shyghar» degen kýdikpen qaraghanymmen uaqyt ótken sayyn kózqarasymdy ózgertuge mәjbýr boldym. Ay­typ jatqanynyng bәri jón. Bar jazyghy – әrkimning ishinde ghana qory­tylar dýniyeni eshkimnen jasqanbastan ashyq jariyalauda.

Jan-jaghyma, sonsyn oghan qaraymyn. Jan-jaghyma qaraytynym týisik terenine sinisken jasqanshaqtyq pighylym qorghanshaqtyqqa iytermeleydi. Al jana tanysymnyng eshteneden qynatyn týri joq. Biliner-bilinbes alasy bar shegir kózderin, búrynnan kele jatqan әdeti me, anda-sanda baqyrayta bere oinatyp qoyyp kósiledi:

– Nege ólgim keldi, bilesing be? Óitkeni qaza mashaqatyn auysh úlym tartpasyn degenimnen. Ol nege auysh? Men dúrys tәrbie bere almadym. Atasynyng qolynda ósti ghoy. Erkeligining arqasynda tym erkinsip ketti. Araqtyng sonynda adamdyghyn joghaltqan sorly. Sol ýshin keldim ghoy myna qalana. Qara ormanymdy satyp, sol qatarynan qalmasyn dep kelgenmin. Ne taptym? Joghaltqanymnan ózge týk te tappadym. Eng bastysy ózimdi ózim joghaltyp aldym…

Ol kózine irkilgen tamshyny kórsetkisi kelmedi me, basyn bir jaghyna qisayta kemsendep qoya berdi.

– Solay, zamandasym, myna aurudyng jaqsy jaghy da bop túr. Mysaly, óle qalsan, ýkimetting ózi kóme salady. Maghan da keregi osy emes pe!? Bala, kelin, nemereler qinalmaydy. Olar qinalmasa, mening de әruaghym tynysh. Basqasyn qoyshy, ana óz qoldary óz auyzdaryna әli jete qoymaghan nemerelerimdi ayaymyn. Erteng bir jerge bara qalsa kimning balasymyn deydi? Obal-daghy…

Onyng kelui qalay jyldam bolsa, keterde de kózdi ashyp-júmghansha qarasyn óshirip tyndy. Tipti, kónilin aulau týgili basalqy sóz aitugha ýlgermedim. Qayran da qayran taghdyr desenshi…

* * *

Alghashqyda ony izdegen joqpyn. Kýndelikti dәri-dәrmek qabyldaudyng jәne onyng paydaly-paydasyz ekendigin anyqtau shyrghalany ondy-solgha moyyn búrugha shama keltirmegen. Ayaghynda dәrigerler bekitken em sharttaryn qatang saqtay otyra medbiykeler salar ekpe men sistemalardy bos jibermeu tәrtibi syrqattardy basybaylylyqtyng shylbyryna shandyp tastaghan kezeng bolatyn, búl uaqyt. Onyng ýstine, jastyqqa bas qoyghanynda ertengilik aman-sau túrudy oilay kirpigindi aiqastyruyn, tansәride jana kýndi kóruge múrsat bergen Jaratqangha shýkirshilik aitu daghdysy sanandy týrtkilep, ýmit-kýdik degenning yrqynda es jii mýmkindigi әli de alystap túrghan shama edi.

Taghy bir keremeti, myna auruhanada adamdy adam izdemeytin, kerisinshe adamnan adam qashatyn ghadet qalyptasqanyn bayqau qiyn emes-ti. Eger qapiyada búiyryp, dәlizde tanysyna kezdese qalsan, oghan moyyn búrmastan betperdege tanauyndy ghana emes, kózindi de jasyra tapyraqtap óte shyghasyn. Anau da solay, myna tústan tez joghalugha tyrysa bet alghan baghytymen jelip bara jatady.

Múnday kezdeysoqtyqtyng ózi әredik qana búiyrar quanysh-ty. Shyndyghynda palatannan attap basugha mýmkindiging joq edi. Tataryng da, jataryng da ayaday bólmening ishine syiysatyn. Quanysh pen kýrsinisting kórpe astynda túnshyghatyny sondyqtan.

Ári-sәrilikting qarasy yzdighanmen kýnder ótken sayyn jaghdayym týzele bastaghanyn bayqadym. Jótel azayyp, syryl degening bar men joqtyng arasyna qaray oiysa, tereng tynys alghanda keudemning qyspaytyny aiyghugha bet qoyghanymnyng nyshany bolatyn. Sol-aq eken dәm sezinuim qalyptasyp, tәbetim ashyla, kәdimgidey tamaq ishe bastaghanym boyyma quat qúidy. Tiri jan ýshin búdan artyq baqyt ta bolmas.

Ólim men ómir arasynda jýrgende izim-ghayym joghalghan kóp dýniyeler tirshilik belgisi boy kórsetkende qaytadan oralyp, ózimdi-ózim endi tapqanday bolghan shamada jana tanysymdy izdegenim bar. Tappadym. Ne palatalastary, ne dәrigerler naqty jón-jobasyn aita almady. Áyteuir, qala manyndaghy bir alqaptan ekenin estigen. Biraq tap osy tús dep kórseter biri tabylar emes.

Auruhanadan shygharda bir sybystyng qúlaqqa talmausyray jetkeni anyq. Ólim kýtken jan sol ólimning qúshaghyna óz erkimen kirigipti. Álde әrkimge beriler dәrilerdi jinaqtap jýrip iship qoyghan, әlde synaq tobyna tizilip, janadan shyghar dәrining quatyn anyqtaugha qatysqan, әiteuir pәniyden baqigha attanghany turaly anyqtamany kórgen jannyng tis arasynan syzdyqtatqany jýregimdi titirkendirgen-di. Eng bastysy, tyzaq jannyng armany oryndalyp, ol KOVIYD-19-dan qaytys bolghandar tizimine iligipti. Qoljaulyqqa ainalghan qayran ómir desenshi.

Auruhana aulasyna shyghyp tabanym qara jerge tiygende onda jatqan shaqúr-shúqyr etken qúm shaynalysynan orta jolda ýzilgen armandaryn arqalaghan sýiek syqyry estilip túrghanday edi…

Tóken Áljantegi

Abai.kz