Búl elde zang shygharatyn parlament, oghan qol qoyyp, qoldanysqa salatyn preziydent, onyng oryndaluyn qadaghalaytyn prokuratura bar. Biraq, biylikting úshar basynan etektegi elge deyingi aralyqta zangha sýienip sóz aitu, anda-sanda «osy aitqanym zangha qayshy, el azamattarynyn, qoghamnyng tútastyghyna kesiri tiyetin sóz emes pe osy?!» dep oilanatyn biren-saran adam bolmasa, әi, kóbining oilanugha uaqyty tapshy sekildi. Sodan da halyqtyng tútastyghyna syna qaghyp, azamattardy bólshekteytin búl az deseniz, memleketting birtútastyghyna qauip tóndiretin sózder lauazymdy, qoghamdyq, sayasy «túlghalardyn» auzynan jii shyghady.

Mysaly: «Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy Quandyq Túrghanqúlov: «Partiyalyq tizim boyynsha úsynylghan keybir ýmitkerler - oralmandar. Tizim men ony tirkeu ertenge deyin anyqtaluy kerek» deydi. «Ruhaniyat» partiyasynyng tóraghasy Serikjan Mәmbetәlinning sózine qaraghanda, partiyanyng tiziminde eki oralman ghana bar. Mәmbetәlin endi partiyany tirkeuge qatysty qanday da bir problema tuyndaytyn bolsa, EQYÚ komissiyasyna shaghymdanatyndaryn aitty» (Azattyq radiosy).

Búl elde zang shygharatyn parlament, oghan qol qoyyp, qoldanysqa salatyn preziydent, onyng oryndaluyn qadaghalaytyn prokuratura bar. Biraq, biylikting úshar basynan etektegi elge deyingi aralyqta zangha sýienip sóz aitu, anda-sanda «osy aitqanym zangha qayshy, el azamattarynyn, qoghamnyng tútastyghyna kesiri tiyetin sóz emes pe osy?!» dep oilanatyn biren-saran adam bolmasa, әi, kóbining oilanugha uaqyty tapshy sekildi. Sodan da halyqtyng tútastyghyna syna qaghyp, azamattardy bólshekteytin búl az deseniz, memleketting birtútastyghyna qauip tóndiretin sózder lauazymdy, qoghamdyq, sayasy «túlghalardyn» auzynan jii shyghady.

Mysaly: «Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy Quandyq Túrghanqúlov: «Partiyalyq tizim boyynsha úsynylghan keybir ýmitkerler - oralmandar. Tizim men ony tirkeu ertenge deyin anyqtaluy kerek» deydi. «Ruhaniyat» partiyasynyng tóraghasy Serikjan Mәmbetәlinning sózine qaraghanda, partiyanyng tiziminde eki oralman ghana bar. Mәmbetәlin endi partiyany tirkeuge qatysty qanday da bir problema tuyndaytyn bolsa, EQYÚ komissiyasyna shaghymdanatyndaryn aitty» (Azattyq radiosy).

Quandyq myrza ýshin oralmandar qazaq emes kórinedi. Tipti, Qazaqstan Respublikasynyng azamaty dep te tanymaytyn syqyldy. Áytpese, oralmandar dep anyqtama berer me edi. Saylaudyng eki tizgin bir shylbyryn qolyna uystap ústap otyrghan Quandyq Túrghanqúlov «Oralman» atauy zang boyynsha, tarihy Otanyna qonys audarghan qazaqtardyng Qazaqstan azamattyghyna qabyldanghangha deyingi aralyqta iyelenetin airyqsha statusy ekenin bilmese kerek. Al, saylaugha azamattyq almaghan adamdar qatysqa almaytyndyghy eki bastan týsinikti. Respublikanyng teng qúqyqty azamattaryn «oralmandar» әri «úsynylghan keybir ýmitkerler - oralmandar» deu -  azamattardy bólshekteu, qoghamnyng birligine iritki salu jәne kezinde shetelden kóship kelgen qazaq demeseniz, respbulikanyng tolyqqandy azamaty bolyp sanalatyn әlgi «ýmitker oralmannyn» barlyq qúqyqtaryn ayaq asty etu. Mәmbetalin myrza da saylau komissiyasy tóraghasynyng sózin «býldirip» qoyghan baladay, baqshasyna eshki kirgizip jibergen adamday moyyndap: «partiyanyng tiziminde eki oralman ghana bar» dep aqtalady. Quandyq pen Serikjangha salsanyz, jer betindegi barsha qazaqtyng jalghyz Otany - Qazaqstangha kóship kelgen qazaqtar - qazaqtar emes, Qazaqstan azamaty emes, olar - oralmandar eken! Ony qúbyjyq kórgendey kórsetedi.

«Oybay, oralman eken!» dep shoshynghandar búl ekeui ghana emes. Memlekettik biylikte de, qoghamda da qandas bauyrynan at-tonyn ala qashyp, ýrketinder óte kóp. Múnyng syry da kóp.

Álbette, sheteldegi qazaqty Qazaqstangha kóshirip alu strategiyalyq sayasatynda min joq. Onyng oryndaluyndaghy kemshilikter dәl osy Mәmbetalin men Túrghanqúlov siyaqty týrli memlekettik, qoghamdyq qyzmette jýrgenderding memlekettik sanasynyn, birtútas qazaqtyq sanasynyng joqtyghynan. Oi-boy, biz aityp otyrghan sana kimderde joq desenizshi, tizimin jasap jibersek, týnilip ketesiz.

Ári osy bir «oralman» degen onbaghan sóz zanda naqty, anyq jazylsa da Mәmbetaliyn, Túrghanqúlovtargha pishtu bolyp túr. Ámbesi, kóship kelgen aghayyndardyng ishindegi pysyqtary da «oralman» atauyn paydalanyp, týrli qoghamdyq úiymdar qúryp, sol arqyly biznes jasap aldy. Olargha «oralman» atauy paydaly. Túrghanqúlov men Mәmbetalin sekildi biylik pen qoghamda qalqiyp jýrgen jýzdegen, myndaghan sheneunikter men sheneunik bolsam dep týs kóretinder osy jalghyz sózdi jalyqpay aityp, zandy búzyp, qoghamgha iritki salyp, azamattardy bólshekteuin qoyar emes. Múnyng juyq arada joyyla qoyaryna kýmәn kóp. Bar sanaly ghúmyryn qyzyl ókimetke degen adaldyqpen ótikizip, tamaghy salbyrap, kózining aldy kóbiktenip, basyn aq qyrau shalyp, kókiregi men kózindegi oty óshken shaqta Tәuelsiz elding memlekettik qyzmetkeri bolyp otyrghan búrynghy kommunister men qarshadayynan Qazaqstandy últtar laboratoriyasy dep tanyghan, qazaqty basqarudyng birden-bir tәsili orys ýiretken búrynghy tәsilding janarghan týri «sen - qazaqsyn, ol - oralman» dep bir-birine aidap salu ekenin biletin kәnigi komsomoldardyng dәuiri jýrip túrghanda memlekettik, qoghamdyq, azamattyq, últtyq sana jәne birtútastyq degen týsinik, zang dep atalatyn qattama qalyng qaghazdar men BAQ arqyly kólgirsip, kóbik sózden sәuletti Qazaqstan salatyn myrzalardyng auzynan shyghyp, jelge úshyp kete baratyn sózderinde ghana ómir sýredi.

«Abay-aqparat»