Auqymdy ruhany joba
Memlekettik tildi damytu instituty «Altyn qyran» halyqaralyq qayyrymdylyq qorynyng qarjylyq qoldauymen innovasiyalyq tehnologiyalardy paydalana otyryp, jas úrpaqtyng sanasyna últtyq qúndylyqtardy siniru maqsatynda halyq auyz әdebiyetindegi keyipkerlerdi birizdendiru sharalaryn úiymdastyrugha arnalghan «Besigindi týze» jobasyn jýzege asyrudy bastady.
Joba eki kezennen túrady:
I - bekitu kezeni halyq auyz әdebiyetindegi keyipkerlerdi anyqtap, tizimin jasau, mәtindegi sipattamalaryn tauyp taldau jasau, filolog, etnograf mamandardan komissiya qúryp bayqau jariyalau, qorytyndysyn shygharyp, halyq auyz әdebiyetindegi keyipkerlerding portrettik beynelerin bekitu júmystarynan túrady.
Memlekettik tildi damytu instituty «Altyn qyran» halyqaralyq qayyrymdylyq qorynyng qarjylyq qoldauymen innovasiyalyq tehnologiyalardy paydalana otyryp, jas úrpaqtyng sanasyna últtyq qúndylyqtardy siniru maqsatynda halyq auyz әdebiyetindegi keyipkerlerdi birizdendiru sharalaryn úiymdastyrugha arnalghan «Besigindi týze» jobasyn jýzege asyrudy bastady.
Joba eki kezennen túrady:
I - bekitu kezeni halyq auyz әdebiyetindegi keyipkerlerdi anyqtap, tizimin jasau, mәtindegi sipattamalaryn tauyp taldau jasau, filolog, etnograf mamandardan komissiya qúryp bayqau jariyalau, qorytyndysyn shygharyp, halyq auyz әdebiyetindegi keyipkerlerding portrettik beynelerin bekitu júmystarynan túrady.
II - nasihattau kezeni últtyq qúndylyqtardy jas úrpaqtyng sanasyna siniru maqsatynda innovasiyalyq qúraldardy paydalanu arqyly keng auqymdy, úzaq merzimdi júmystar jýrgizu, týrli-týsti surettermen illustrasiyalanghan kitaptar, monitordan beynesin kóru mýmkindigi bar audiokitaptar, mulitfilimder jasap shygharu, jasalyp jatqan júmystardy resmy oryndardyng kómegimen әleumettik manyzy bar sharua retinde jarnama óndirisin paydalanu arqyly nasihattau jәne últtyq keyipkerlerding qatysuymen kompiuterlik oiyndar, boyama kitaptar, dybystalatyn quyrshaq oiynshyqtar shygharu jәne t.b. júmystardan túrady.
Úiymdastyrushylar birizdendiriletin obrazdardy anyqtau, mәtindik núsqalargha filologiyalyq saraptamalar jasau siyaqty aldynghy kezekte isteletin júmystardy Múhtar Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyn qyzmetkerlerimen birigip jasamaqshy. Búl júmystardy mamandar atqaruy tiyis. Óitkeni, halyq auyz әdebiyeti kópnúsqaly bolyp keledi. Mәselen, Qobylandy batyrdyng batystyq, shyghystyq degen siyaqty otyz týrli núsqasy bar ekendigi anyqtalyp otyr.
Aldaghy 3 aida osy kóp núsqanyng ishinen birizdendiriletin keyipkerlerdi sipattaytyn dúrys mәtindi tauyp oghan mamandardyng (etnograf, foliklorist, suretshi jәne t.b.) ortaq sipattamasyn beru, bayqaudyng erejelerin jasau, bayqaugha suretshiler atynan týsetin materialdardy saraptaytyn komissiya mýshelerin anyqtau, jobanyng konsepsiyasyn resmy oryndargha úsynu siyaqty dayyndyq júmystary jýrgiziledi.
Halyq auyz әdebiyeti keyipkerlerining portretterin birizdendiru iydeyasyna últ kósemi Álihan Bókeyhanovtyng osydan bir ghasyr búryn jazylghan «Qara qypshaq Qobylandy» degen syn maqalasy týrtki bolghan. Ol kisi bylay deydi: «Kitap betindegi surette Qobylekeng bir nashar baqalshy bolyp salynghan. Qazaqta maqal bar: «At erindi, er múryndy» degen. Surettegi Qobylandy batyr múrnynan aiyrylyp, púshtiyp túr. Orystyng ýsh batyryn salghan Vasnesov sheberding kartinasy bar. Búl ashyq hattyng syrtyna basylyp, 5 tiyngha satylady. Osy orys batyrlardyn suretterine qarasaq, Qobylandy batyrgha mingizgen boz aighyr Dobrina Nikitichtiki. Qobylandy batyr ózi Alesha Bonovich, kýn salyp qarauy Iliya Muromes kórinedi. Búl mening joruym ras bolsa, «Qobylandyny» basqan basqarma adasqan. Búl úyat. Múny mәdeny júrttarda úrlyq deydi. Kitapty qayta basqanda Qobylandy batyrdyng ózining suretin de, atynyng suretin de jyrdaghy jazugha dәl qylyp beru kerek. Tayburyldy tyajelovoz aighyrgha aiyrbastaghangha qazaq kózi úyalady.
Keyipkerding mәtinge say beynelenbeui bir ghasyr ótse de ózgermedi. Shyndyqqa jaqyn degen anyzdyng keyipkeri Aldar kósening qazir otyzgha juyq beynesi tabylyp otyr. Olardyn Aldar ekenin jazuy bolmasa, eshkim tanymaydy. Ol turaly saytymyzda jariyalanghan «Kәne, qaysy Aldar?» degen maqalany qaranyz.( http://www.mtdi.kz/kz/makalalar/ruxaniat/591-kane-kaisy-aldar )
Bayqaudyng erejeleri BAQ-ta 2012 jyldyng nauryz aiynda jariyalanady jәne shara qoghamda keninen nasihattalatyn bolady. keyipkerdin beynelik keyipteri anyqtalyp bekitilgennen keyin, jobanyng ekinshi kezeni bastalady. Onyng jýzege asuyna Uolter Disney ónimi «Kólikter - 2» - degen animasiyalyq filimdi qazaq tiline audarugha qarjylyq kómek kórsetken «Altyn qyran» halyqaralyq qayyrymdylyq qorynyng ghana qoldauy jetkiliksiz bolady. Óitkeni, búl - jahandanugha jútylyp ketpeu ýshin últtyq qúndylyqtardy jinau jәne saqtau ghana emes, olardy býgingi qoghamnyng qajettiligine ainaldyru júmystarynan túratyn últtyq mәni bar shara. Oghan balalargha arnap ónim shygharatyn barlyq ýkimettik, ýkimettik emes úiymdar, әsirese resmy organdar - Mәdeniyet ministrligi men Bilim jәne ghylym ministrligi barynsha at salysuy tiyis. Osynday auqymdy sharalar arqyly ghana biz shetelderde shygharylatyn mulitfilimderdegi qúbyjyqtardy qaydan kórse de jazbay tanityn qazaq balasy óz keyipkerlerin oqulyqtyng syrtynan, kóshedegi bilbordtan, mulifilimderden, oiynshyq-quyrshaqtar ishinen jәne t.b. kórse birden tanyp aityp beretin dengeyge jetemiz.
Qazir barlyq balany elektrondy aqparat qúraldary tәrbiyelep jatqany belgili. Ondaghy qazaq mәdeniyeti men tilining jaghdayyn biz aitpay-aq bilesizder. Shetelderden kelgen bastary tórtbúryshty, ýshbúryshty, jasyl týsti adamy siqy joq neshe týrli qúbyjyq keyipkerlerdi kez kelgen qazaq balasy qaydan kórse de tap basyp, týsin týstep aityp beredi. Mynau Shrek, Naruto, Spanch bob, Kung-fu Panda, Skubiy-du, Smesharikiy... dep shúbartyp ala jóneledi. Óitkeni, Qazaq jerinde, óz otanynda túryp ol býldirshinderding elektrondy qúraldardan kózin ashyp kórgeni, auzyn ashyp tanyrqap kónili sýiip únatqany ózimizding halyq auyz әdebiyetindegi san týrli keyipkerler - jelayaq, kóltauysar, tausogharlar emes, osy mәni joq qúbyjyqtar. Kesh bolsa da «besigimizdi týzeudi» qolgha alayyq, aghayyn. Ahmet ata aitqanday, «Býgin balam deytin júrt bolmasa, erteng júrtym deytin bala qaydan shyqsyn!»
Aqparat bólimi
293-88-75
http://www.mtdi.kz/kz/component/content/article/696-aukymdy-ruxani-joba