Abaytanu tarihy oishyl múrasynyng zerttelu, tanylu, nasihattalu, baghalanu jaghdaylaryn anyqtaydy. Búl tarih abaytanu salasynyng ótken soqtyqpaly soqpaqsyz jolyndaghy kemshilikterdi anyqtap, býgingi kýnde olardan arylugha úmtylyp, keleshekte qaytalamaudyng qamyn oilaugha mýmkindik beredi. 

Abaytanu tarihy týrli kezenderden ótti. Ol kezender halqymyzdyng basynan ótken sayasy ózgeristerge baylanysty boldy. Totalitarlyq jýie qyspaghyndaghy elding basqasha halde boluy mýmkin emes te edi. Abaytanu tarihy el tarihymen birge órbidi. 

Abaytanu tarihyn zerttep, oishyl múrasyn әri qaray jalghastyrushylar toby Abay mektebin qúraydy. Abaytanu ghylymynyng irgetasyn qalap, qabyrghasyn kótergen úly jazushy M.Áuezov ekeni ayan. Abaytanu tarihy mol zerttelgen salanyng biri. Sondyqtan biz búl mәselege arnayy toqtalmastan, abaytanu tarihyn danyshpan múrasyna janasha kózqaras túrghysynan ghana qarastyramyz.

Abaytanu tarihyn týrli kezenderge bólip qarastyrugha bolady. Keybir ghalymdar abaytanu tarihyn abaytanudyng negizin salghan úly ghalym M.Áuezovting shygharmashylyq ómirimen baylanystyrady. Múnday jaghdayda abaytanu tarihy bir adamnyng ghana taghdyrymen anyqtalmaq. 

Biraq, Abaytanu tarihy halqymyzdyng taghdyrymen tyghyz baylanysty. Sayasy ahualdyng qúbyluyna baylanysty bolghan jaqsy-jaman barlyq qúbylystar halqymyzdyng tarihyna da, abaytanu tarihyna da ortaq boldy. Sondyqtan, abaytanu tarihy – halqymyzdyng taghdyrynyng ainasy desek te bolady. Búl ainadan halyq taghdyryn kóre alamyz. Osy sebepten de, biz abaytanu tarihyn bir adammen emes, býkil el tarihymen baylanystyryp qarastyrghandy jón dep bildik. Abaytanu tarihy – eldegi tarihy jәne sayasiy-әleumettik jaghdaylargha baylanysty oishyl múrasyn zertteu, tanu, baghalau, nasihattau tarihy. Sol sebepten de, biz ony bir adamnyng ómiri emes, býkil halyqtyng ómirimen baylanystyramyz. Búl abaytanu tarihyndaghy, ony tudyrghan halyq taghdyryndaghy qúbylystardy týsinip, olardyng baylanysyn seze otyryp, keleshekte kemshilikterding boldyrmauyna mýmkindik beredi. 

Abay múrasyn tanyp zertteu qarqyny ótken ghasyrdyng basynda qauyrt damyp óte kóp jetistikterge jetti. Amal ne, az uaqyttan song ol qarqyn sayasy jartasqa soghyldy, mert bola jazdady. Endi sonyng bayybyna baryp, qúldyrau sebepteri men onyng saldaryna kóz jetkizu ýshin abaytanu salasynyng ótken qily-qily belesterine kóz jiberip kórelik. 

Abaytanu tarihy halyq taghdyrynyng sayasy ahualynyng qúbyluyna baylanysty tórt kezennen ótti. 

Birinshi, qarqyndy zertteu kezeni, eger abaytanu tarihyn Abaydyng ózi qaytys bolghan uaqytynan bastap qarastyratyn bolsaq, birinshi kezeng jiyrma shaqty jylgha sozyldy deuge bolady. Búl kezeng – danyshpannyng qaldyrghan danalyghyn halyq zor ynta-jigermen tanyp-biluge, nasihattaugha úmtylghan eng aishyqty kezeng edi. Abay qaytys bolysymen-aq halqymyzdyng iri túlghalarynyng biri Álihan Bókeyhanov tarihta túnghysh ret úly oishyldyng ómirbayany men dýniyege kózqarasynyng qalyptasuy turaly shygharmashylyq múrasynan birshama tolyq maghlúmat keltire otyryp, Abay dýniyetanymyn orys tilinde shyghatyn «Semipalatinskiy listok» gazeti arqyly jalghyz Semey óniri, jalghyz qazaq dalasy emes, býkil Resey kólemindegi qalyng júrtshylyqqa jetkizdi. Sóitip Á.Bókeyhanov úly oishyldyng alghashqy shejireshisi jәne zerdeli zertteushisi boldy. 

Sonan keyin qazaq ziyalylarynyng biri Ahmet Baytúrsynov «Qazaq» gazetining ýsh sanyna «Qazaqtyng bas aqyny» degen taqyryppen kólemdi maqala jariyalap, Abaydyng úly kósemdigi turaly ózining baysaldy pikirin bylay dep bildirdi: «Sóz jazatyn adam әri jazushy, әri synshy bolargha kerek. Sózding shyrayly, ajarly boluyna oidyng sheberligi kerek. Únamdy, oryndy, dәmdi boluyna synshyldyq kerek. Maghynaly, manyzdy boluyna bilim kerek. Abayda osy ýsheui de bolghan. Búlardyng ýstine Abay – kósem, ýlgi shygharyp, ónege jayghysh bolghan... Abaydy qazaq balasy tegis tanyp, tegis bilu kerek». 

Al halyq sanlaqtarynyng biri Mirjaqyp Dulatov Abay úlylyghyn tereninen týsinip, bylay dep nasihattap joghary bagha beredi: «Bәlki, múnan keyin Abaydan ýzdik artyq aqyndar, jazushylar shyghar, biraq eng jogharghy, ardaqty oryn Abaydiki, qazaq halqyna sәule berip, alghashqy atqan jaryq júldyz – Abay». 

Maghjan Júmabaevtyng ruhany biyik dengeyi Abay bolmysyn dәl tanyp, oghan әdil bagha beruine mýmkindik berdi. Ol birinshi bolyp Abaydyng hakimdigin anyqtap, 1912 jyly «Altyn hakim Abayghan» atty óleninde bylay dedi: 

Shyn hakim, sózing asyl bagha jetpes, 

Bir sózing myng jyl jýrse dәmi ketpes. 

Búl aldynghy tolqyn aghalardyng joralghysyn Jýsipbek Aymauytov pen Múhtar Áuezov jalghastyrdy. Solardyng úitqysymen Semeyde 1918 jyly «Abay» jurnaly shygharyldy. Jurnal bir jyl ghana ómir sýrip, 12 nómir shygharylghanyna qaramastan, Abay múrasyn jinastyru, ony zerttep, halyqqa nasihattau isinde eleuli ister atqaryp ýlgerdi. 

Professor A.Saghdiyding «Abay» atty zertteu júmysy da osy kezenning eleuli jetistigi edi. 

Osy qysqa sholudyng ózinen-aq HH ghasyrdyng basynda abaytanu salasy shyn mәninde óris alghanyn kóremiz. Halyqtyng ziyaly qauymy ruhany kósemin ýlken ynta, taza jýrekpen qabyldap, tereng tanugha úmtyluynyng nәtiyjesinde oishyldyng ruhany dýniyesi keninen zerttelip ashyla bastady. Halyq onyng hakimdigin tanydy. Abaytanu ghylymy ýshin búl qarqyndy zerttelgen «altyn» kezeng boldy, biraq qoghamdaghy sayasiy-әleumettik jaghday ony kýrt ózgertip jiberdi. 

Ekinshi, qúldyrau kezeni. Búl kezeng jiyrmasynshy jyldardyng orta túsynan otyzynshy jyldardyng ayaghyna deyin sozylady. Abay múrasynyng taghdyryn týnek jolgha búrghan ótpeli, eng auyr da sheshushi osy kezeng boldy. Sebebi abaytanu taghdyrynyng kýrt ózgerui dәl osy uaqytta sheshildi. Búghan eldegi sayasy ahual sebep boldy. Halyqty «mәngilik baqytqa», yaghny kommunizmge ruhany bolmysty moyyndamay-aq, tek qana túrpayy materialdyq әlemning zandylyghy boyynsha jetkizuge bolady degen jansaq qaghidany iydeologiyalyq qúral etip alghan ateistik kózqarastaghy totalitarlyq ýkimet bolmystyng shynayy ruhany qajettilikterin týgeldey joygha kiristi. Sebebi, aqiqatqa sәikes kelmeytin synarjaqty, qynyr iydeyany tek totalitarlyq әdispen ghana jýiege asyrugha bolatyn edi. Sondyqtan Kenes ýkimeti azamat soghysy bite salysymen, elding esin jidyrmastan, halyqty iydeologiyalyq saraptan ótkizuge kiristi. Totalitarlyq jýie ózining qalybyna kelmeytin iydeologiyalyq aghymdar ókilderin týgeldey qúrtugha bet aldy. Ol ýshin revolusiyanyng ishki jaulary men sabotajgha qarsy kýres ýshin qúrylghan bir kezdegi ChK endi OGPU bolyp janasha qúryldy. Sóitip, ol Kenes ýkimetining sayasatyna tura kelmeytin iydeyalyq aghymdarmen kýresetin qaharly úiymgha ainaldy. 

Ózderining týpki maqsattaryn Kenes ýkimetining sayasatymen ýndestirip, adal qyzmet etuge kirisken Alashtyqtargha «últshyldar» degen tanba basylyp, olar sayasy qughyngha úshyrady. Abaydy solardyng sayasy kósemi retinde tanyghandyqtan, onyng múrasyna ýlken qater tóndi. Sebebi býkil bolmys zandylyghyn tolyq qamtityn Abay múrasy tereng ruhany mәnde bolghandyqtan, ol pragmatikalyq, dóreki ateistik iydeyagha kereghar edi. Sondyqtan repressiya qúraly úly múragha tura baghyttalyp, Abaygha «últshyldardyng atasy», «bay aqyny» degen jala jauyp, onyng qaldyrghan ruhany múrasyn Alash qayratkerlerimen qatar joygha kiristi. Qysqasy, zaman aghymy kýrt ózgerip, abaytanu salasynyng tarihy barysy bóten arnagha búryldy. 

Sol kezendegi Abay múrasyn baghalau dengeyi qandaylyghyna kóz jetkizu ýshin birneshe mysaldar keltireyik. 1928 jyly 2 shildede «Sovetskaya stepi» gazetinde joghary lauazym iyesi bolyp jýrgen filosof Iliyas Qabylovtyng «Filosofiya kazahskogo poeta Abaya y ee kritika» deytin maqalasy jariyalandy. Abaydyng dýniyetanymyn sol kezdegi filosofiyalyq túrghydan búrmalaudy osy júmystan kóruge bolady. Avtor Abaydy qazaq elindegi eski patriarhaldyq-rulyq tәrtipting joqshysy jәne jana tuyndap kele jatqan últtyq burjuaziyanyng jarshysy etip kórsetedi de, oishyldyng múrasyn býgingi qogham ómirine jaramsyz, tipti ziyandy dep baghalap, onyng atyna til tiygizip, neshe týrli sayasy jýgensiz sózdermen balaghattaydy. Ol maqalasyn bylay dep ayaqtaydy: «Qazaqstan partiya organdarynyng iydeologiyalyq maydandaghy eng manyzdy mindeti abaizmdi kәdimgi burjuaziyalyq qoqsyq retinde qúrtu bolyp tabylady. Sondyqtan qysqa merzimde Qazaqstannyng partiyalyq-kenes úiymdarynyng barlyq mәdeny kýshin Abay ilimine jәne onyng jaqtastaryna qarsy úiymdastyru kerek». 

Abaydyng oishyldyghyn zertteushiler ghana emes, onyng aqyndyghyn zerttep jýrgen filolog-әdebiyetshilerding kózqarasy da osy pikirden alys ketken joq. Oghan belgili jurnalist, bilgir әdebiyetshi, belsendi synshy atanghan Ghabbas Toghjanovtyng 1935 jyly Almaty men Qazanda latyn әrpimen basylyp shyqqan «Abaj» atty әdebiy-syn kitabi dәlel bola alady. 

Biraq qazaq mәdeniyetinde Abaydyng ornyn eshtenemen toltyrugha bolmaytyn edi. Búny sol kezdegi iydeologiyany basqarushylar da, ziyaly qauym da jaqsy týsindi. Sondyqtan Abay múrasynyng taghdyry jóninde ghylym, mәdeniyet, óner salasynda jýrgen qayratkerler arasynda aitys bastaldy. Múnyng bәri, belgili dәrejede, ortalyqtan shyqqan, kommunistik partiyanyng proletarlyq emes múragha shabuyl bastaghan sayasatynyng yqpalymen boldy. Árbir qoghamdyq formasiyada ómir sýrgen adamdar sol dәuirding iydeologtary (feodaldyq dәuir aqyny, burjuaziya aqyny, proletariat aqyny, t.s.s.) sanaldy. Jergilikti qoghamnyng damu barysy eskerilmey, oghan qatysty qúbylystargha ortalyqtaghy baghalar kóshirilip japsyryldy. 

Sol siyaqty iydeologiyalyq sayasattyng әserimen Abay filosofiyasy syrtqa tebildi. Mәselen, Abaydyng hakimdigi úmytylyp, onyng ruhany dýniyesine tereng enuge mýmkindik bolmady. Sebebi danyshpannyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» deytin oilary, dýnie syrlaryn týgel qamtityn hakimdik tújyrymdary kommunistik iydeologiyagha kereghar edi. Sondyqtan, Abay múrasyn jana aghymgha beyimdep, sayasat mýddesinde paydalanu ýshin endi onyng aqyndyghyna ghana kónil bólinip, ózin aghartushy, assa úly gumanist retinde ghana tanyp nasihattaytyn boldy. Sóitip, keleshekte Abay múrasy tek osy dengeyde ghana zerttelip baghalandy. Áriyne, búnday kózqaras úzaq uaqyt onyng ruhany biyik túlghasyn, shynayy úlylyghyn kólegeylegen qara búlt ispetti edi. Osylay Abay ilimi kommunistik sayasattyng qúralyna ainaldy. 

Ýshinshi, toqyrau kezeni. Búl kezeng otyzynshy jyldardyng ayaghy, qyrqynshy jyldardyng basynan bastap elimizding tәuelsizdik aluyna deyin, yaghny 1991 jylgha deyin sozyldy. Ol sayasy qyspaqtyng әlsirep, ne bolmasa kýsheygenine baylanysty tolqymaly boldy. Abaydy «úly aqyn» dep baghalaghan tanym ózgermey saqtalyp, al oishyldyghy shet qaghylghan ahual qalyptasty. Búl Abay úlylyghyn tolyq tanugha mýmkindik bermeytin toqyrau kezeni edi. M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynda «Abaytanu» degen bólim ashyldy. Kenes dәuirinde, 1985 jylgha deyin, abaytanu salasynda jiyrma tórt doktorlyq jәne kandidattyq dissertasiya qorghalghan eken. Búlar, negizinen, Abaydyng aqyndyghyn, sóz ónerin zerttegen filologiyalyq baghyttaghy júmystar. Áriyne, Abaydyng oishyldyghyna kónil audarghan K.Beysenbiyev, Á.Jiyrenshiyn, S.Múqanov, N.Smirnova, M.Silichenko, T.Tәjibaev tәrizdi zertteushilerding irili-kishili birsypyra júmystary boldy. Biraq olargha zamannyng tar arnasy oishyldyng ruhany dýniyesin tolyq ashyp, ózindik baghasyn beruge mýmkindik bermedi. 

Degenmen, osynyng ózi, búl toqyrau kezeni ýshin, úly aqyndy mýlde úmyttyrmau jolyndaghy jenis edi. Sóitip, Abaydyng hakimdik taghylymy shoghyrlanghan qarasózderin filosoftar emes, әdebiyetshiler zerttedi. Onyng ózinde eluinshi jyldardyng bas kezinde ghana filolog ghalym Hanghaly Sýiinshaliyevting «Abaydyng qarasózderi» atty monografiyasynda kórinis tapty. Ol, әriyne, negizgi nazardy qarasózderding iydeyasyna emes, әdebiyetshi retinde olardyng tekstologiyasyna, týr, stili, til erekshelikterine audardy. 

Búl kezende Abay mektebinde zamanymyzdyng zanghar jazushysy, әdebiyetshi ghalym, akademik Múhtar Áuezovting orny bólek boldy. Onyng «Abay (Ibragiym) Qúnanbayúly»  atty monografiya jazyp, ony birneshe ret óndeuden ótkizgeni, Abay ómirine sýiene otyryp «Abay joly» atty epopeyasyn jazghany kópshilikke belgili. Biraq Abay ýshin kýresu jolynda ol ýnemi qudalanuda boldy. M.Áuezov Abaygha shyghys mәdeniyetining әserin, sufizmning әserin kórsetkeni, músylman әleminde Abaydyng janashyl, reformist bolugha jaqyndaghanyn, Abaydyng ózin orys aqyndarynan kem sanamaghanyn kórsetkeni ýshin syngha alyndy. Abaydyng ruhany dýniyesine terendep enuge sayasy jaghday mýmkindik bermegendikten, búl kezende oishyl múrasy tek qana jalpy órkeniyettik jәne gumanistik dengeyde baghalanyp, onyng aghartushylyq, nemese demokratiyalyq pikirlerine kónil audaratyn shygharmalar basym boldy. Abay mektebinde osy baghytta H.Ádilgereev, T.Álimqúlov, K.Beysembiyev, E.Ermekov, Á.Qonyratbaev tәrizdi birsypyra zertteushiler enbek etti. 

Degenmen uaqyt ótken sayyn sayasy qyspaq әlsirep, Abay múrasynyng dengeyi qoghamdaghy qalyptasqan oi-pikirden әldeqayda joghary ekeni kóptegen ghalymdardyng kókeyine qona bastady. Sondyqtan Abaydyng dýniyetanymyn basqa qyrynan taldaugha úmtylghan birsypyra enbekter de payda boldy. Búlardyng qatarynda J.Ábdilidiyn, Q.Ábishev, S.Aqatay, M.Burabaev, Gh.Barlybaeva, Á.Nysanbaev, Q.Núrlanova, M.Orynbekov, Gh.Esim jәne basqa filosof ghalymdardy ataugha bolady. 

Jalpy alghanda, búl kezende Abay dýniyetanymyna terendep enuge mýmkindik bolmasa da, halqymyzdyng óner-bilim jetistikterine qol jetkizgen iri-iri túlghalary әrdayym Abay óneri dengeyimen baghalanyp otyrdy. Búl olardyng shygharmashylyq biyigine ylghy da Abay biyiginen qarap, jetilu joldaryn boljap otyrugha mýmkindik berdi. 

Tórtinshi, jana kezen. Búl kezeng elimizding egemendik alghan uaqytynan, yaghny 1991 jyldan bastalyp, býgingi kýnderge deyin sozylyp keledi. Búl kezeng – kommunistik birjaqty sayasat joyylghannan keyingi, Abaydyng hakimdik múrasyna janasha kózqaras kezeni. Múnyng ózi Abaydyng oishyldyq әlemin shyn mәnindegi ruhany túrghydan zertteu kezeni endi ghana bastaldy degendi bildiredi. Abay múrasy basqa jaghynan qansha kóp zerttelse de, filosofiya ghylymy ýshin әli iygerilmegen tynmen birdey. Býgingi tanda onyng dýniyetanymyna jana kózqaraspen qarap, aqiqat mәnin tanyp, nasihattau arqyly nәrli ruhany búlaghynan halyqtyng susynyn meylinshe qandyrugha mýmkindik tudy. Al Abaygha jana kózqaras degenimiz búghan deyin asa kónil bólinbey kelgen onyng hakimdigin tanu, yaghny oishyl múrasynyng negizgi qúndylyghy onyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen sózine negizdeletinin moyyndau. Sonymen birge Abay dýniyetanymy býgingi qalyptasqan dindarlyq shenberden әldeqayda keng jatqanyn eskeru. Onyng bizge qaldyrghan dýniyesi diny kózqaras qana emes, sonymen birge, jalpy әlemdik zandylyqtardy qamtityn ruhanilyq dengeyde jatyr. Búl baghytta akademik Gh.Esimning «Abay dýniyetanymyn tanu – qazaq filosofiyasyn tanudyng kilti» degen oidy dәleldeytin birsypyra shygharmalarynyng manyzy zor. Búlar Abaydyng hakimdigin tanugha betbúrys jasap, abaytanu salasyn jana arnagha salugha arnalghan enbekter bolyp tabylady. 

Sonymen, jana kezendegi Abaygha kózqarastyng basty ereksheligi – kemenger aqynnyng oishyldyghyna kónil bólu. Yaghny Abay túlghasynan úly aqyndy ghana emes, endi úly oishyldy da kóruimiz kerek. Ókinishke qaray búl kózqaras ghalymdardyng arasynda da, kópshilik arasynda da әli tolyq qalyptasa qoyghan joq. Búghan jaqsy dәlelding biri – eski kózqaras pen jana kózqarastyng arasyndaghy daudyng ashyq kýreske ainaluy. Býgingi kýnderi Abaydy úly gumanist, aghartushy dep qana qabyldamay, ony úly oishyl retinde qabyldap, ruhany dengeyin ashyp kórsetu mәselesi túr. Sonda ghana úly múranyng býkiladamzattyq qúndylyghyn kórip, ony óz dәrejesinde qabylday alamyz. Ásirese býgingi kýnderdegi ruhany janghyru barysynda Abay ilimin qoldanu joldary keninen zerttelui kerek. Sonymen birge, oishyl múrasynyng týpki mәnin, kemel adam, hal ilimi, imany gýl, tolyq adam ilimi degen keybir ghalymdargha әli de bolsa búlynghyr bolyp jýrgen tanymdar jýiesin zerttep ashuymyz kerek. Al búlardyng barlyghy da filosofiyalyq tanymdar, sondyqtan, sóz joq, olardy zertteu filologtardyng ghana emes, filosoftar men teologtardyng isi. 

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog.

Abai.kz